Xa kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 21. mai 2019. a otsuse nr P26-2019-140262 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 30.12.2020. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
X esitas 15.05.2019. a Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
3.SKA 21.05.2019. a otsuses nr P26-2019-140262 ei tuvastatud Xl puude raskusastet igapäevasel tegutsemisel ja ühiskonnaelus osalemisel.
4.X vaie SKA 21.05.2019. a otsusele jäeti SKA 01.07.2019. a vaideotsusega nr 8-3/18530-2 rahuldamata.
5.X esitas Tartu Halduskohtule 01.08.2019 kaebuse SKA 21.05.2019. a otsuse nr P26-2019140262 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks.
6.Kohus võttis 06.08.2020. a määrusega kaebuse menetlusse ja otsustas 06.10.2020. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosaliste seisukohad
7.Kaebaja vaidlustab SKA otsust, millega temal puuet ei tuvastatud. Kaebuses esitas kaebaja täiendavad selgitused, et tõendada vähemalt keskmise raskusastmega puudeastet.
8.Kaebaja väitel on tema igapäevaelus tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine terviserikke tõttu täielikult raskendatud.
9.Kaebaja lonkab vasakut jalga kõndides. Jalg teeb kaebajale valu, tekivad krambid ning siis saab kaebaja liikuda ainult vaevaliselt ja suurte valudega. Vasakus jalatsis on tallakõrgendus. Kui on päeva jooksul vaja rohkem liikuda, siis kasutab kaebaja tugisukka ja selja tuge. Väga sageli hakkab kaebajal liikumisest paha (iiveldus, pearinglus). Kaebaja on talvel kukkunud libeda tõttu mitmeid kordi, vasak jalg jäi tihti igale poole kinni. Võimalikult palju sõidutatakse kaebajat uksest ukseni, et vähendada kõndimise vajadust. Mõnikord esineb pearinglust kõndides. Kaebaja eluase asub esimesel korrusel, treppidest kõndimine on väga raske.
10.Kaebaja vajab igapäevast abi riietumisel ja pesemisel. Duširuum on ümber kohandatud. Öine uni on häiritud, kuna kaebaja peab magama selili, jalg tõmbub krampi. Valude tõttu on kaebaja elu häiritud ja perearst on suunanud teda psühholoogi vastuvõtule. Diagnoositud on mõõdukas depressioon ja määratud raviks antidepressandid. Kaebaja tarvitab igapäevaselt rahusteid ja valuvaigisteid.
11.Neuroloogi poolt on tuvastatud närvikahjustus jalas ja seljas. Kaebuse kohaselt on tulemas uuringud selgitamaks, mis põhjustab valu jalas ja seljas. Kaebaja diagnoosid ei ole lõplikud.
12.Kaebaja taotleb Sotsiaalkindlustusameti 21.05.2019 otsuse nr P26-2019-140262 tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, et määrata puue.
13.Vastustaja on seisukohal, et 21.05.2019 otsus ning 01.07.2019 vaideotsus on õiguspärased ning vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid uuesti korrata.
14.Vastustaja tugineb puude raskusastme tuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes. Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.
15.Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse.
Eksperti arvamuse alusel teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse ning SKA puude raskusastme kohta.
16.Vaidlustatud otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja töövõime hindamisel Eesti Töötukassa poolt antud ekspertarvamust ja töövõime hindamise otsust. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades.
17.SKA 21.05.2019. a otsus põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude määramiseks. Otsus tugineb ekspertarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud TIS-i kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puuduvad näidustused puude tuvastamiseks. Kohtu seisukoht
18.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
19.SKA on teinud vaidlustatud 21.05.2019. a otsuse tuginedes puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) §-dele 23 ja 24 ning sotsiaalkaitseministri 29.02.2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) §-dele 6 ja 8.
20.PISTS § 23 lg 1 annab SKA-le pädevuse tuvastada puude raskusaste, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid, kellel on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis (TIS) olevatele puude raskusastme tuvastamiseks vajalikele andmetele (PISTS § 23 lg 3).
21.SKA-l on puude raskusastme tuvastamise taotluse menetlemiseks õigus saada päringule eelneva viie aasta kohta tervise infosüsteemist patsiendi diagnoose, mis on konkreetseks menetluseks vajalikud (sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016. a määrusega nr 15 vastu võetud „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg 3 ja 4).
22.PISTS § 23 lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
23.Kaebaja esitas 15.05.2019. a Eesti Töötukassale ja SKA-le ühise taotluse (tl 29–33) töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
24.PISTS § 23 lg 7 kohaselt, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega on
SKA võtnud õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel arvesse töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust.
25.19.05.2019. a teostas neuroloog Pille Murumaa ekspertiisi (tl 34–44) ning koostas dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu (tl 6–13).
