Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Elle Kask
Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2020, Tallinn Haldusasja number
3-20-2233
Haldusasi
XX esialgse õiguskaitse taotlus.
Menetlusosalised
Taotluse esitaja: XX Vastustaja: Tallinna vangla
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest.
Tallinna Halduskohus sai XX esialgse õiguskaitse taotluse. Kuna taotlus oli võõrkeelne, siis lasi kohus tõlkida taotluse eesti keelde. Kohus sai tõlke 30.11.2020. XX märgib taotluses, et on esitanud Tallinna vanglale 12.10.2020 ja 05.11.2020 taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks, aga vangla ei ole arvestanud tema soovidega ning on võimaldanud kokkusaamist ajal, mis taotlejale ja tema perekonnaliikmele ei sobinud. 11.11.2020 esitas XX vanglale vaide. XX palus esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus kohustaks vanglat andma talle abikaasaga kohtumiseks aeg kas 14.11.2020 või 21.11.2020. Kohus küsis Tallinna vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatuse kohta. Tallinna vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vangla selgitab, et XX on oma 11.11.2020 esitatud vaide (reg nr 5-15/20/376-1) omakäelise kinnitusega
13.11.2020 tagasi võtnud. Seega ei toimu enam vaidemenetlust, mille raames XX esialgset õiguskaitset taotleb. Tallinna vangla teatas taotlejale, et saab pakkuda lühiajaliseks kokkusaamiseks aega laupäeval 28.11.2020. Kuna olukord lahenes vaide esitaja jaoks soodsalt, siis võttis ta ka oma vaide 13.11.2020 tagasi. Kokkusaamine märgitud ajal ka toimus. Tallinna vangla selgitab, et seoses koroonaviiruse kiire levikuga on Tallinna vangla piiranud direktori 10.11.2020 käskkirja p 5.1 alusel ka lühiajaliste kokkusaamiste arvu, võimaldades ühe kokkusaamise kuus (nn tavaoludes võimaldatakse kuni kaks lühiajalist kokkusaamist kuus vastavalt Tallinna vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ punktile 12.1.3). Nimetatud võimalus tagab Vangistusseaduse § 24 lg 1 toodud tuleneva kohustuse vähemalt ühele korrale lühiajalisele kokkusaamisele, säilitades seeläbi kontakte lähedastega ning samal ajal aitab vähendada viiruse leviku tõkestamiseks inim- ja pindkontakte. Tallinna vangla teavitab kohut, et XX on esitanud 29.11.2020 kokkusaamise taotluse reg nr 5-11/20/27919-1 soovitava ajaga 26.12.2020 ning lisamärkusega, et soovib laupäevast aega kokkusaamiseks. Vangla märgib, et lühiajaliste kokkusaamiste ajaline graafik koostatakse vastavat kodukorra punktile 12.1.1 ülejärgmise nädala kohta, seega ei ole järgmist kokkusaamise aega veel käesolevaks hetkeks määratud. Igakordselt ei ole võimalik tagada soovitavat kokkusaamise aega, sest vanglas viibib ka teisi kinnipeetavaid, kelle lähedased võivad vajada võimalust kokku saada just laupäevasel päeval ning kellele seda varasemalt ei ole võimaldatud. Taotluste rahuldamisel tuleb arvestada ka sellega, et Tallinna vanglas viibivad ka isikud kaugematest piirkondadest, kus tööpäevale määratud kokkusaamine võib tähendada vajadust tööandjaga kokkuleppe sõlmimiseks eemal viibimiseks terve tööpäeva jooksul.
Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning tuleb jätta läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-st 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (samas, p 12). Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes ning kiireloomulisena (HKMS § 252 lg 1). HKMS § 249 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 5 alusel võib taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. XX esitas esialgse õiguskaitse taotluse kohtule peale vanglale 11.11.2020 vaide (reg nr 515/20/376-1) esitamist.
Tallinna vangla on kohtule edastanud andmed selle kohta, et vangla pakkus taotlejale lühiajaliseks kokkusaamiseks aega laupäeval 28.11.2020. Kokkusaamine märgitud ajal ka toimus. Kuna olukord lahenes vaide esitaja jaoks soodsalt, siis võttis ta oma vaide 13.11.2020 tagasi (kohut ta sellest ei teavitanud). Kohus selgitab, et vangla andmetel ei toimu enam XX vaide osas vaidemenetlust, mistõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lg 2 ja lg 5 alusel enam lubatav. Vangla on kohut teavitanud, et uue XX esitatud kokkusaamise taotluse osas (soovitav aeg 26.12.2020) ei ole vangla veel otsust teinud. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas oli esitatud esialgse õiguskaitse taotlus pärast vaide esitamist vanglale, millest taotleja loobus, siis vaidemenetlust enam ei toimu. Seega ei ole kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus enam lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3, § 55 lg 2). Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.