Osaühing Aktors kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.09.2020 otsuse nr 171-20/224369 ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse 31.07.2020 käskkirja nr 2.1-1/057-P punkti 3 tühistamiseks
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
OÜ Aktors vaidlustus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse riigihankes „Kogumisrakenduse tarkvara arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 224369) AS-i Helmes pakkumuse edukaks tunnistamise, tema kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – osaühing Aktors, volitatud esindajad vandeadvokaadid Kaido Künnapas ja Carri Ginter Vastustaja (hankija) – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, esindaja Meelis Riimaa Kolmas isik – AKTSIASELTS HELMES, volitatud esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Osaühingult Aktors AKTSIASELTSI HELMES kasuks välja menetluskulud summas 1185,49 eurot (käibemaksuga). Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.11.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUS RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONIS
1.Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi ka RMIT, hankija või vastustaja) algatas 12.06.2020 avaldatud hanketeatega avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kogumisrakenduse tarkvara arendus- ja hooldusteenus“ (viitenumber 224369). RMIT tegi hanketeate avaldamisega kättesaadavaks ka teised riigihanke alusdokumendid, sealhulgas dokumendid Kogumisrakendus_Tehniline_kirjeldus_1806.pdf (edaspidi tehniline kirjeldus), 224369 vastavustingimused.pdf (edaspidi ka vastavustingimused) ja 224369_hindamiskriteeriumid.pdf (edaspidi ka hindamiskriteeriumid).
2.Hankemenetluses esitasid oma pakkumused viis isikut, sealhulgas Osaühing Aktors (edaspidi vaidlustaja või kaebaja) ning AKTSIASELTS HELMES (edaspidi kolmas isik).
3.Hankija 31.07.2020 käskkirjaga nr 2.1-1/057-P „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, kahe pakkumuse tagasi lükkamine, ühe pakkumuse edukaks tunnistamine ning eduka pakkuja kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine riigihankes „Kogumisrakenduse tarkvara arendus ja hooldusteenus“ (viitenumber 224369)“ (edaspidi 31.07.2020 otsus) tunnistati kolme pakkuja, sh kaebaja ja kolmanda isiku pakkumused vastavaks (käskkirja punkt 1), lükati kahe pakkuja pakkumused tagasi (käskkirja punkt 2) ning tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus ja ta kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata (käskkirja punkt 3). 28.07.2020 edukaks tunnistamise otsuse kohaselt omistas hankija pakkumusi hinnates kolmanda isiku pakkumusele 81,23 punkti ning kaebaja pakkumusele 72,68 punkti. Sealjuures sai kaebaja pakkumus kriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ maksimaalse 30 punkti asemel 15 punkti.
4.Osaühing Aktors esitas 06.08.2020 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks hankija 31.07.2020 otsused, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks ning (vaidlustuse rahuldamise korral eelnimetatud otsuse osas) millega kolmas isik kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Vaidlustuse kohaselt oli vaidlustatud otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise osas õigusvastane, kuna hankija hindas ebaõigesti vaidlustaja pakkumust kriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ osas.
5.02.09.2020 otsusega nr 171-20/224369 (edaspidi VAKO otsus) jättis VAKO kaebaja vaidlustuse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 punkti 4 ja § 198 lg-te 3 ja 8 alusel rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:
5.1.Hankija omistas projektiplaani kriteeriumi alusel vaidlustaja pakkumusele 15 punkti põhjusel, et tema esitatud projektiplaanis esineb kaks kõrvalekallet projektiplaani kriteeriumi metoodika tingimustest: 1) projektiplaanist ega selle selgitustest ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja millise ressursiga on planeeritud andmeesitaja moodulis realiseerida mitmekeelsuse tugi; 2) antud ülesande täitmiseks pakutavad tegevused ei ole selgelt kirjeldatud. Kuivõrd pakkumuste hindamine lähtudes projektiplaani kriteeriumist sisaldab olulisel määral subjektiivset elementi, on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võtta arvesse pakkumusele punktide andmisel. VAKO kontroll hankija otsuse õiguspärasuse üle saab piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga. Kontrollida on võimalik ka otsuse põhjendusi. VAKO ei saa asuda hankija asemel ise pakkumusi hindama.
5.2.Hankija on tehnilises kirjelduses sõnaselgelt määranud, et andmeesitaja moodul peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles. Järelikult on mitmekeelsuse toe realiseerimine tehnilises kirjelduses esimese etapi arendusse kuuluv ülesanne. Hankija ei 2 (14)
omistanud vaidlustaja pakkumusele projektiplaani kriteeriumi alusel maksimumpunkte (30) põhjusel, et esitatud projektiplaanis puudub kirjeldus selle kohta, kuidas on planeeritud andmeesitaja moodulis realiseerida mitmekeelsuse tugi. Ka vaidlustaja möönab vaidlustuses, et tema esitatud projektiplaani sõnastus ei sisalda otsesõnu kirjeldust selle kohta, kuidas vaidlustaja mitmekeelsuse toe realiseerib, kuna andmeesitaja mooduli mitmekeelsuse toe loomise töid ei pidanudki projektiplaanis eraldi töölõiguna välja tooma. Vaidlustaja väitel pakkus ta mitmekeelsuse toe loomist teiste töölõikude raames. Vaidlustaja pakkumuses esitatud projektiplaanis puuduvad vähimadki viited mitmekeelsuse toe realiseerimisele.
