XX kaebus Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 11/20/44 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks edastama vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-1820 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.10.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-1820 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
Tallinna Vangla direktor piiras 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 p-ga 1 alates 27.08.2020 kinnipeetavate vanglavälist suhtlemisvabadust. Käskkirja p-ga 1.1 peatati Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega. Käskkirja p-ga 1.2 peatati Tallinna Vangla kodukorra p-s 12.2.3 kirjeldatud pikaajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste graafikute koostamise ning uute pikaajaliste kokkusaamiste toimumise. Käskkirja p-ga 1.3 peatati Tallinna Vangla avavangla kodukorra p-s 13.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste avalduste vastuvõtu, kokkusaamiste registreerimise ning kokkusaamiste toimumise, välja arvatud VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega.
2.XX esitas 14.09.2020 Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 peale vaide, mille adressaadiks märkis Justiitsministeeriumi (dtl 59). XX märkis vaides, et ta vaidlustab direktori
3-20-1820 käskkirja nr 1-1/20/44 ja seda, et kokkusaamised on osaliselt peatatud. Vaide esitaja märkis vaide põhjendustes, et käskkirjas pole ette nähtud alternatiivseid suhtlemismeetodeid ning kaebaja viitas piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohtadele. Vaide esitaja taotles asja uuesti otsustamist.
3.Tallinna Vangla andis 21.09.2020 kirjaga nr 5-15/20/243-2 vaide esitajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (dtl 3–4). Vaidest ei selgunud, kuidas käskkiri vaide esitaja õigusi rikub (haldusmenetluse seaduse § 71 lg 1). Vangla märkis, et registri andmete kohaselt ei ole vaide esitajal toimunud kokkusaamisi alates 2017. Vaide esitajal tuli välja tuua ka konkreetsed käskkirja punktid, mida vaidlustatakse. Samuti polnud vaides esitatud nõue selge, kuna käskkirjaga pole reguleeritud alternatiivsete suhtlemisvõimaluste (nt kiri, telefon) kasutamist. Vaide esitajal tuli täpsustada vaides esitatud nõuet.
4.XX esitas 28.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja märkis kaebuses vaidlustatavateks aktideks Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 ja Tallinna Vangla 21.09.2020 kirja nr 5-15/20/243-2. Kaebaja esitas kaebuses järgmised taotlused: 1) kohustada Tallinna Vanglat edastama kaebaja vaie Justiitsministeeriumile lahendamiseks; 2) kohustada vanglat võimaldama kaebajal helistada ka puhkepäevadel ja mitu korda nädalas; 3) kaaluda võimalust kasutada kokkusaamise asemel videohelistamist; 4) kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras taotleda kokkusaamist oma õe, tema mehe ja enda sõbraga.
5.XX esitas 28.09.2020 Tallinna Vanglale uue vaide, milles märkis vaidlustatavaks aktiks käskkirja nr 1-1/20/44 (dtl 52). Õiguslike alustena tõi ta välja CPT, õiguskantsleri soovituse, põhiseaduse §-d 14, 28, 19 ja 26 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Vaide esitamise põhjusena märkis isik, et ta ei saa riskida oma lähedaste elu ja tervisega ning ta ei kutsu neid lühiajalistele kokkusaamistele. Vaide esitaja taotles asja uuesti otsustamist, samuti seda, et nähtaks ette alternatiivsed suhtlemisvõimalused (videohelistamine, kaks korda nädalas helistamist lukustatud kambris).
6.XX esitas 29.09.2020 vanglale avalduse vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Avalduses märkis isik, et tal on lähedased inimesed (õde, tema mees ja sõber), kes tahaksid teda Tallinna Vanglasse vaatama tulla. Isik ei olnud nõus, et ta saab helistada üks kord nädalas reedeti. Varem sai ta argipäeviti helistada. Isiku õde on tööga hõivatud ja ta saab suhelda õhtul kell 18.00–20.00 ja pühapäeviti. Isikule on piisav, kui ta saaks helistada kaks korda nädalas. Käskkirjas nr 1-1/20/44 tuleb kindlaks määrata alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Isik soovib suhelda õega video vahendusel.