26.Määruse nr 18 § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
27.Määruse nr 18 § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 1) 0 – piirangut ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
28.Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3).
29.Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt määruse nr 18 § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue;
3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.
30.Seega peab hinnatavates valdkondades vähemalt ühes olema piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine.
31.Kui arstiõppe läbinud isiku arvamuses on märgitud valdkonna muu piirangu raskusaste, võetakse see § 6 lg-s 3 nimetatud piirangu aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse juhul, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem (määruse nr 18 § 6 lg 4). Kui valdkonna muu piirangu raskusaste on 0, siis seda ei võeta aritmeetilise keskmise arvutamisel arvesse.
32.Ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „liikumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kohus nõustub, et ekspertiisi kohaselt on kaebaja liikumise valdkonda kokkuvõttes hinnatud alla arvväärtuse 2, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
33.Ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „õppimise ja tegevuste elluviimisega seotud muud probleemid“ arvaväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kohus nõustub, et ekspertiisi kohaselt on kaebaja õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonda kokkuvõttes hinnatud alla arvväärtuse 2, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas.
34.Ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „riski või ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „toimetulek muudatustega“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kohus nõustub, et ekspertiisi kohaselt on kaebaja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda kokkuvõttes hinnatud alla arvväärtuse 2, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
35.Ekspertarst hindas kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevust „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „kohane käitumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „inimestevahelise lävimise ja suhetega seotud muud probleemid“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kohus nõustub, et ekspertiisi kohaselt on kaebaja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonda kokkuvõttes hinnatud alla arvväärtuse 2, mistõttu puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas.
36.Ekspertarst ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus ning puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades.
37.SKA leidis vaidlustatud otsuses kokkuvõttes, et lähtuvalt igapäevasest tegutsemisest ja ühiskonnaelus osalemisest kaebajal puude raskusastet ei tuvastata, tuginedes PISTS) §-dele 23 ja 24 ning määrus nr 18 §-dele 6 ja 8.
38.Praeguses asjas on kaebaja esitanud kaebuses täiendavaid põhjendusi oma tervisliku seisundi kohta. Kaebaja leiab vastupidiselt SKA-le, et tema igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine on terviserikke tõttu täielikult raskendatud.
39.Kaebaja tõi välja 15.05.2019. a töövõime hindamise/puude raskusastme tuvastamise taotluses (tl 29-33), et ta kasutab oma igapäevaelus või -tegevustes abivahendeid – vasakul jalal vereringet parandav sukk, duššitool, seljatugi, tallakõrgendus, kodu on kohandatud, et kaebaja ei kukuks ning kaebaja kasutab lugemisprille (taotluse p 4.1). Kaebaja selgitas taotluses ka, et vajab igapäevaelus või -tegevustes teise isiku abi – riietumisel ning toidutegemisel (taotluse p 4.2). Samuti kurdab kaebaja taotluses (p 4.3) unega seotud probleeme. Kaebaja ei suuda enda sõnul iseseisvalt ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist liikuda (p 1.1.) ega seista ja istuda raskusteta (p 1.3). Kaebaja kirjeldab taotluses ka oma probleeme teiste inimestega suhtlemisel ja tegevuste planeerimisel, lisaks hirmu kukkumise ees.
40.Kohtu hinnangul on kaebaja kaebuses välja toonud siiski samad asjaolud, mis 15.05.2019. a taotluses Eesti Töötukassale ja SKA-le.
41.Määrus nr 18 § 6 lg 1 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse: 1) taotluses sisalduvad andmed; 2) arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse nr 18 § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused; 3) muud asjasse puutuvad andmed.
42.SKA on leidnud vaidlustatud otsuses, et terviseandmetele ja ekspertarsti arvamusele tuginedes, ei esine kaebajal hinnatud valdkondades piiranguid sellisel määral, et tuvastada puue. Kuna kaebaja esitas kohtueelselt SKA 21.05.2019. a otsuse peale vaide, siis on SKA ka vaidemenetluses otsuse aluseks olevad asjaolud üle vaadanud. SKA on vaideotsuses kaebajale selgitanud, et SKA kasutas puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kuna kaebaja esitas ühistaotluse. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst on ekspertarvamuse andmisel aluseks võtnud isiku enda poolt esitatud taotluses märgitud hinnangud tervisest tulenevate piirangute kohta ning tervise infosüsteemi kantud terviseandmed.
