lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2177/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2177/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2177

Määruse kuupäev

12. november 2020

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

Heino Mertsini (Mertsin) kaebus Tartu Vangla 18. augusti 2020. a käskkirja nr 6-3/223 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks tunnistada tööle määramise käskkiri kehtetuks, kui vanglal pole võimalik kaebajat tööle rakendada, või käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmise korral maksta normtöötundide täitmata jätmisel töötasu 10% kuutasu alammäärast

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Heino Mertsini kaebus.
2.Jätta Heino Mertsini taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Vangla kinnipeetav Heino Mertsin esitas 5. novembril 2020 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud kaebuse, milles selgitas, et Tartu Vangla kohustas kaebajat määrusega kolmeks kuuks majandustöödele sektori koristajana. Sellised paberid on tavaliselt poolel sektoril üheaegselt. H. Mertsin tegi Tartu Vanglale vaide, milles soovis teada, miks sõlmitakse nii paljudega leping, kuigi tegelikult tööd ei ole. Kaebaja leiab, et vangla ei peaks kaebajat tööle määrama, kui vanglal ei ole tööd pakkuda, ning kinnipeetava töötasu ei tohi olla väiksem kui 10% miinimumpalgast. Kui kaebaja on tööle määratud mitte vajadusest, siis selline tegevus on põhjendamatu, ning kinnipeetav peaks 10% miinimumist teenima ka siis, kui tööd ei ole. Vaides palus H. Mertsin lõpetada tööleping, kui tööd ei ole, või maksta kaebajale tagantjärgi 10% miinimumpalgast. Seega soovib kaebaja: 1) tuvastada, et vangla peab maksma 10% miinimumpalgast; 2) tunnistada kehtetuks tööle määramiste sõlmimised ilma tööta ning kui selliselt määrus sõlmitakse, siis tasustada vastavalt seadusele; 3) tunnistada valeks vanglas töötamise tasustamine praeguse vale arvestuse järgi. Koos kaebusega esitas H. Mertsin taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Võttes arvesse Tartu Vangla poolt kohtule esitatud 9. novembri 2020. a vastust, milles vangla märkis, et H. Mertsin määrati majandusabitöödele esimese üksuse juhi Merlys Toomi 18. augusti 2020. a

käskkirjaga nr 6-3/223 ajavahemikus 26. august – 26. november 2020, ning kaebusest on üheselt mõistetav, et H. Mertsin ei ole rahul tema tööle määramisega majandusabitöödele ja töötasu suurusega, viitab eeltoodu kohtu hinnangul kaebaja tahtele vaidlustada 18. augusti 2020. a käskkirja nr 6-3/223. Kuivõrd kaebaja on kaebuses rõhutanud, et vanglale esitatud vaides palus H. Mertsin lõpetada tööleping, kui tööd ei ole, samuti märkides, et tööle määramiste sõlmimised tuleks töö puudumisel tunnistada kehtetuks, võib eelnevast kohtu hinnangul välja lugeda kaebaja tahte esitada kaebus muuhulgas nõudes kohustada Tartu Vanglat vabastama kaebaja tööst, kui vanglal pole võimalik kaebajat tööle rakendada. Et kaebaja ei ole lisaks rahul töö tasustamisega ning leiab, et olukorras, kus tööle määramise käskkiri kehtib, kuid vanglal ei ole võimalik kaebajat tööle rakendada, peaks kaebaja saama ka sellisel juhul töötasu, tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud sellega seonduva kohustamisnõude. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et H. Mertsin on esitanud praeguses haldusasjas kaebuse järgmistes nõuetes: 1) tühistada Tartu Vangla 18. augusti 2020. a käskkiri nr 6-3/223; 2) kohustada Tartu Vanglat tunnistama tööle määramise käskkiri kehtetuks, kui vanglal pole võimalik kaebajat tööle rakendada, või käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmisel maksta normtöötundide täitmata jätmise korral töötasu 10% kuutasu alammäärast. Kuigi kaebaja on kaebuses esitanud tuvastamisnõuded, märgib kohus, et eraldiseisva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks puudub vajadus, kuna nii tühistamis- kui kohustamisnõue on hõlmatud õigusvastasuse tuvastamise nõudega.

3.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
4.Kaebaja on esitatud kaebuses märkinud küll vanglale vaide esitamist, milles kaebaja taotles töölepingu lõpetamist, kui tööd ei ole, või maksta töölepingu lõpetamata jätmisel 10% miinimumpalgast, kuid Tartu Vangla 9. novembri 2020. a vastuse kohaselt ei ole H. Mertsin esitanud vanglale seoses tööle määramisega vaideid ega muid pöördumisi. Ka ei ole vangla sõnul H. Mertsin vaidlustanud tööle määramise käskkirja nr 6-3/223.
5.Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt pole H. Mertsin esitanud vanglale taotlust tunnistada tööle määramise käskkiri kehtetuks, kui vanglal pole võimalik kaebajat tööle rakendada, või selle tegemata jätmisel maksta normtöötundide täitmata jätmise eest töötasu 10% kuutasu alammäärast ega vaiet Tartu Vangla 18. augusti 2020. a käskkirja nr 6-3/223 kehtetuks tunnistamiseks, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda. Seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel ning kohus tagastab H. Mertsini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Seejuures peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). Kuna tööle määramise käskkirjas ei märgita kohustuslikku tööaega, siis eeldab tööle asumine iga kord vastavasisulist vanglaametniku korraldust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-44-12). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast (VangS § 43 lg 2 ls 2). Et eeltoodust tulenevalt saab kaebaja nõuda tasu üksnes töötatud töötundide eest ning üheski õigusaktis ei ole sätestatud tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamise ja/või kinnipeetava töökohustusest vabastamise nõuet olukorras, kus vanglal ei ole võimalik majandusabitööle määratud kinnipeetavale anda korraldust tööle asumiseks, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda Tartu Vangla kohustamist maksta kaebajale töötasu ka siis, kui kaebaja tööd ei tee, ega Tartu Vangla kohustamist vabastada kaebaja töökohustusest, kui vanglal pole parasjagu võimalik kaebajat tööle rakendada. Olukorras, kus kaebaja leiab, et tema tööle määramise käskkirjas välja toodud töötasu suurus ei vasta nõuetele, peab kaebaja oma õiguste kaitseks ja taotletava eesmärgi saavutamiseks vaidlustama konkreetset tööle määramise käskkirja tühistamisnõudega, läbides eelnevalt aga VangS § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse.
8.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja taotluse osas vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium