Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Marek Sevrigin Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – XX (sünd. xx xx xxxx)
Resolutsioon
Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba XX ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2021 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Kasahstani Vabariigi kodanik XX (sündinud xx xx xxxx Kasahstanis) peeti 03.12.2020 kell 22.45 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p 3 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnike poolt 48-tunniks kinni, kuna isikul puudus kehtiv reisidokument. Isikule koostati kohaselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052237147 ja kohaldati Schengenisse sissesõidukeeld 3 (kolmeks) aastaks.
2.PPA poolt kohtule esitatud info kohaselt: XX (Kasahstani Vabariigi kodaniku pass nr xxxxxxxx, kehtivusega 25.12.2018- 24.12.2028), saabus Schengeni viisaruumi 19.07.2019 Eesti D-liiki viisa (töötamiseks) alusel, kehtivusega (12.07.-31.12.2019). Isik töötas ettevõttes OÜ xxxxxx, kuid poolte kokkuleppel lõpeti töösuhe 10.09.2019. Isik soovis tööle asuda teise ettevõttesse. XX pöördus 05.03.2020 politseisse ning teavitas, et 13.12.2019 varastati temalt raha, Kasahstani kodaniku pass ja mobiiltelefon. PPA väljastas isikule tõendi, et tema dokument on varastatud. Väljakutse käigus 03.12.2020 Tallinnas Sõle tänaval kontrollisid politseinikud korterit, kus viibis XX. Kõik korteris viibinud isikud olid tugevas alkoholijoobes, kellegi elu polnud ohus, korter oli räpane (igal pool muljutud taara, erinevad viinapudelid, pesemata nõud hallitanud toidujääkidega). PPA ametnikud
pidasid isiku VSS § 15 lg 2 p 3 alusel kinni ning toimetasid ta PPA kinnipidamiskeskusesse. Samal päeval viisad ametnikud läbi vestluse, mille käigus andis XX järgnevad ütluseid. Isik ei mäletanud Eestisse saabumise täpset kuupäeva, see võis olla juunis, juulis või augustis. Eestisse tuli ta tööle. Töötas erinevates ettevõtetes, kuni toimus 13.12.2019 intsident. Isikule väljastati PPA poolt tõend dokumendi kadumise kohta ning ta pöördus selle alusel saatkonda. Saatkonna ametnikud selgitasid, et tema tuvastamiseks, peab tema sugulased kinnitama isiku andmeid; tuvastada Eesti isikukoodi alusel ei saa. Samuti tuli isikul tasuda riigilõiv. Isik selgitas saatkonna ametnikele, et tal pole mobiiltelefoni ja ta ei saa sugulastega ühendust võtta. Ta ei mäletanud oma Kasahstani isikukoodi. Kuna isiku käest küsiti riigilõivu tasumist, siis isik vihastas ja lahkus saatkonnast. Pärast seda sündmust hakkas jooma. Isik ööbis erinevates kohtades, sh ka kodutute varjupaigas. Viimases elukohas aadressil xxxxxx, on ta elanud ligikaudu 2 kuud. Korteri teised elanikud sundisid XX ́i süüa tegema ja ähvardasid muidu välja visata. Isiku sõnade kohaselt on teda varasemalt Kasahstanis kriminaalkorras karistatud, kuna pani toime röövi. Isik ei soovi Eestist lahkuda, kuna kodumaal ei oota teda keegi. Ta soovib, et ta abikaasa tuleks siia. Isikul ei ole Euroopas (sh Eestis) sugulasi, kelle eest peaks hoolt kandma. Isikul pole raha Eestis toime tulekus.
3.PPA 04.12.2020 taotluses palutakse anda luba XX ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjendused on: 3.1 Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. XX ́il puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestisse viibimiseks, kuna isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. 3.2 PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. 3.3 PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VMS § 106 lg 1 võimaldab lühiajaliselt Eestis töötamist välismaalasele, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Alates 2019 september on isik ebaseaduslikult töötanud ja tulu teeninud. 13.12.2019 varastati isiku pass. 31.12.2019 lõppes isiku viisa Eestis seaduslikuks viibimiseks. Alles märtsis 2020 pöördus isik politsei ja saatkonna poole ning teavitas passi varastamisest. XX viibis ja töötas seni Eesti ebaseaduslikult. Pärast pöördumisi jätkas XX ebaseaduslikku viibimist ja töötamist, omamata kindlat elukohta või sissetulekut. Isik hakkas tarvitama alkoholi. Kuni 03.12.2020 XX viibis ja töötas ebaseaduslikult ning 03.12.2020 antud ütluste käigus isik kinnitas, et ta ei taha Eestist lahkuda. PPA järeldab isiku eelnevast käitumisest (ebaseaduslik töötamine viisa kehtivuse ajal, 4 kuud hiljem passi vargusest teavitamine, vähene aktiivsus reisidokumendi saamiseks, jätkuv ebaseaduslik viibimine ja töötamine) ja isiku ütlustest, et ta ei soovi lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. Isiku motivatsioon Eestisse ebaseaduslikult jääda on suurem, kui tal lasub kohustust Eestist lahkuda, kui ta ei soovi seda teha. PPA hinnangul seisneb põgenemisoht selles, et vabaduses viibides hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmise täideviimisest ning jätkaks Eestis ebaseadusliku viibimise ja töötamisega. 3.4 PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puudub isikul isikut tõendav dokument, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA-l on alus isiku tuvastamiseks Kasahstani saatkonna kaudu, kuna isik on varasemalt taotlenud viisat. Isiku nimi, sünniaeg ja foto vastavad viisataotluses esitatud andmetele. Direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (RK 3-3-1-24-17 p 11). XX ́i pass varastati 13.12.2019. Alles peaaegu neli kuud hiljem
