XXi kaebus Tallinna Vangla 11.09.2020 vastuse nr 518/20/17595-2 tühistamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale (vt punkt 8).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.
1.XX esitas Tallinna Vanglale 7 pöördumist: - 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17595-1, kus selgitab, et arvestades sotsiaalministri 31.12.2002 määrust nr 150 peab lihatoodet olema päevas kala 200 gr (171 kcal/100gr), viinerid 175 gr (207kcal/100gr), kana 160 gr (222kcal/100gr), pekk 40 gr (817kcal/100gr). Suhkrut peab olema 42 gr päevas ja rasva (õli) 31 gr päevas. Mitte ükski vang ei ole seda näinud, ainult 31.12; - 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17592-1, kus soovib toidunormide osas järelevalve tegemist, kuna ei ole piisavas koguses lihatoodet (15% 345 kcal päevas), suhkrut (7% 42 gr päevas), rasva (11% 31 gr päevas). Lihatoodet võib arvestada kala (171 kcal/100gr), viinerid (207kcal/100gr), kana (222kcal/100gr), pekk (817kcal/100gr); - 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17591-1, kus on märgitud, et 05.08 hommikul ei ole suhkrut ja lõunal ei ole õli ega kana; 07.08 hommikul ei ole suhkrut ja õhtul ei ole riisi; 10.08 lõuna- ja õhtusöök on ilma õli ja lihata; 12.08 lõunal ja õhtul ei ole õli, liha 10-15 gr, kala 10-20 grammi; palun teha järelevalvet; - 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17801-1, kus palub teha järelevalvet toidu osas; 14.08 oli hommikusöök mõru ja tee oli külm, lõunal oli 40 gr vorsti ja 80 g kastet, aga mitte 150 gr; 16.08 ei olnud supis rasva, lõunal ja hommikul ka; - 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17798-1, kus selgitab, et kuna tema toidunormi ei eksisteeri (lihavaba+ laktoosivaba), siis palub anda veel ühe muna valgukoguse jaoks, aga mahla võib vahetada kompotiks; - 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17799-1, kus soovib teada, kas reedel on salat 250 või 100 grammi ning kui palju maksab ühe päeva toidunorm ühe kinnipeetava kohta. - ja 24.08.2020 pöördumine nr 5-8/20/18012-1, kus palub reedel ja laupäeval lõunasöögiks anda kastet eraldi. Tallinna Vangla vastas 11.09.2020 vastusega nr 5-18/20/17595-2. Vastusele on lisatud lihavaba ja laktoosivaba menüü. Sotsiaalministri määrus ei määra ära toiduaineid ega nende koguseid grammi1(5)
des, vaid üksnes kinnipeetava toiduenergiavajaduse. Kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%. Terviseamet on Tallinna Vanglat kontrollinud ning leidis, et pigem koguseid ületatakse. Kuna sea- ja kanaliha purustatakse, siis sellest võibki tekkida arusaam, et neid ei ole. Kõik vajalikud komponendid arvutatakse välja ja lisatakse järelevalve all. Tallinna Vangla kodukorra p 9.13 kohaselt tuleb toidu osas pretensioonid esitada viivitamatult korrapidajale, kuna hiljem on nende kontrollimine võimatu. Reedel on ettenähtud värskekapsasalat 100 gr; esialgses menüüs oli ekslikult valesti, juhataja palub vabandust. Kastme osas on soov köögile edastatud ja edaspidi saab isik kastme eraldi (lk 3 lõpp). Keskmine toidupäeva maksumus on 1,27 eurot.