5.3.Hindamiskriteeriumide (projektiplaani kriteeriumi hindamismetoodika kirjeldus) ja tehnilise kirjelduse punktide 3.1 ja 3.9.1 koosmõjus pidi projektiplaanis nõutud täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega, hõlmama ka mitmekeelsuse toe realiseerimist. Projektiplaani kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduse kohaselt tuli projektiplaanis esitada tööetappide lõikes täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega ning ülesande täitmiseks pakutavad tegevused pidid olema selgelt lahti kirjutatud. Kuna tehnilise kirjelduse punktist 3.1 tulenevalt pidi andmeesitaja moodul olema kasutatav ka vene ning inglise keeles, siis on tööde loetelu täpne üksnes juhul, kui projektiplaanis on selgelt lahti kirjutatud ka selle ülesande täitmiseks vajalikud tööd. Olukorras, kus vaidlustaja projektiplaanis puudub mitmekeelsuse toe realiseerimiseks vajalike tööde loetelu ja kirjeldus, ei ole täidetud nõue tööde täpse loetelu esitamise kohta. Asjaolu, et vastavustingimuste kohaselt tuli projektiplaan esitada „vabas vormis“ ei tähenda, et ka andmeid võis projektiplaanis esitada vastavalt pakkuja äranägemisele. Ka juhul, kui vaidlustaja ei pidanud vajalikuks esitada mitmekeelsuse toe realiseerimiseks vajalikke töid eraldi tööetapina, oleks selle töö kirjeldus tulnud projektiplaanis esitada mingis teises tööetapis. Vaidlustaja seda teinud ei ole.
5.4.Hankijal puudus õigus ja kohustus küsida vaidlustajalt selgitusi. Vaidlustaja esitatud projektiplaanis puudusid igasugused andmed mitmekeelsuse toe realiseerimise kohta, mistõttu ei saanud vaidlustaja selgituste andmise kaudu esitada projektiplaanis puuduvaid kirjeldusi ülesande täitmise kohta, rääkimata tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutuse äranäitamisest. Isegi juhul, kui hankija oleks vastava päringu vaidlustajale teinud ning saanud vaidlustajalt teate selle kohta, et mitmekeelsuse tugi realiseeritakse vaidlustaja projektiplaanis näidatud teiste tööde kaudu, ei vastaks projektiplaan vaidlusaluses osas ikkagi hindamiskriteeriumides kehtestatud nõuetele, mis võimaldaks hinnata vaidlustaja pakkumust projektiplaani kriteeriumi alusel 30 punktiga.
5.5.Hankija ei ole teinud kaalutlusviga. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel sai hankija tuvastada vaidlustaja pakkumuse vastavuse tehnilise kirjelduse punktile 3.1 esitatud prototüübi alusel (kasutajaliidese protototüübi kirjelduse lk-lt 8 ilmneb võimalus valida rakenduse keelt), kuid hinnates vaidlustaja pakkumust projektiplaani kriteeriumi alusel, on hankija põhjendatult leidnud, et projektiplaanist ega selle selgitustest ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja millise ressursiga on planeeritud andmeesitaja moodulis realiseerida mitmekeelsuse tugi. Järelikult ei esine väidetud kaalutlusviga ega ka vastuolu hankija otsustes.
5.6.OÜ Aktors pakkumuse hindamine projektiplaani kriteeriumi alusel 15 punktiga on piisavalt põhjendatud ning kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, eelkõige hindamiskriteeriumidega. Vaidlustaja pakkumuse hindamisel on hankija järginud menetlusnorme ning ei ole teinud ilmset kaalutlusviga. Vaidlustatud otsus on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning puuduvad alused selle kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õiguspärasuse. Kuna VAKO on seisukohal, et hankija otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane, on õiguspärased ka otsused, millega kolmas isik kvalifitseeriti ja kõrvaldamata jäeti. 3 (14)
6.Kaebaja esitas 14.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO otsuse tühistamiseks ja vastustaja 31.07.2020 käskkirja nr 2.1-1/057-P punkti 3 tühistamiseks osas, milles tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus, samuti osas, milles kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht
7.1.Kaebaja pakkumus sisaldab mitmekeelsuse toe arendustöid ning need on hõlmatud projektiplaanis kirjeldatud töölõikudega. Kuigi käesolev vaidlus keskendub pakkumuse hindamisele, on kaebaja siiski oma pakkumuse koostamisel arvestanud, et andmeesitaja moodul peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles ning pakkumus sisaldab selliseid töid. Seega ei saa hankijal olla etteheiteid ega kahtlusi selles osas, et kaebaja mitmekeelsuse toe arendab ja see on pakkumuse osaks. Mitmekeelsuse toe realiseerimine toimub läbivalt teiste projektiplaanis väljendatud arendustööde (projektiplaani lk 6 tööd 3, 6 ja 8 (kasutajaliidese disaini arutelud ja kogumisrakenduse disaini arutelu) ja lk 7 tööd 3, 5, 11, 22, 32 ja 47) raames. Seetõttu on kaebaja projektiplaanis mitmekeelsuse toe realiseerimine koos tulemite, tähtaegade ja ressursi kasutusega ette nähtud.
7.2.Hankija ja VAKO tõlgendavad riigihanke alusdokumente vääralt, kuna nendest ei nähtu, et projektiplaan peab sisaldama mitmekeelsuse toe realiseerimist eraldi tööetapina projektiplaani tööde loetelus. Lähtudes hindamiskriteeriumitest ja vastavustingimustest on projektiplaan vabas vormis dokument, milles tuleb arendustööde lõikes välja tuua tööde täpne loetelu, mitte aga tehnilises kirjelduses toodud kõik tegevused ja tingimused. Hankija ei ole alusdokumentides täpsustanud, millist tööde loetelu tuleb pidada täpseks ning millist saab pidada juba ebatäpseks, mistõttu on see jäänud iga pakkuja sisustada, arvestades iga pakkuja pakutava lahenduse eripärasid. Kui kogenud hankija oleks soovinud, et projektiplaan kajastaks kõiki tehnilises kirjelduses toodud tegevusi ja tingimusi, siis oleks hankija pidanud seda ka vastavalt sätestama. Seega on loogiline, et projektiplaanis kirjeldab pakkuja tööde loetelu sellise struktuuri, vormi ja sõnastusega nagu ta tööde teostamiseks ise ette näeb. Seetõttu esitas kaebaja projektiplaani, milles oli mitmekeelsuse toe realiseerimine ette nähtud mitmete muude projektiplaanis kirjeldatud tööetappide raames, mitte aga eraldi tööetapina. Riigihanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb vastavalt väljakujunenud vaidlustus- ja kohtupraktikale lähtuda mõistliku riigihankes osaleva ettevõtja vaatenurgast. Mõistlik riigihankes osalev ettevõtja ei saanud riigihanke alusdokumente mõista nii nagu kohustanuks need hindamiskriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ eest maksimaalsete punktide saamiseks projektiplaanis eraldi lahti kirjutama mitmekeelsuse toe realiseerimiseks vajalikud tööd ega võinud neid töid kajastada ega teostada muude tööetappide raames. Ka asjatundja arvamuse kohaselt ei saa tõlgendada hankedokumente selliselt, et kaebajal tuli projektiplaanis mitmekeelsuse toe arendustööd eraldi töölõikudena välja tuua, mistõttu ei anna see alust kaebaja pakkumuse hindamispunkte vähendada. Hankija ja VAKO oleksid otsuste tegemisel pidanud lähtuma haldus- ja kohtupraktikas välja kujunenud arusaamast, et kui tegemist on vastuolulise, ebaselge või mitmeti mõistetava riigihanke alusdokumendiga, siis tuleb seda tõlgendada pakkujale soodsamal moel. Sellisel juhul oleks aga hankija pidanud kaebaja pakkumusele omistama kas 30 punkti või ebaselguse korral kaebajalt selgitust küsima.
7.3.Hankija ei põhjenda, kuidas halvendab mitmekeelsuse toe tööde teostamine muude töölõikude raames püstitatud eesmärgi saavutamist. Pakkumusele 30 punkti asemel 15 punkti 4 (14)
omistamise eelduseks ei ole üksnes ebatäpne projektiplaan, vaid selline ebatäpsus peab halvendama püstitatud eesmärgi saavutamist. Hankija on väidetava kõrvalekalde negatiivset mõju põhjendanud ühe lausega, tuues välja, et „Kuna antud ülesande täitmiseks pakutavad tegevused ei ole selgelt kirjeldatud, puudub veendumus, et soovitud eesmärgi saavutamine ning teenuste kvaliteet oleksid tagatud.“ Hindamismetoodika kirjelduses esitatud sõnastusest ja kaalutlusotsusele kohalduvatest üldstandarditest lähtuvalt peab kõrvalekalde ja negatiivse tagajärje vahel esinema põhjuslik seos, mis on usutavalt põhjendatud. Vastasel korral oleks tegemist paljasõnalise ja kontrollimatu väitega. Põhjenduse lakoonilisus ja „veendumuse puudumine“ seda standardit ei täida, seega on hankija otsus ka põhjendamispuudustega. Kui võtta aluseks hankija vaidlustusmenetluses esitatud väide, et kolmas isik on oma pakkumuses arvestanud selle mitmekeelsuse toe realiseerimise töömahuks kolm tööpäeva, siis see aeg moodustaks esimese etapi kogu töömahust ca 1,5%. Sellise küllaltki väikse mahuga kõrvalekalde puhul peaks hankija iseäranis selgelt ja detailselt põhjendama, kuidas see halvendaks püstitatud eesmärgi saavutamist. Viimast aga hankija teinud ei ole.
7.4.Hankija otsused ja tegevus on vastuolulised. Nimelt märgib hankija vaidlusaluse otsuse punktis 1 ja selle aluseks olevas vastavaks tunnistamise otsuses, et kaebaja pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Samas edukaks tunnistamise otsuse põhjendustes toob hankija kaebaja pakkumusele antud punkte põhjendades välja, et kaebaja projektiplaanist ega selle selgitustest pole võimalik tuvastada, kas kaebaja mitmekeelsuse toe realiseerib. Seega tunnistas hankija kaebaja pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavaks, kuid asus hiljem väitma, et kaebaja mitemekeelsuse tuge ei realiseerigi. Kui hankija oleks leidnud, et kaebaja mitmekeelsuse tuge ei paku, siis ei oleks hankija saanud ka kaebaja pakkumust vastavaks tunnistada. Hankija vastuoluline käitumine on VAKO ja kohtupraktika kohaselt aluseks hankija otsuse kehtetuks tunnistamisele.
7.5.Ebaselguse korral oleks hankija pidanud kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4 pöörduma kaebaja poole, et viimane saaks selgitada, kuidas ta on oma pakkumuses mitmekeelsuse toe realiseerimise ette näinud. Selline teguviis oleks olnud kooskõlas nii pikaaegse ja järjepideva kohtu- ja halduspraktika kui ka hankija varasemate toimingutega samas hankemenetluses ega olnuks viimasele tavatult koormav. Hankija on kaebajalt tema projektiplaani kohta riigihangete registri kaudu küsimusi küsinud ja neile ka vastused saanud. Miks mitmekeelsuse toe puhul hankija seda ei teinud, jääb arusaamatuks. Kui hankija oleks selgitusi küsinud, siis ta oleks saanud teada, et mitmekeelsuse toe realiseerimine toimub teiste tööde teostamise raames ning kaebaja oleks saanud anda ka info selle kohta, millal ja milliste ressurssidega on planeeritud andmeesitaja moodulis realiseerida mitmekeelsuse tugi. Hankija on selgituse küsimata jätmisega teinud ilmselge kaalutlusvea, mis tingib juba eraldiseisvalt vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise.