43.Liikumine eri tasapindadel, mille üle kaebaja kõige enam kaebab, on ekspertarst hinnangul mõõduka piiranguga, mis tähendab, et tegemist on piiranguga, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast ning tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (määruse nr 18 § 4 lg 6 p 3). Kohtul puudub alus kahtluse alla seada ekspertarsti hinnangut, et kaebaja terviseandmetele tuginedes on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Samuti ei ole kaebaja välja toonud ühtegi täiendavat asjaolu, mida ei ole ekspertarst arvesse võtnud, kuigi oleks pidanud. Ekspertarst on hinnanud, et kaebajal esineb veel mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas, kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning samuti kerge tegutsemispiirang inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas. Piirangud esinevad igapäevaselt. Seega on ekspertarst hinnanud kõiki kaebaja puude raskusastme tuvastamise menetluse jaoks vajalikke terviseandmeid, kuid esinevad piirangud ei ületa määra, mis annaks SKA-le õiguse puude raskusaste tuvastada.
44.SKA on vaideotsuse kaebajale selgitanud, et ühiskonnaelus osalemisel esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõimet piiravatele teguritele. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Tööealistel isikutel lähtutakse puude raskusastme tuvastamisel raskustest, piirangutest või takistustest ühiskonnaelus osalemisel, mille põhjuseks on pikaajalised funktsioonipiirangud (pikaajaline väljakujunenud, raskesti tagasipööratav või pöördumatu seisund), mida ei saa kõrvaldada või oluliselt leevendada ravi või ravimitega, märkis SKA vaideotsuses. Kaebajal ei esine terviseseisundist tulenevalt raskusi ega piiranguid sellisel määral, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisel.
45.Kuna kaebaja märkis nii vaides kui kaebuses, et tema suhtes tehtud diagnoosid ei ole lõplikud ning ta kavatseb minna täiendavatele uuringutele, siis on kaebajal õigus esitada uuesti SKA-le taotlus puude raskusastme tuvastamiseks.
46.Vastustaja on seega halduskohtu hinnangul kooskõlas asjakohase objektiivse õigusega hinnanud kaebaja poolt 15.05.2019. a esitatud taotluses märgitud kurtmisi kaebaja tervisest tulenevate piirangute kohta, samuti TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja ei ole väitnud, et tema puude raskusastme tuvastamise hindamisel on osa diagnoosidest jäetud arvestamata. Halduskohtu arusaamisel põhjusel, et töövõime hindamisel ei võeta aluseks ainuüksi isikul esinevaid või esinenud haigusi, vaid haigutest põhjustatud funktsioonihäireid ja funktsioonihäirete raskust. Eriteadmistega isikute arvamust on mh mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas, mille kohaselt kuulub hindamisele isiku töövõime ulatus, mitte aga meditsiiniline diagnoos. Metoodika kohustab spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid tegutsemispiiranguid.
47.Halduskohus on tõendikogumi alusel veendumusel, et kaebaja puude raskusastme tuvastamise otsuse aluseks olevad asjaolud on usaldusväärselt tõendatud ja nendest asjaoludest on tehtud põhjendatud ja kaalutletud järeldused. Kohtu hinnangul oli vaidlustatud haldusakt andmise ajal õiguspärane (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2). Halduskohtu hinnangul on vastustaja haldus- ja halduskohtumenetluses lasunud tõendamiskoormuse täitnud (HKMS § 59 lg 1). Vaidlustatud haldusakti andmise menetluses kogutud eksperdiarvamus on usaldusväärne. Halduskohtul puudub neil asjaoludel tarvidus kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames (vrdl RKHKo 3-3-1-80-05, p 8 ja RKHKo 3-17-1110, p 26).
48.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et peab nii vaidlustatud haldusakti kui ka vaideotsust piisavalt põhjendatuks ning nõustub vastustaja poolt tõenditele antud hinnanguga ning SKA põhjenduste ja lõppjäreldustega ega pea vajalikuks otsuste ja vaideotsuste põhjendusi täielikult korrata (HKMS § 165 lg 2).
49.Halduskohtu pädevuses on asjaolude tuvastamine, millest sõltub kaebaja vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus vastavalt HKMS § 4 lg-tele 1 ja 4. Halduskohus saab kontrollida ja tuvastada, kas vaidlustatud otsuseid toetavate eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti. Kindlakstehtud asjaoludest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 3-3-1-44-14, p 19). Halduskohus on seisukohal, et kaebaja esitatud väidetega ei ole vastustaja kasutatud eksperdiarvamuse järeldusi kummutatud. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas
SKA on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9), mida praegusel juhul on tehtud.
50.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus, milles kaebaja taotles vastustajatele ettekirjutuse tegemist tema taotluse uuesti lahendamiseks. Neil asjaoludel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
51.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma kaebaja, sest kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, seega ei esine kohtukulusid, mille kandmist poolte vahel peaks kohus otsustama. Kohus luges kaebust menetlusse võttes kaebuse riigilõivuvabaks riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel.
52.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga HKMS § 175 lg 3 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.