2.XX esitas 16.09.2020 vaide nr 5-15/20/248-1, kus vaidlustatakse laktoosivaba + taimetoidu toidunormi puudumist ja salati kohta teabenõude vastuse puudumist. Täidetud ei ole valkude kogus, kuna mune ei ole piisavalt. Tallinna Vangla andis tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vaides puudub selgesõnaline nõue. Tallinna Vangla 11.09.2020 vastus on vastus selgitustaotlusele. Isikule on määratud lihavaba toit isiklike veendumuste tõttu ja laktoosivaba toit meditsiiniliste näidustuste tõttu. Terviseamet kontrollis 02.09.2020 vangla sööklat ja menüüde vastavust kehtivatele normidele. Taotlustes toodud puuduseid ei tuvastatud. Vastuskiri sisaldab vastust ka salati kohta. XX esitas 05.10.2020 kirja vaide puuduste kõrvaldamise kohta, kus tal on taotlus teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, asja uuesti otsustamiseks ja toimingu sooritamiseks, märkides, et kokk ei ole võimukandja ega saa toitu kontrollida. Tallinna Vangla 08.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/248-4 jäeti vaie rahuldamata, kuna isik teavitas puudustest, kuid ei esitanud konkreetseid taotluseid. Osa kirjadest on märgukirjad. Isikule on toidunorm määratud, ta saab laktoosivaba-lihavaba toitu. Terviseamet kontrollis 02.09.2020 vangla sööklat ja menüüde vastavust kehtivatele normidele. Taotlustes toodud puuduseid ei tuvastatud.
3.XX esitas 12.10.2020 Tallinna Halduskohtule tühistamis- ja kohustamiskaebuse. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla otsuse nr 5-18/20/17595-2 tühistamist ja uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et kokk on töötaja, mitte võimuesindaja ja tema ei või enda tegevust ise kontrollida. Salati kohta ei ole midagi otsustatud ja kaebaja ei tea, kui palju peab ta saama reedeti salatit – 100 või 250 grammi. Kaebaja taotlustest on vastatud ainult neljale. Kaebaja ei ole saanud selgesõnalist vastust kahele küsimusele:
1.Kui palju salatit peab ta reedeti saama?
2.Kui palju mune peab kaebaja nädalas saama? Kaebaja toidunormis on ettenähtud vaid kaks muna nädalas. Kaebaja toidunorm ei ole aga tegelikult tema jaoks, kuna tema toidunorm peaks olema laktoos(ivaba) + taimetoit. Sellist toidunormi ei eksisteeri. Kaebaja jaoks kohaldatakse kaht erinevat toidunormi, mis on vastuolus sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 1501 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lõikega 3, sest valkude kogus on arvestamata. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks.
4.Kohus nõudis 14.10.2020 kohtunõudega kaebaja poolt taotletud dokumendid välja. Vangla kinnitas ka 21.10.2020 vastuses, et tagab kaebuses märgitud videosalvestiste säilitamise kuni kohtuvaidluse lõpuni.
https://www.riigiteataja.ee/akt/236194
2(5)
Kohus küsis 30.10.2020 määrusega kaebajalt ja vastustajalt, millise menüü järgi toimub kaebaja toitlustamine, kuna varasemalt on viidatud, et kaebajal on sealihavaba menüü, lihavaba menüü kui ka taimetoidu menüü. Kohtu hinnangul on need erinevad asjad. Kaebaja pidi täiendavalt vastama, mida ta soovib; kas ta vaidlustab selgituste saamata jätmist ning mis selgitus on tal saamata; või ta vaidlustab konkreetselt toidu vastavust toidunormidele ja miks, arvestades kohtu selgitusi (määruse punkt 3 alapunkt d). Tallinna Vanglalt soovis kohus teada, ka Terviseameti poolt läbiviidud menüüde hindamine puudutas ka menüüd, mille järgi kaebajat toitlustatakse. Samuti soovis kohus teada, kas on võimalik esitada toitainete sisalduse kohta arvutuskäik. Kaebaja selgitas 05.11.2020 vastuses, et tal on alates 29.07.2020 taimetoidu ja piimavaba menüü, mida vanglas eraldi ei eksisteeri. Seega ei võinud ta nõuda alates 29.07.2020 lihatooteid ja need loetelud on näitlikud. Määruses sõnastatud nõuded peavad olema täidetud. Tallinna Vangla selgitas 09.11.2020 vastuses, et kaebaja sai ajavahemikul 30.07.