8.Vastustaja (hankija) seisukoht
8.1.Vaidlustatud otsus ei ole ebaõige ega põhjendamispuudustega ning kaebaja projektiplaani hindamine oli õiguspärane ja kooskõlas riigihanke alusdokumentidega. Kaebaja pakkumuses esitatud projektiplaanis puuduvad vähimadki viited mitmekeelsuse toe realiseerimisele. Olukorras, kus pakkuja jättis oma projektiplaanis mitmekeelsuse toe loomise kajastamata, võttis ta endale riski, et tema pakkumus ei saa vastava hindamiskriteeriumi osas maksimumpunkte. Tegemist on pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega.
8.2.Ei saa nõustuda kaebaja väitega, et riigihanke alusdokumendid ei näe ette, et projektiplaan peab sisaldama mitmekeelsuse toe realiseerimist eraldi tööetapina. Projektiplaani kriteeriumi hindamismetoodika kirjelduse kohaselt tuli projektiplaanis esitada tööetappide lõikes välja toodud täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega ning ülesande täitmiseks 5 (14)
pakutavad tegevused pidid olema selgelt lahti kirjutatud. Hindamiskriteeriumide ja tehnilise kirjelduse punktide 3.1 ja 3.9.1 koosmõjus pidi projektiplaanis nõutud täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega hõlmama ka mitmekeelsuse toe realiseerimist. Kuna tehnilise kirjelduse punktist 3.1 tulenevalt pidi andmeesitaja moodul olema kasutatav ka vene ning inglise keeles, siis on tööde loetelu täpne üksnes juhul, kui projektiplaanis on selgelt lahti kirjutatud ka nimetatud ülesande täitmiseks vajalikud tööd. Mõistlik pakkuja peab saama aru, et „tööde täpne loetelu“ projektiplaanis kajastab neid tegevusi, mis pakkuja on toonud välja tehnilises kirjelduses ning mille eesmärgiks on saavutada hanke korraldamisega seatud eesmärke.
8.3.Õige on kaebaja seisukoht, et pakkuja võib tööde loetelu projektiplaanis koostada vastavalt sellise struktuuri, vormi ja sõnastusega nagu ise ette näeb. Samas projektiplaani esitamine „vabas vormis“ ei tähenda seda, et pakkujad võivad andmeid projektiplaanis esitada vastavalt oma äranägemisele ning eeldada, et see tagab hindamisel neile automaatselt maksimumpunktid. Kaebaja möönab VAKO-le esitatud vaidlustuses, et tema pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani sõnastus ei sisalda kirjeldust selle kohta, kuidas pakkuja mitmekeelsuse toe realiseerib, kuid samas märgib kaebaja, et mitmekeelsuse toe realiseerimine väljendub projektiplaanis toodud teiste tööde raames. Kaebaja vastavad selgitused ei ole arvestatavad, kuna tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmisega ning seega ebavõrdse kohtlemisega teiste pakkujate suhtes, mis on riigihankemenetluses keelatud.
8.4.Kaebaja esitatud asjatundja arvamusega saaks nõustuda juhul, kui vaidlusaluses riigihankes esineksid antud arvamuses kirjeldatud asjaolud. Kaebaja esitatud asjatundja arvamus tugineb väitele, et mitmekeelsuse toe puhul on tegemist mittefunktsionaalse nõudega, kuid praegusel juhul olid mittefunktsionaalsed nõuded riigihanke alusdokumentides eraldi välja toodud (dokument MFN-2.4.0) ning seal ei ole kõnealust mitmekeelsuse toe nõuet mittefunktsionaalse nõudena käsitatud. Mitmekeelsuse toe nõue on sätestatud just nimelt tehnilises kirjelduses ning seega ongi hankija selgelt väljendanud, et mitmekeelsuse tugi selles tarkvaras nõuab erilist tähelepanu ja suurendatud mahus tööd. Tuleb arvestada, et iga tarkvara arendusprojekt on erinev ning hankijal on õigus määratleda vajalike tööde ulatus ja olulisus (vastavalt hanke eesmärgile) ning need vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestada. Käesoleva riigihanke alusdokumentide koostamisel on olnud asjatundjateks vastustaja vastava valdkonna spetsialistid, kes on tehnilise kirjelduse koostamisel lähtunud riigihankega taotletavast eesmärgist. 8.5 Vastustaja otsus on piisavalt põhjendatud ning kooskõlas riigihanke alusdokumentidega. Kõrvalekalde ja negatiivse tagajärje vahel on põhjuslik seos ehk kuna projektiplaanis puudub oluline töö kirjeldus ja tulem, siis ei ole hankijal võimalik teha järeldust, et see töö antud projektiplaani kohaselt teostatakse ning see omakorda halvendab kokkuvõttes püstitatud eesmärgi saavutamist (töö lõpptulemuses puudub mitmekeelsuse tugi). Tõsiseltvõetavad ei ole ka kaebaja väited, et hankija tegevus on vastuoluline. Mitmekeelsuse toe realiseerimine on tuvastatav ainult kaebaja pakkumuses toodud prototüübilt ning sellest tulenevalt hinnati pakkumus hankija poolt ka vastavaks. Kuid kuna projektiplaanis ei olnud seda tööd ega tulemeid kajastatud, siis pidi hankija lähtuma vastavas hindamiskriteeriumis sätestatud tingimustest. Asjaolu, et pakutud lahendus vastab hankija funktsionaalsetele nõuetele, ei tähenda automaatselt seda, et selle realiseerimiseks koostatud projektiplaan peab puudustest hoolimata saama samuti maksimumpunktid. Vastustaja sai pakkumuse hindamisel lähtuda sellest, mis on pakkumuses sõnaselgelt kirjas või sellest vähemasti mõistlikult väljaloetav, mitte aga sellest, mida kaebaja võis küll mõelda, ent mida ta kirja ei pannud. 8.6 Vastustajal puudus õigus ja kohustus selgituste küsimiseks projektiplaani puuduste kohta ning see oleks vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega. Täiendavate selgituste küsimine oleks olnud asjakohane juhul, kui hankijal oleks pakkumuste vastavuskontrolli käigus tekkinud kahtlus 6 (14)
