Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1986
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 11. septembri 2020. a vastuse nr 5-18/20/17595-2 tühistamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1986.
Jätta XX taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil rahuldamata.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1986 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
Muuta Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1986 resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“.
Muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need vastavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
1.XX esitas Tallinna Vanglale 7 pöördumist: 1) 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17595-1, kus selgitab, et arvestades sotsiaalministri 31.12.2002 määrust nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150) peab lihatoodet olema päevas: kala 200 g (171 kcal/100g), viinerid 175 g (207 kcal/100g), kana 160 g (222 kcal/100g), pekk 40 g (817 kcal/100g). Suhkrut peab olema 42 g päevas ja rasva (õli) 31 g päevas. Mitte ükski vang ei ole seda näinud, ainult 31.12; 2) 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17592-1, kus soovib toidunormide osas järelevalve tegemist, kuna päevas ei pakuta piisavas koguses lihatoodet (15%, 345 kcal päevas), suhkrut (7%, 42 g päevas), rasva (11%, 31 g päevas); 3) 17.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17591-1, kus on märgitud, et 05.08 hommikul ei ole suhkrut ja lõunal ei ole õli ega kana; 07.08 hommikul ei ole suhkrut ja õhtul ei ole riisi; 10.08 lõuna- ja õhtusöök on ilma õli ja lihata; 12.08 lõunal ja õhtul ei ole õli, liha 10–15 g, kala 10–20 g. Palun teha järelevalvet; 4) 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17801-1, kus palub teha järelevalvet toidu osas – 14.08 oli hommikusöök mõru ja tee oli külm, lõunal oli 40 g vorsti ja 80 g kastet, aga mitte 150 g; 16.08 ei olnud supis rasva, lõunal ja hommikul ka mitte; 5) 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17798-1, kus selgitab, et kuna tema toit on lihavaba ja laktoosivaba, siis palub anda veel ühe muna valgukoguse jaoks, aga mahla võib vahetada kompotiks; 6) 19.08.2020 pöördumine nr 5-18/20/17799-1, kus soovib teada, kas reedel on salat 250 g või 100 g ning kui palju maksab ühe päeva toidunorm ühe kinnipeetava kohta; 7) 24.08.2020 pöördumine nr 5-8/20/18012-1, kus palub reedel ja laupäeval lõunasöögiks anda kastet eraldi.
2.Tallinna Vangla vastas 11.09.2020 vastusega nr 5-18/20/17595-2. Määrus nr 150 ei määra ära toiduaineid ega nende koguseid grammides, vaid üksnes kinnipeetava toiduenergiavajaduse. Kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%. Terviseamet on Tallinna Vanglat kontrollinud ning leidis, et pigem koguseid ületatakse. Kuna sea- ja kanaliha purustatakse, siis sellest võibki tekkida arusaam, et neid ei ole. Kõik vajalikud komponendid arvutatakse välja ja lisatakse järelevalve all. Tallinna Vangla kodukorra p 9.13 kohaselt tuleb toidu osas pretensioonid esitada viivitamatult korrapidajale, kuna hiljem on nende kontrollimine võimatu. Reedel on ettenähtud värskekapsasalat 100 g; esialgses menüüs oli ekslikult valesti, juhataja palub vabandust. Kastme osas on soov köögile edastatud ja edaspidi saab isik kastme eraldi. Keskmine toidupäeva maksumus on 1,27 eurot.
3.XX esitas 16.09.2020 vaide nr 5-15/20/248-1, mille Tallinna Vangla jättis 08.10.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/248-4 rahuldamata.
4.XX esitas 12.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 11.09.2020 vastuse nr 5-18/20/17595-2 tühistamiseks ja uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja leidis, et kokk on töötaja, mitte võimuesindaja ja tema ei või enda tegevust ise kontrollida. Salati kohta ei ole midagi otsustatud ja kaebaja ei tea, kui palju peab ta saama reedeti salatit – 100 või 250 g. Kaebaja taotlustest on vastatud ainult neljale. Kaebaja ei ole saanud selgesõnalist vastust kahele küsimusele: 1) Kui palju salatit peab ta reedeti saama?; 2) Kui palju mune peab kaebaja nädalas saama? Kaebaja toidunormis on ettenähtud vaid kaks muna nädalas. Kaebaja toidunorm ei ole aga tegelikult tema jaoks, kuna tema toidunorm peaks olema laktoosivaba + taimetoit. Sellist toidunormi ei eksisteeri. Kaebaja jaoks kohaldatakse
2(5)
3-20-1986 kaht erinevat toidunormi, mis on vastuolus määruse nr 150 § 3 lg-ga 3, sest valkude kogus on arvestamata. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendite säilitamiseks.