-22.10.2020 laktoosi- ning lihavaba toitu R3 rühma menüü järgi; alates 22.10-05.11.2020 sai ta sama toitu, kuid rühma R2 menüü järgi. Kaebaja loobus lihavabast menüüst ja saab alates 05.11.2020 toitu laktoosivaba R2 menüü järgi. Laktoosi- ja lihavaba menüü järgi kuulusid tema menüüsse küll munad, kuid talle ei antud kana, kala ega viinereid. Kaebaja määrati uude toidurühma, arvestades kaebaja toiduenergia vajadus vanust (58. a), sugu ja kehalise aktiivsuse taset (mittetöötav mees). Terviseamet hindas kontrolli käigus ka erimenüüsid. Tallinna Vanglal on võimalik esitada menüüs valkude, rasvade ja süsivesikute koguste arvutuskäik.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 22 alusel, kuna osade väidetavate rikkumiste osas puudub kaebajal kaebeõigus. Isegi osas, milles võib kaebeõigust möönda, on kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kohus selgitab esmalt kaebaja nõuete tõlgendamise kohta, et haldusakti või ka vastuse õiguspärasust kontrollib kohus selle andmise aja seisuga. Samas kohustamisnõuet lahendab kohus kohtulahendi aja andmise seisuga. Seega omab kohustamisnõude lahendamisel tähtsust, et kaebaja on vahepeal lihavabast menüüst loobunud; samas kui tühistamisnõude osas see tähtsust ei oma, kuna 11.09.2020 vastuse ajal oli kaebajal jätkuvalt lihavaba menüü.
7.Nii kaebaja kui ka vangla vastusest nähtub, et kaebajal oli taotluste esitamise ja nende lahendamise ajal laktoosi- ja lihavaba menüü, mis tähendas ka menüüst kana, kala ja viinerite puudumist. Seega ei saanud sel ajal kaebaja õiguseid kuidagi rikkuda toidust liha (sh kala, kana, viinerite või peki puudumine). Kaebaja taotlus kastme eraldi andmise kohta on 11.09.2020 vastuse kohaselt köögile edastatud. Ka on kaebajale vastatud reedese salati koguse (100 g) ja keskmise toidupäeva maksumuse kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nende nõuete osas kaebeõigus. Kaebaja on ühes taotluses soovinud mahla vahetamist kompotiks, kuid ei ole seda taotlust vaidemenetluses ega kohtule hiljem korranud ega ka sellega seonduvaid väiteid esitanud. Seega tõlgendab kohus, et selles osas ei ole kaebaja nõudeid esitanud. Ka selle nõude esitamisel oleks kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
8.Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Kaebaja on mitmes pöördumises taotlenud toidunormide ja ka toidu osas järelevalve tegemist. 3(5)
Olukorras, kus järelevalve tegemine puudutab ka isiku õiguseid, mitte üksnes avalikku huvi, on isikul õigus nii kaalutud lõppotsusele, menetlusnormide järgimisele kui ka kohtus vaidlustamisele. Toitlustamine vanglas puudutab kahtlemata ka kaebaja õiguseid, mistõttu ei saa neid taotluseid käsitleda pelgalt ettepanekutena vangla töö korraldamiseks. Eeltoodu ei ole aga toonud kaasa kaebaja õiguste riivet, kuna vangla on kaebaja väidetele järelevalve kohta sisuliselt vastanud.