mitmekeelsuse funktsionaalsuse loomise osas. Pakkumuste hindamise käigus ei oleks aga kaebaja saanud oma selgitustega kuidagi muuta asjaolu, et tema projektiplaanis ei ole mitmekeelsuse funktsionaalsuse loomiseks vajalikke töid kajastatud. Hankijal tuleb pakkumuste hindamisel lähtuda riigihanke alusdokumentidest (sh hindamiskriteeriumitest) ning ta ei saa nendest kõrvale kalduda ega küsida pakkumuste hindamise faasis täiendavaid selgitusi. Isegi juhul, kui vastustaja oleks küsinud kaebajalt selgitusi ning saanud teavet selle kohta, et viimane realiseerib mitmekeelsuse toe projektiplaanis näidatud teiste tööde kaudu, ei vastaks kaebaja projektiplaan vaidlusaluses osas ikkagi hindamiskriteeriumides kehtestatud nõuetele (puuduvad mitmekeelsuse toe tähtajad, tulem ja ressurss), mis võimaldaks hinnata kaebaja pakkumust projektiplaani kriteeriumi alusel 30 punktiga.
8.7.Hankija kohustus on hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik pakkumuses esitatud teavet selgitada või täpsustada, kuid selgitusega ei tohi pakkumust muuta ega täiendada. Kuna kaebaja poolt esitatud projektiplaanis puudusid igasugused andmed mitmekeelsuse toe realiseerimise kohta, siis ei oleks saanud kaebaja selgituste andmise kaudu esitada projektiplaanis puuduvaid kirjeldusi ülesande täitmise kohta, rääkimata tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusest. Praegusel juhul muudaks kaebaja poolt esitatav selgitus esitatud projektiplaani sisu. Tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmisega, kuna kaebajal oleks võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitada projektiplaani kohta täiendavaid andmeid, mida seal algselt ei ole toodud, kuid tänu millele oleks võimalik saada vastava hindamiskriteeriumi juures rohkem punkte. Kui mõni pakkuja tohiks hanke alusdokumentides nõutud dokumente esitada teistest pakkujatest hiljem, annaks see talle võimaluse kasutada pakkumuse dokumentide ettevalmistamiseks teistest rohkem aega, st looks sellele pakkujale teistest soodsamad tingimused.
9.Kolmanda isiku seisukoht
9.1.VAKO otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks või muutmiseks ei ole alust. Hankija ei pea hakkama pakkuja puuduliku dokumentatsiooni pinnalt oletama, kas hindamiskriteeriumites nõutud elemendid on olemas või mitte. Nii vastustaja kui ka VAKO on selgelt öelnud, et kaebaja pakkumuses esitatud projektiplaanis puuduvad lisaks sõnaselgetele kirjeldustele ka vähimadki viited mitmekeelsuse toe realiseerimisele. Hankija, kolmas isik ega ka VAKO pole kordagi väitnud, et riigihanke alusdokumentidest tuleneks tingimata nõue mitmekeelsuse toe väljatoomiseks eraldi tööetapina, kuid tehnilise kirjelduse punktide 3.1 ja 3.9.1 koosmõjust ning hindamiskriteeriumi nr 2 punktist 2 nähtub, et projektiplaani osas maksimumpunktide saamiseks on oluline, et mitmekeelsuse toe realiseerimine kajastuks projektiplaanis mingilgi moel. See, kas mitmekeelsuse toe realiseerimist kirjeldati eraldi tööetapina või osana mõnest teisest tööetapist nö tegevusena (tööna) ei oma tähtsust (vt ka VAKO otsuse punkt 14).
9.2.Projektiplaani võis esitada vabas vormis, kuid lähtuda tuli riigihanke alusdokumentidest, mille kohaselt tuli esitada projektiplaanis mh esimese etapi tööde kogumaht, kogumaksumus ja tegevuste jaotus. Kuna mitmekeelsuse funktsiooni tagamine oli kohustuslik ning tegemist oli funktsionaalse nõudega, siis pidi mõistlik riigihankes osalev ettevõtja aru saama, et mitmekeelsuse toe realiseerimine tuleb maksimumpunktide saamiseks projektiplaanis mingilgi viisil välja tuua ning ei piisa sellest, et seda realiseeritakse varjatult teiste tööde raames. Kui vastustaja oleks andnud pakkujatele kindla vormi või loetelu projektiplaanis kajastatavatest töödest, poleks võimalik praeguse hindamiskriteeriumi nr 2 alusel projektiplaani kvaliteeti hinnata, kuna kõigi pakkujate puhul oleksid need eelduslikult peaaegu identsed. Praegusel juhul polnud vastustaja eesmärgiks ilmselgelt projektiplaani vormistuse hindamine, vaid soov näha, kuidas on pakkuja osanud planeerida erinevaid töid (tegevusi) kas üksikult või mõne tööetapi raames nii, et ka esitatud ajakava esimese arendusetapi elluviimiseks tunduks realistlik. On selge, et esimese etapi projektiplaani selgus (tööde loetelu, tähtajad) mõjutab seda kui realistlik tundub 7 (14)
olevat projektiplaani ajakava. Realistlik ajakava annab omakorda vastustajale kindlustunde, et pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Kuna vastustaja on võimaldanud igal pakkujal lähtuvalt oma professionaalsuse tasemest kirjeldada mida ja kuidas nad hanke eesmärgi saavutamiseks teha plaanivad, siis on pakkuja risk, kui ta jätab mõne asjaolu oma plaanis täielikult lahti kirjeldamata, kuigi hindamiskriteeriumitest nähtub, et võimalikult täpse projektiplaani eest on võimalik saada märkimisväärne arv hindepunkte.