5.Tallinna Vangla kinnitas 21.10.2020 vastuses kohtunõudele, et tagab kaebuses märgitud videosalvestiste säilitamise kuni kohtuvaidluse lõpuni.
6.XX selgitas 05.11.2020 vastuses kohtunõudele, et tal on alates 29.07.2020 taimetoidu ja piimavaba menüü, mida vanglas eraldi ei eksisteeri. Seega ei võinud ta nõuda alates 29.07.2020 lihatooteid ja need loetelud on näitlikud. Määruses sõnastatud nõuded peavad olema täidetud.
7.Tallinna Vangla selgitas 09.11.2020 vastuses kohtunõudele, et kaebaja sai ajavahemikul 30.07–22.10.2020 laktoosi- ja lihavaba toitu R3 rühma menüü järgi. 22.10–05.11.2020 sai ta sama toitu, kuid rühma R2 menüü järgi. Kaebaja loobus lihavabast menüüst ja saab alates 05.11.2020 toitu laktoosivaba R2 menüü järgi. Laktoosi- ja lihavaba menüü järgi kuulusid tema menüüsse küll munad, kuid talle ei antud kana, kala ega viinereid. Kaebaja määrati uude toidurühma, arvestades kaebaja toiduenergia vajadust vanuse (58 a), soo ja kehalise aktiivsuse taseme (mittetöötav mees) järgi. Terviseamet hindas kontrolli käigus ka erimenüüsid. Tallinna Vanglal on võimalik esitada menüüs valkude, rasvade ja süsivesikute koguste arvutuskäik.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 12.11.2020 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Nii kaebaja kui ka vangla vastusest nähtub, et kaebajal oli taotluste esitamise ja nende lahendamise ajal laktoosi- ja lihavaba menüü. Seega ei saanud sel ajal kaebaja õiguseid kuidagi rikkuda toidust liha (sh kala, kana, viinerite või peki) puudumine. Kaebaja taotlus kastme eraldi andmise kohta on 11.09.2020 vastuse kohaselt köögile edastatud. Ka on kaebajale vastatud reedese salati koguse (100 g) ja keskmise toidupäeva maksumuse kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nende nõuete osas kaebeõigus. Kaebaja on ühes taotluses soovinud mahla vahetamist kompotiks, kuid ei ole seda taotlust vaidemenetluses ega kohtule hiljem korranud ega ka sellega seonduvaid väiteid esitanud. Seega tõlgendab kohus, et selles osas ei ole kaebaja nõudeid esitanud. Ka oleks selle nõude esitamisel kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Kaebaja on mitmes pöördumises taotlenud toidunormide ja ka toidu osas järelevalve tegemist. Olukorras, kus järelevalve tegemine puudutab ka isiku õiguseid, mitte üksnes avalikku huvi, on isikul õigus nii kaalutud lõppotsusele, menetlusnormide järgimisele kui ka kohtus vaidlustamisele. Toitlustamine vanglas puudutab kahtlemata ka kaebaja õiguseid, mistõttu ei saa neid taotluseid käsitleda pelgalt ettepanekutena vangla töö korraldamiseks. Eeltoodu ei ole aga toonud kaasa kaebaja õiguste riivet, kuna vangla on kaebaja väidetele järelevalve kohta sisuliselt vastanud. Kaebaja on korduvalt viidanud suhkru, rasva (õli) ning ka munade või piisava valgukoguse puudumisele. Vastustaja on kaebajale korrektselt selgitanud, et kinnipeetava kahe nädala toit peab vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda (määruse nr 150 § 3 lg 1). Ka teised lõiked seavad aluseks kahe nädala toidu keskmise. Eeltoodu tähendab seda, et rasva, suhkru või valgukoguse määra ei pea saavutama iga päev, vaid see tuleb saavutada kahe nädala keskmisena. Vastustaja on ka selgitanud, et määrus nr 150 ei sätesta otseseid toiduaineid ega nende koguseid grammides. On üldteada, et 3(5)
3-20-1986 suhkur ja lisatavad rasvad võivad toidus sisalduda ka varjatud kujul, s.o neid lisatakse valmistamise käigus ja valmistoidus ei ole need enam selgelt eristatavad. Vastustaja viide määruse nr 150 § 3 lg 3 osas on korrektne. Norm sätestab, et kahe nädala toiduenergiavajadusest peavad katma teraviljatooted vähemalt 34%, piimatooted 15%, liha-, kala- ja munatooted kokku kuni 15%, lisatavad rasvad 11%, kartul 9%, puuvili ja köögiviljad kokku 9% ning suhkur 7%. Normi sõnastusest tuleneb, et liha-, kala- ja munatooteid võib olla kuni 15%. Seega neid võib olla ka vähem. Kaebaja teistsugune arusaam, et liha-, kala- ja munatooteid peab olema vähemalt 15% või rohkem, ei vasta määruse kehtivale sõnastusele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et talle antaks valgukoguse tagamiseks nimelt muna, sh mõne teise menüü eeskujul. Valgud, rasvad ja süsivesikud on toidus sisalduvad toitained, mida ei pea tingimata andma äratuntavas vormis – rasva