7.Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 otsusega XX-le vaide nr 5-15/20/243-4, kuna vaidlustatud käskkiri ei riku enam kaebaja õigusi. Isik saab vaide esitada juhul, kui rikutakse tema subjektiivseid õigusi ning vaide lahendamiseks tuleb välja selgitada, kuidas vaidlustatud haldusakt vaide esitajale mõju avaldab ja tema õigusi rikub. Tallinna Vangla direktor lõpetas 25.09.2020 käskkirja nr 1-1/20/45 p-ga 1 käskkirja nr 1-1/20/44 p-s 1.1 sätestatud abinõude (Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 11/18/88 kinnitatud kodukorra p-s 12.1.1 kirjeldatud lühiajaliste kokkusaamiste piirang) kohaldamise alates 28.09.2020. Seejuures on lubatav avalduste vastuvõtt alates 23.09.2020, kuid kinnipeetaval on õigus taotleda ajutise erisusena kodukorra p-st 12.1.3 vaid ühte lühiajalist kokkusaamist kuus, välja arvatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 31 lg 21 p-s 3 nimetatud kokkusaamiste avalduste vastuvõtt, kokkusaamiste registreerimine ning kokkusaamiste toimumine. Kuna lühiajaliste kokkusaamiste toimumine on lubatud, on vaide esitaja oma eesmärgi saavutanud ning tal on 2(5)
3-20-1820 võimalus esitada taotlus kokkusaamiseks õega, tema mehega ja sõbraga. Seega ei saa vaidlustatud käskkiri enam selles osas vaide esitaja õigusi rikkuda ja vaie tuleb tagastada. Samuti nõuab vaide esitaja käskkirja täiendavate suhtlemisvõimaluste lisamist. Samas toob ta välja selle, et ei saa enam nii tihti helistada kui varem, kuid see asjaolu ei ole tingitud vaidlusalusest käskkirjast. Vaide esitaja suhtes on 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta on paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-dele 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 saab eraldatud lukustatud kambris viibiv kinnipeetav helistada taotluse alusel. Seega ei saa vaide esitaja enam nii tihti helistada kui avatud eluosakonnas viibides sellepärast, et tema suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Lisaks ei ole vaidlustatud käskkirjaga piiratud mingeid muid suhtlemisvõimalusi peale kokkusaamiste ning arvestades, et lühiajaliste kokkusaamiste toimumine on tänaseks jälle lubatud, jääb ebaselgeks, mis täiendavaid suhtlemisvõimalusi vaide esitaja vajab. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et vaidlustatud käskkiri avaldaks kuidagi mõju vaide esitaja õigustele, millest tulenevalt puudub tal vaideõigus.
8.Tallinna Vangla esitas 01.10.2020 halduskohtule vastuse, milles märkis, et kaebaja ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi. Tallinna Vangla direktor lõpetas 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 piirangud osaliselt ning lubas alates 28.09.2020 lühiajalisi kokkusaamisi avavanglas ja kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldatult. Keelatud on jätkuvalt pikaajalised kokkusaamised ja lühiajalised kokkusaamised kinnises vanglas klaasist vaheseinaga eraldamata viisil. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on kaebajal käesoleva vangistuse ajal toimunud üks lühiajaline kokkusaamine 15.09.2015. Pikaajalisi kokkusaamisi ei ole kaebajal toimunud. Pärast 15.09.2015 ei ole ükski pereliige ega sõber kaebajat vanglas külastanud. Seega ei ole suhtlust kokkusaamiste läbi toimunud ka ajal, mil koroonaviirusest tingitud piiranguid ei olnud. Vangla arvates ei ole kaebajal tegelikult huvi kokkusaamisi saada, sest kui vangla direktor lõpetas 25.09.2020 piirangud lühiajaliste kokkusaamiste osas ja kaebaja saanuks lühiajalisi kokkusaamisi taotleda, leidis kaebaja, et ta ei saa lähedasi kokkusaamisele kutsuda ning nende elu ja tervist ohtu seada. Kaebaja tegelik huvi on ilmselgelt hoopis helistamiseks soodsamate tingimuste loomine. Kaebaja suhtes on Tallinna Vangla 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta viibib lukustatud kambris. Seetõttu on kaebaja õigust helistada piiratud Tallinna Vangla kodukorra p-de 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 alusel. Ajavahemikul 07.07.2020−30.09.2020 on kaebaja helistanud Tallinna Vanglas 728 korda ning saanud ettenähtud regulaarsusega helistada ja piisavalt lähedastega suhelda ka ajal, mil ta on viibinud lukustatud kambris. Seega, kui kaebaja ei soovi lähedasi lühiajalisele kokkusaamisele kutsuda, on tal tagatud suhtlemise võimalus telefoni teel ja tal on võimalus pidada ka kirjavahetust.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 05.10.2020 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebajale ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus mõistis kaebaja tahet selliselt, et tema lõplik eesmärk oli vaidlustada Tallinna Vangla 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44. Kohus sai aru nii, et kaebaja on esitanud kaebuses nõude tühistada käskkiri nr 1-1/20/44 ja kohustada Tallinna Vanglat kehtestama alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Kohus tõlgendas kaebuse punkte 2–4 selliselt, et tegemist oli taotletavate esialgse õiguskaitse abinõudega. Kaebaja kohustamisnõue edastada vaie lahendamiseks Justiitsministeeriumile ei ole eraldi nõudena vajalik, kuna tegemist on kohustusliku kohtueelse menetluse õiguspärast läbimist puudutava küsimusega.