9.2.Mitmekeelsuse tugi ei ole mittefunktsionaalne nõue. Vastustaja on selgelt piiritlenud funktsionaalsed nõuded tehnilises kirjelduses ning mittefunktsionaalsed nõuded eraldi dokumendis MFN-240. Seega nõudeid, mis on esitatud tehnilises kirjelduses, tuleb pidada funktsionaalseteks nõueteks, kui dokumendis MFN-240 pole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt vastustaja poolt hankedokumentatsioonis esitatud mittefunktsionaalsete nõuete dokumendist käib mitmekeelsuse kohta nõue nr 93, mis sätestab, et mitmekeelse rakenduse tekstid peavad olema koodist ja kujundusest eraldi ning uue keele lisamine peab olema teostatav konfiguratsioonifailist või administreerimisliidesest. Tegemist on mittefunktsionaalse nõudega, mis tagab, et rakendusele on vajadusel võimalik lisada uusi kasutajaliidese keeli, aga ei taga, et rakendus töötab vastustaja poolt hankedokumentides nõutud keeltes (lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles). Ainult antud mittefunktsionaalset nõuet täites saab vastustaja rakenduse, millel on mitmekeelsuse tugi, aga puuduvad peale originaalkeele (eesti keel) muud keeled. Antud mittefunktsionaalne nõue ei sätesta kuidagiviisi, millised keeled tuleb esialgu süsteemis realiseerida, kuidas hakkab hiljem süsteemis lähtuvalt kasutaja vaatest toimuma keele muutmine/vahetamine jm. Mitmekeelsuse vajaduse on vastustaja välja toonud tehnilise kirjelduse punktis 3.1. Seejuures on selgelt funktsionaalse nõudena välja toodud, et andmeesitaja moodul peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles. Konkreetsed funktsioonid võivad olla näiteks keele sidumine konkreetse kasutajaga (kasutajapõhised eelistused kasutaja profiilis), keele vahetamine kasutajaliideses jm. Mittefunktsionaalsete nõuete kinnitamine pakkuja poolt projektiplaani raames ei tähenda automaatselt, et realiseeritakse vastavad funktsionaalsed nõuded. Mitmekeelsuse funktsionaalse nõude realiseerimine on kindlasti eraldi töö (vajab täpsemat analüüsi, tõlgete importi, kasutajaliidese testimist, tõlgete parandamist), mida tuleb planeerida. Sarnane loogika kehtib ka teiste hankedokumentatsioonis kirjeldatud funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete kohta. Näiteks mittefunktsionaalne nõue nr 47 – aadressiandmete sisestamisel tuleb lähtuda kehtivast määrusest „Aadressiandmete süsteem“. Aadressiandmete sisestamise kohta käivad eraldi ka mitmed funktsionaalsed nõuded, mis on käesoleva hanke puhul ka tehnilise kirjelduse dokumendis mitmes kohas eraldi välja toodud (punktid 1.4, 3.4) ning mille planeerimise ja realiseerimisega tuleb eraldi arvestada. Kuna mitmekeelsuse toe puhul on tegu funktsionaalse nõudega on asjakohatu mh kaebaja poolt esitatud asjatundja arvamuse punktis 4 tehtud viide tehnilise kirjelduse punktile 3.9.6.
9.3.Kuigi prototüübist nähtub, et pakkuja on arvestanud lahenduse loomisel mitmekeelsuse toe loomisega, ei ole vaidluse all hetkel prototüübis kajastuv informatsioon, vaid projektiplaanis kajastuv. Asjaolu, et vastustaja on tuvastanud mitmekeelsuse toe realiseerimise kui sellise ainult tänu prototüübis sisalduvatele selgitustele seostub pakkumuse vastavaks tunnistamise mitte projektiplaani hindamisega. Prototüüpi hinnati eraldi ning selles osas sai kaebaja ka maksimumpunktid. Pakkumuse vastavus ei taga automaatselt pakkumuse maksimumpunkte hindamisel. Kõrgemate punktide saamiseks peabki pakkuja rohkem lahti kirjutama kui minimaalset nõutud. Vastasel juhul puuduks igasugune mõte projektiplaani hindamisel – kõik, kes lähtuvad miinimumprogrammist, saavad maksimumpunktid.