õlina, süsivesikut suhkruna jne. Ka valgurikkaid toiduaineid on teisi lisaks munale. Määrav on üksnes see, et kahe nädala toidu keskmine valgukogus oleks tagatud (määruse nr 150 § 3 lg 3). Terviseamet on Tallinna Vanglas riiklikku järelevalvet läbiviies leidnud, et toidust saadav toiduenergia vastas nõuetele või ületas seda; menüüs oli ettenähtud kogus lisatavaid rasvasid, suhkrut ja valku. Menüüle täiendava muna lisamise osas oleks kaebus ka perspektiivitu, kuna kaebaja on tänaseks lihavabast menüüst loobunud ning võib eeldada, et talle tagatakse piisav valgukogus vajadusel ka lihatoodetega. Seega puudub kaebajal suhkru ja rasva ning kuni 15% liha-, kala- ja munatoodete osas kaebeõigus, kuna kaebaja tõlgendab toidunorme ekslikult. Ka siis, kui eeldada riivet, on vähesel määral toidus sisalduv kõikumine väheintensiivne riive. Arvestades Terviseameti poolt läbi viidud järelevalvet, on kaebuse eduväljavaated vähesed. Vangla on järelevalve läbiviimise osas tuginenud ka kodukorra p-le 9.13, mis sätestab, et pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Kodukorra seletuskiri selgitab, et kinnipeetav ei tohi väljendada alusetult rahulolematust vangla pakutava toidu vastu (nt toit ei maitsenud jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (nt on toidus kõrvalised esemed jms), peab ta kohe teavitama sellest vanglateenistuse ametnikku ning andma ebakvaliteetse toidu vanglateenistuse ametniku kätte. Tagantjärele on sisuliselt võimatu kontrollida, kas hommikul oli toidus suhkrut, kas õhtul oli piisavas koguses riisi, kas hommikusöök oli mõru, tee külm või kui palju kaste kaalus, kui kaebaja ei ole pretensioone õigel ajal esitanud. Ühelt poolt on tegemist väheintensiivse riivega konkreetse toidukorra suhtes. Teisalt ei näe kohus sellisel nõudel eduväljavaateid, kuna toidukoguseid on Terviseamet kontrollinud ning kaebaja väiteid ei ole võimalik objektiivselt hinnata. Need ei ole ka kohtus kontrollitavad, sh videosalvestisega. Kaebajal on võimalik edaspidi kohe pretensioonidega vanglaametniku poole pöörduda. Kaebaja on taotlenud endale toidunormi (laktoosivaba+lihavaba) moodustamist. Sellise taotluse rahuldamine ei ole enam võimalik, kuna kaebaja on loobunud lihavabast menüüst. Seega puudub kaebajal selles osas kaebeõigus. Kuna kohus on nõudnud välja kaebaja soovitud tõendid ja vangla on kinnitanud ka videosalvestiste säilitamist, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.
4(5)
3-20-1986
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 18.11.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.11.2020 määrus. Kaebaja taotleb asjas kohtuistungi korraldamist. Kaebaja on näljas ja tema õiguseid on rikutud. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda lahendada. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses ära vastustajat.
11.Kaebaja taotlus asja arutamiseks kohtuistungil jääb rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Vaidluse asjaolusid arvestades ei näe ringkonnakohus vajadust asja lahendamiseks kohtuistungit korraldada. Määruskaebuse esitaja ei ole kohtuistungi pidamise sisulist vajalikkust põhjendanud ja ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuses esitatud väiteid võimalik hinnata kirjalikus menetluses.
12.Määruskaebuses ei ole esitatud halduskohtu järeldusi ümberlükkavaid väiteid ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
13.Halduskohus on viidanud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 1 (kaebeõiguse puudumine). Kuigi halduskohus on viidanud kaebuse tagastamise alusena ka HKMS § 121 lg 2 p-le 22, on kohus määruse põhjendustest tulenevalt pidanud silmas siiski HKMS § 121 lg 2 p-i 21 (kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Seega on halduskohtu määruses HKMS § 121 lg 2 p-le 22 viitamine kohtu ebatäpsus, mis ei mõjuta määruse sisu ega anna alust selle tühistamiseks.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes neid korrata.
15.Halduskohus oli vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 jätnud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-171909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Vaatamata eelnevale ei ole kaebuse tagastamise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine siiski põhjendatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.