3(5)
3-20-1820 Kuna kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati kaebaja vaie õiguspäraselt, pole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja ei kõrvaldanud 29.09.2020 vastusega vaides esinenud puudusi. Kaebaja ei toonud välja, millised käskkirja punktid tema õigusi rikuvad. Käskkiri sisaldas erinevaid punkte lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste kohta. Sealjuures saab näiteks õe puhul taotleda nii lühiajalisi kui pikaajalisi kokkusaamisi. Vaie ei olnud lahendatav, kuna kaebaja ei täpsustanud, mida ta täpsemalt soovis. Vangla ei pidanud arvama, et käskkiri rikub kaebaja õigusi. Tallinna Vangla taastas 25.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/45 lühiajaliste kokkusaamiste taotlemise võimaluse. Seega polnud kaebajal enam 29.09.2020 takistatud taotleda lühiajalist kokkusaamist õe, tema mehe ja sõbraga. Kaebaja esitas käskkirja nr 1-1/20/45 peale hoopis vaide, milles avaldas, et tema ei soovi oma lähedaste tervisega riskida ning ei kutsu neid lühiajalisele kokkusaamisele. See näitab, et kaebajal ei olnud juba algusest peale tegelikku huvi oma lähedastega kokku saada. Tallinna Vangla on 01.10.2020 vastuses teatanud, et kaebajal pole alates 2015. aastast ühtegi kokkusaamist toimunud. Samuti puudub info, et kaebaja oleks alates 25.09.2020 lühiajalisi kokkusaamisi taotlenud. Need asjaolud viitavad samuti, et kaebajal puudus tegelik huvi kokkusaamiseks luba saada. Kui kaebaja eesmärk oli saada rohkem telefonikõnesid või videokõnesid, ei puudutanud käskkiri nr 1-1/20/45 kaebaja õigusi, sest see ei reguleerinud telefonikõnede või videokõnede tegemist. Kaebaja suhtes on Tallinna Vangla kohaldanud 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/12/206 ja 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 täiendavaid julgeolekuabinõusid ja ta viibib lukustatud kambris. Tallinna Vangla kodukorra p-de 12.3.1.3 ja 12.3.3.2 kohaselt on lukustatud kambris helistamine piiratud. Kaebaja on saanud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal piisavalt helistada ja lähedastega suhelda. Kui kaebaja siiski leiab, et tema helistamise võimalusi piiratakse liigselt, tuleks tal vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punkte, mis helistamist piiravad. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kaebuse esitamise seisuga vaidemenetlus veel toimus, mistõttu kaebajal oli õigus esialgset õiguskaitset taotleda. Kuna Tallinna Vangla tagastas 30.09.2020 kaebaja vaide läbivaatamatult ja vaide tagastamine oli õiguspärane, ei ole kaebajal enam õigust esialgset õiguskaitset taotleda. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX leiab määruskaebuses, et kohus on viidanud p-dele 12.3.1.3 ja 12.3.3.2, kuid on tähelepanuta jätnud p 12.3.3 ning 28.09.2020 esitatud uue taotluse. Taotluses märgib kaebaja, et ta on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse direktori käskkirja nr 1-1-/20/44 peale, kuid palub esialgset õiguskaitset käskkirja nr 1-1/20/45 suhtes, mille sai kätte 28.09.2020 ja millele esitas vaide.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse, kuna see vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 252 lg 7). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta vastustajalt täiendavat arvamust, vaid arvestab halduskohtule esitatud arvamusega. 4(5)
3-20-1820
12.Halduskohus on kaebust tõlgendades leidnud, et kaebaja soovib vaidlustada Tallinna Vangla direktori 27.08.2020 käskkirja nr 1-1/20/44 ja kohustada Tallinna Vanglat kehtestama alternatiivsed suhtlemisvõimalused. Samuti mõistis halduskohus kaebuses esitatud nelja taotlust esialgse õiguskaitse taotlusena. Kaebaja ei ole määruskaebuses vaidlustanud seda, et halduskohus oleks kaebaja tahte kaebuse ja taotluste esitamisel ekslikult välja selgitanud.