8 (14)
9.4.Hindamise faasis ainult kaebajalt selgituste küsimine pakkumuse osas oleks lubamatu järele aitamine, mis annaks ebavõrdse eelise võrreldes teiste pakkujatega samas hankes. Projektiplaani hindamine on pakkumuse miinimumtasemest (vastavustingimused) järgmine etapp, kus hinnatakse pakkumuse esitamise tähtaja hetkel esitatud projektiplaani täpselt sellisel kujul ja täpsusega nagu see on esitatud, sh hinnatakse, kas konkreetsel pakkumusel on kooskõlas hindamiskriteeriumitega lisaks veel „midagi enamat“, mis tõstab ühe pakkumuse teistest esile – nö iludusvõistlus projektiplaanide hindamisel. Seejuures valdkonna praktika tööde teostamisel ei oma mitte mingit tähendust, kui see ei kajastu või pole kirjeldatud projektiplaanis.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
11.Vaidluse all on hankija otsus, millega tunnistati RHS § 117 lg 1 teise lause alusel majanduslikult soodsaima pakkumusena edukaks kolmanda isiku pakkumus. Täpsemalt seisneb vaidlus selles, kas kaebaja pakkumust on hinnatud liiga madalalt hindamiskriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ alusel. Kaebaja on seisukohal, et pakkumuste hindamisel hindamiskriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ (projektiplaani kriteerium) alusel on vastustaja omistanud kaebaja pakkumusele põhjendamatult 15 punkti, kuigi kaebaja hinnangul oleks seda tulnud hinnata 30 punktiga (st maksimaalne väärtuspunktide arv) nagu hinnati kolmanda isiku pakkumust sama kriteeriumi osas. Juhul, kui kaebaja väited on õiged, oleks tema pakkumus saanud kokku 87,68, millisel juhul oleks kolmanda isikus pakkumuse (millele vastustaja omistas 81,23 punkti) asemel tulnud tunnistada edukaks kaebaja pakkumus.
12.Kohus nõustub VAKO-ga, et pakkumuste hindamisel on hankijal kaalutlusõigus. Kooskõlas RHS § 85 lg-ga 1 ja lg-ga 9 on hankija antud juhul sisustanud riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks ka pakkumuste hindamise kriteeriumid ning nende osakaalud. Vaidlust ei ole, et riigihanke alusdokumentide osaks olevad hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud olid kõigile pakkujatele nähtavad võrdsetel alustel. Hindamise kriteeriumite ja nende osakaalude sisustamisega loob hankija kaalutlusõiguse piirangud. Seejuures on hankija kaalutlusõiguse õiguspärase teostamise seisukohalt oluline, et kaalutlusõiguse teostamine toimuks üksnes eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite piires ning kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust oleks võimalik ka tagantjärele kontrollida. Kohus saabki antud juhul kontrollida üksnes kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust ehk seda, kas hankija on pakkumuste hindamisel lähtunud kindlaks määratud kriteeriumitest, samuti kas pakkumuse hindamisel on konkreetse vaidlusaluse kriteeriumi alusel lähtutud õigetest asjaoludest.
13.Kohtule nähtub, et antud juhul sisustas vastustaja kokku viis hindamiskriteeriumit järgmiselt: 1) Esimese etapi arendustööde maksumus – osakaaluga 20 punkti; 2) Esimese etapi projektiplaan – osakaaluga 30 punkti; 3) Esimese etapi prototüüp – osakaaluga 20 punkti; 4) Tervikprojekti kirjeldus – osakaaluga 10 punkti; 5) Arendus- ja hooldustööde ühe töötunni maksumuste aritmeetiline keskmine – osakaaluga 20 punkti. Vaidluse all on antud juhul teine, sh kõige suurema osakaaluga kriteerium, st projektiplaani kriteerium ja selle alusel antud punktid.
13.1.Vastavalt hindamiskriteeriumide punktile 2 hindab hankija projektiplaani kriteeriumi puhul pakkuja esitatud projektiplaani kvaliteeti. Sama dokumendi kohaselt on hindamismetoodika projektiplaani kriteeriumi puhul järgmine: Hinnatakse punktidega 30, 15, 10, 2. 30 punkti saab pakkumus, mis vastab kõigile alljärgnevatele tingimustele: 1) Esimese arendusetapi elluviimiseks esitatud ajakava on realistlik; 2) Projektiplaanis on arendustööde tööetappide lõikes välja toodud täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega. Liidestuste arendustele 9 (14)
kuluv aeg peab olema välja toodud eraldi, et oleks võimalik arvutada kogu töö maksumust; 3) Ülesande täitmiseks pakutavad tegevused on selgelt kirjeldatud ja tagavad soovitud eesmärgi saavutamise ning teenuste kvaliteedi; 4) Projektiplaan arvestab võimalike riskide ilmnemisega ja võimaldab oodatavaid tulemusi õigeaegselt saavutada. 15 punkti saab pakkumus, kus esitatud projektiplaanis esineb üks kuni kaks kõrvalekallet punktis 1 toodud tingimustest, mis halvendavad püstitatud eesmärgi saavutamist; 10 punkti saab pakkumus, kus esitatud projektiplaanis esineb kolm kuni neli kõrvalekallet punktis 1 toodud tingimustest, mis halvendavad püstitatud eesmärgi saavutamist; 2 punkti saab pakkumus, kus esineb neli või enam kõrvalekallet punktis 1 toodud tingimustest.
13.2.Kaebajale projektiplaani hindamist 15 punktiga põhjendas vastustaja dokumendis „224369_edukaks_tunnistamise_otsus“ järgmiselt: Tehnilise kirjelduse punktis 3.1. on toodud nõue, et andmeesitaja moodul peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles. Pakkuja poolt esitatud projektiplaanist ega selle selgitustest ei ole võimalik tuvastada, kas, millal ja millise ressursiga on planeeritud andmeesitaja moodulis realiseerida mitmekeelsuse tugi. Seega ei ole projektiplaanis täpne tööde loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega projektiplaanis välja toodud arendustööde tööetappide lõikes. Kuna antud ülesande täitmiseks pakutavad tegevused ei ole selgelt kirjeldatud, puudub veendumus, et soovitud eesmärgi saavutamine ning teenuste kvaliteet oleksid tagatud.