9.Kaebaja on korduvalt viidanud suhkru, rasva (õli) ning ka munade või piisava valgukoguse puudumisele. Vastustaja on kaebajale korrektselt selgitanud, et kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda (toidunormide määruse § 3 lg 1). Ka teised lõiked seavad aluseks kahe nädala toidu keskmise. Eeltoodu tähendab seda, et rasva, suhkru või valgukoguse määra ei pea saavutama iga päev, vaid see tuleb saavutada kahe nädala keskmisena. Vastustaja on ka selgitanud, et toidunormide määrus ei sätesta otseseid toiduaineid ega nende koguseid grammides. Kohtu hinnangul on üldteada, et suhkur ja lisatavad rasvad võivad toidus sisalduda ka varjatud kujul, s.o neid lisatakse valmistamise käigus ja valmistoidus ei ole need enam selgelt eristatavad. Vastustaja viide toidunormide määruse § 3 lg 3 osas on korrektne. Norm sätestab, et kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma teraviljatooted vähemalt 34% E, piimatooted 15% E, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15% E, lisatavad rasvad 11% E, kartul 9% E, puuvili ja köögiviljad kokku 9% E ning suhkur 7% E. Kohus on kontrollinud normi kehtivat sõnastust, millest tuleneb, et liha-, kala- ja munatooteid võib olla kuni 15%. Seega neid võib olla ka vähem. Kaebaja teistsugune arusaam, et liha-, kala- ja munatooteid peab olema vähemalt 15% või rohkem, ei vasta määruse kehtivale sõnastusele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle antaks valgukoguse tagamiseks nimelt muna, sh mõne teise menüü eeskujul. Valgud, rasvad ja süsivesikud on toidus sisalduvad toitained, mida ei pea tingimata andma äratuntavas vormis – rasva õlina, süsivesikut suhkruna jne. Ka valgurikkaid toiduaineid on teisi lisaks munale. Määrav on üksnes see, et kahe nädala toidu keskmine valgukogus oleks tagatud (toidunormide määruse § 3 lg 3). Terviseamet on Tallinna Vanglas riiklikku järelevalvet läbiviies leidnud, et toidust saadav toiduenergia vastas nõuetele või ületas seda; samuti oli menüüs ettenähtud kogus lisatavaid rasvasid, suhkrut ja valku. Kohus leiab, et menüüle täiendava muna lisamise osas oleks kaebus ka perspektiivitu, kuna kaebaja on tänaseks lihavabast menüüst loobunud ning võib eeldada, et talle tagatakse piisav valgukogus vajadusel ka lihatoodetega. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on Terviseamet kontrollinud asjakohaseid menüüsid ja leidnud, et toitaineid on kohati isegi rohkem kui ettenähtud kogus. Seega puudub kaebajal nii äratuntava suhkru ja rasva ning kuni 15% liha-, kala- ja munatoodete osas kaebeõigus, kuna kaebaja tõlgendab toidunorme ekslikult. Ka siis, kui eeldada riivet, on vähesel määral toidus sisalduva kõikumine väheintensiivne riive. Arvestades Terviseameti poolt läbi viidud järelevalvet, leiab kohus, et kaebuse eduväljavaated on vähesed.
10.Vangla on järelevalve läbiviimise osas tuginenud ka kodukorra p-le 9.13, mis sätestab, et pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kodukorra seletuskiri sätestab, et kinnipeetav ei tohi väljendada alusetult rahulolematust vangla pakutava toidu vastu (nt toit ei maitsenud jms). Kui kinnipee4(5)
tavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (nt on toidus kõrvalised esemed jms), peab ta kohe teavitama sellest vanglateenistuse ametnikku ning andma ebakvaliteetse toidu vanglateenistuse ametniku kätte. Kohus nõustub vanglaga, et tagantjärele on sisuliselt võimatu kontrollida, kas hommikul oli toidus suhkrut, kas õhtul oli piisavas koguses riisi, kas hommikusöök oli mõru, tee külm või kui palju kaste kaalus, kui kaebaja ei ole pretensioone õigel ajal esitanud. Ühelt poolt on tegemist väheintensiivse riivega konkreetse toidukorra suhtes. Teisalt ei näe kohus sellisel nõudel eduväljavaateid, kuna toidukoguseid on Terviseamet kontrollinud ning kaebaja väiteid ei ole võimalik objektiivselt hinnata (tee oli külm, toit oli mõru) ning need ei ole kohtus ka kontrollitavad, sh ka videosalvestisega. Kaebajal on võimalik edaspidi kohe pretensioonidega vanglaametniku poole pöörduda.
11.Kaebaja on taotlenud ka endale toidunormi (laktoosivaba+lihavaba) moodustamist). Sellise taotluse rahuldamine ei ole enam võimalik, kuna kaebaja on loobunud lihavabast menüüst. Seega puudub kaebajal selles osas kaebeõigus.
12.Kuna kohus on nõudnud välja kaebaja soovitud tõendid ja vangla on kinnitanud ka videosalvestiste säilitamist, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
OSALISELT MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSEGA
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.