13.Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas halduskohus on õigesti järeldanud, et vangla tagastas kaebaja 14.09.2020 esitatud vaide õiguspäraselt ning seetõttu pole ta kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
14.Ringkonnakohus mõistab 14.09.2020 vaide, 29.09.2020 vaides puuduste kõrvaldamise avalduse, 28.09.2020 esitatud vaide ja halduskohtule esitatud kaebuse alusel kaebaja tahet selliselt, et käskkirjas nr 1-1/20/44 oleks tulnud ette näha vanglaväliseks suhtlemiseks alternatiivne suhtlemisvahend (s.o videokõne). Kaebaja 28.09.2020 vaidest järeldub, et ta ei taotle kontaktset kokkusaamist vanglas. Kaebaja on mitmel korral viidanud CPT soovitusele, milles on kajastatud videovõimalus. Samuti tahtis kaebaja nädalas ühe telefonikõne asemel kahte telefonikõnet.
15.Ringkonnakohtu hinnangul polnud kaebajal vaidemenetluses subjektiivset õigust nõuda, et käskkirjaga nr 1-1/20/44 nähtaks kaebajale ette videokõnede võimalus (VangS § 24 lg 1; VSKE § 31). Käskkirjaga nr 1-1/20/44 piirati üksnes kontaktset suhtlemist. Kas kaebaja õigusi rikub see, et kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette videokõnede võimalust, seda saaks hinnata pärast seda, kui kaebaja oleks pöördunud taotlusega vangla poole võimaldada videokõne, millest viimane oleks keeldunud, ning keeldumise peale oleks kaebaja esitanud vaide. Kuigi vangla tagastas vaide küll teistel põhjendustel kui praeguses määruses märgitu, ei muuda see vaide tagastamise alust õigusvastaseks. Vaie tulnuks tagastada küll samal õiguslikul alusel, kuid teistel põhjendustel.
16.Kaebajal pole käskkirja nr 1-1/20/40 vaidlustamise raames õigust nõuda endale sobivaid telefoniga helistamise võimalusi ja selle kordi. Käskkirjaga nr 1-1/20/44 ei reguleeritud seda, et kinnipeetaval oleks telefoniga vanglaväliselt võimalik kahe korra asemel helistada üks kord nädalas. Kuna kaebaja suhtes kohaldati 04.09.2020 käskkirjaga täiendavaid julgeolekuabinõusid, tuli vanglavälisele suhtlemisele kohaldada Tallinna Vangla kodukorra pde 12.3.1.3 ja 12.3.3.2. Viidatud kodukorra punktid keelavad kinnipeetaval lukustatud kambris viibimise ajal helistada rohkem kui üks kord nädalas. Kaebaja ei ole 14.09.2020 vaides ega 29.09.2020 vaides esinevate puuduste kõrvaldamise avalduses vaidlustanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ega kodukorra p-de 12.3.1.3 ja 12.3.3.2.
17.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.
18.Kaebuse tagastamise tõttu on halduskohus õigesti jätnud läbi vaatamata ka kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus puudus.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XX määruskaebuse halduskohtu määruse peale rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.