(05.03.2020) pöördus isik politseisse ning teavitas dokumendi vargusest. Samal kuul pöördus isik ka saatkonda, kuid isik väitis, et tal ei ole võimalik sugulastega ühendust võtta ning tal puudus raha, et maksta vajalik riigilõiv. Seejärel isik loobus endale dokumendi hankimisest. PPA hinnangul ei ole antud tegevus piisav nimetamaks seda dokumendi hankimiseks. PPA arvestab asjaolu, et saatkonda pöördumise hetkel ei olnud isikul rahalisi vahendeid riigilõivu maksmiseks ja sugulastega ühenduse võtmiseks. PPA leiab, et olukorras esineb siiski vastuolu. Isik töötas ebaseaduslikult ja sai selle eest ka tulu. Väidetavalt saatis ta saadud tulu elukaaslasele, et too maksaks korteri eest. Samas omas isik piisavalt raha, et tarbida alkoholi ja osta omale ka mobiiltelefon. Teenitud tulu oleks isik võinud kasutada dokumendi soetamiseks. Mobiiltelefoni oleks isik saanud kasutada sugulastega ühenduse võtmiseks, et saatkond saaks XX ́i tuvastada ning talle ajutise reisidokumendi väljastada. Selle asemel isik otsustas Eestis ebaseaduslikult töötamist ja viibimist jätkata. Seetõttu leiab PPA, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. 3.5 PPA hinnangul, et põgenemisohu esinemise korral ei ole võimalik VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RKHKm 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 11; TlnRnKm 08.07.2019, 3-19-1063 p 12). Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed ja püsiv sissetulek. Samuti ei ole isik teinud erilisi pingutusi endale reisidokumendi hankimiseks, Eestis viibimise seadustamiseks ning on alates 2019. septembrist töötanud ebaseaduslikult. Kuna isiku senine käitumine ei ole olnud seaduskuulekas ja tema elustiil on pigem asotsiaalne, siis puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks, et tulevikus hakkaks isik käituma seaduskuulekalt, järgiks temale määratud leebemaid järelevalvemeetmeid või aitaks kaasa isikut tõendava dokumendi hankimisele. 3.6 PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
4.Kohtuistungil XX kinnitas, et kuigi ta nõustub talle tehtud ettekirjutusega ei nõustu ta sellega, et oleks põgenemisohtlik. Isik ei soovi Eestist lahkuda, vaid sooviks töötada ja tuua järele ka oma pere, mis oli tema algne plaan. Viimane viibimiskoht oli asotsiaalide korter, kus tarvitas teistega koos alkoholi. Ei tea kuhu elama läheks, kui kohus ei peaks PPA taotlust rahuldama. Sissetulek puudub.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et PPA taotlus XX ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS § 23 lg 1 ja VSS § 15 lg 2 p 1 ja p 3 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. XX ́il puudub praegusel ajahetkel seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Tema viisa lõppes juba 31.12.2019. Ajutiste ebaseaduslike tööotsade tegemine ei anna viibimisalust.
7.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politseija Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmist ei ole võimalik lõpuni viia 48 tunni jooksul, sest väljasaatmisega seonduvad toimingud võtavad aega, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument.
8.VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemisoht (p 1) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
9.XX ́il puudub kehtiv reisidokument, mida pole võimalik hankida 48-tunni jooksul, seega esineb VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. See ei saaks eraldiseisvalt olla piisav vabaduse võtmiseks, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud PPA seisukoht (ohuprognoos), et esineb isiku põgenemise oht. PPA selgitas istungil, et kardeta niivõrd, et isik lahkuks Eestist, kuid arvestades tema asotsiaalset elustiili, juhuslike ebaseaduslike tööotste tegemist ning varasemat käitumist puudub piisav kindlus, et isik oleks kättesaadav dokumenteerimiseks ja seejärel väljasaatmiseks. Isik on 03.12.2020 küsitlusel teatanud, et ei soovi kodumaale naasta, kuna teda ei oota seal keegi ning seda kinnitas ta ka kohtule. Kuid soovib, et tema abikaasa saaks tulla koos tütrega Eestisse. Samas puudub tal Eestis elukoht ja sissetulek. Isik on rikkunud Eestis töötamise regulatsiooni ja töötanud siin illegaalselt alates 2019 aasta septembrist. Isik pole aasta jooksul teinud midagi enda dokumenteerimiseks, mistõttu tema väited püüdlustest saada saatkonnast dokument ei ole usutavad. Ka kohtuistungil ei esitanud ta mõistlikke selgitusi, miks ta pole püüdnud aasta jooksul dokumenti saada. Dokumendi vargusest teatas isik alles 4 kuud hiljem. Eelnev ning kaebaja elustiil ei tekita vähimatki usku väite osas, et isik pole põgenemisohtlik ehk ei hoiaks dokumenteerimismenetlusest ja väljasaatmisest kõrvale. Isiku viimane viibimiskoht oli asotsiaalsete isikute korteris ning enne seda on elanud erinevates kohtades. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud, et ei soovi lahkumiskohustust täita. XX on seda teatanud.
10.Põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Seega on XX ́i kinnipidamiskeskusesse paigutamine kohtu hinnangul proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne. Terviseprobleeme vm kinnipidamist takistavaid asjaolusid isik endal ei tunnistanud. Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kasahstani saab lennata nt Poola kaudu ümberistumisega.
11.Kohus annab loa XX ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.02.2021 (k.a).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.