14.Vaidlust ei ole, et vastustaja soovis hangitava teenuse raames erinevate kogumisrakenduse moodulite loomist ning määras tehnilise kirjelduse punktis 3.1, et andmeesitaja moodul arendatakse arenduse esimeses etapis ja see peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitatud projektiplaan mitmekeelsuse tuge eraldiseisvalt välja ei too, ehkki kaebaja väitel arvestas ta pakkumuse esitamisel, et andmeesitaja moodul peab olema kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ning inglise keeles ning pakkumus sisaldab selliseid töid. Seega leiab kaebaja, et hankijal ei saa olla etteheiteid ega kahtlusi selles osas, et kaebaja mitmekeelsuse toe arendab ja see on pakkumuse osaks. Seejuures viitab kaebaja kohtule esitatud asjatundja arvamusele, mille kohaselt on kaebaja pakkumuse prototüübist selgelt näha, et pakkuja on arvestanud lahenduse loomisel mitmekeelsuse toe loomisega ja hankijal ei ole põhjust kahelda, et mitmekeelsuse tugi luuakse. Hankija tunnistas protokollilise otsusega kaebaja pakkumuse vastavaks1. Seega luges vastustaja kaebaja pakkumuse tervikuna vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 1), sh tingimusele, mille kohaselt pakkumuses näidatud ja arendatav andmeesitaja moodul on kasutatav lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles. Seejuures on vastustaja kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud kasutajaliidese prototüübi kirjeldusele omistanud maksimaalsed 20 punkti. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebaja esitatud ja mitmekeelsuse toe arendamist kajastav projektiplaan oleks olnud sellise kvaliteediga, mida hankija pakkujalt ootas (ehk kvaliteediga, mis võimaldab anda projektiplaani kriteeriumi osas maksimumpunktid) ja mille eest oleks kaebaja pakkumust tulnud hinnata 30 punktiga. Ka asjaolu, et kriteerium „esimese etapi prototüüp“ sai maksimumpunktid ei tähenda, et sellega pidanuks automaatselt saama maksimumpunktid ka projektiplaani kriteerium. Vastustaja on hindamisel toonud välja erinevad kriteeriumid ning omistanud neile ka punktiskaalal erinevad osakaalud. Hindamismetoodikast nähtub, et erinevates kriteeriumides hinnatakse erinevaid asjaolusid. Sel põhjusel on alusetud kaebaja väited, et kui hankija tunnistas kaebaja pakkumuse vastavaks ning omistas prototüübi kriteeriumile maksimumpunktid, siis oleks tulnud maksimumpunktid omistada ka projektiplaanile. Kaebaja samastab ekslikult pakkumuse
Dokument nimega „Pakkumuste_vastavaks_tunnistamine, kahe_pakkumuse_tagasi_lükkamine, ühe_pakkumuse_edukaks_tunnistamine, eduka_pakkuja_kvalifitseerimine_ja_kõrvaldamata_jätmine_.asice“ 10 (14)
vastavuse riigihanke alusdokumentidele projektiplaani hindamise kriteeriumiga. Asjaolu, et pakkumusest nähtub mitmekeelsuse toe arendus, ei tähenda, et pakkumuse osaks olevat projektiplaani tuleks hinnata maksimaalse 30 punktiga.
15.Kaebaja väitel toimub mitmekeelsuse toe realiseerimine läbivalt teiste kaebaja esitatud projektiplaanis näidatud arendustööde (kasutajaliidese disaini arutelud ja kogumisrakenduse disaini arutelu, kasutaja liidese disaini üldpõhimõtted, arhitektuuri disain ja tarned) realiseerimise raames ning nende tööde tarbeks projektiplaanis näidatud tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega. Kaebaja ei ole mitmekeelsuse toe loomist teiste arendustööde raames välja toonud ning pakkumusest ei nähtu, milliste konkreetsete tööde raames ja tähtaegadel ning tulemite ja ressursi kasutusega realiseeritakse andmeesitaja mooduli mitmekeelsuse tugi.
16.VAKO otsuse punktis 14 on välja toodud asjaolud, mida riigihanke alusdokumentide kohaselt pidi projektiplaan kajastama. Kohus nõustub VAKO otsuse vastavate seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Võttes aluseks tehnilise kirjelduse punkti 3 ja selle alapunktid 3.1 ja 3.9, siis ootas vastustaja pakkujatelt küllatki detailset projektiplaani, kust pidid selgelt nähtuma kõik esimese etapi tegevused (ja mitte üksnes pakkuja poolt valitud tegevused nagu arvab kaebaja) ja nende ajaline plaan. Seejuures nähtub tehnilisest kirjeldusest, et vastustaja soovis näha kõikide tegevuste jaotust nädalate kaupa ühes varuaegade arvestamisega. Seega soovis vastustaja näha projektiplaanis sellises detailsuses ka „andmeesitaja mooduli arendamist mitmekeelsena“ kui ühe esimese etapi tegevust. Seega tuli selliselt näidata ka andmeesitaja mooduli arendamine mitmekeelsena ehk teisisõnu ei ole võimalik mitmekeelsuse toe loomist mõista riigihanke alusdokumentidest tulenevalt muul moel kui ühe tegevusena andmeesitaja mooduli arendustegevusest. Hankija vastavasisuline soov nähtub ka hindamismetoodika kirjeldusest projektiplaanile, kus maksimumpunktide andmise eelduseks oli ülesande täitmiseks pakutavate tegevuste kirjeldamine viisil, et nähtub tööde täpne loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega. Seega, erinevalt kaebaja arusaamast, pidi iga mõistlik riigihankes osalev ettevõtja riigihanke alusdokumentide alusel mõistma, et ka mitmekeelsuse toe realiseerimiseks vajalikud tööd (tegevused) tuleb projektiplaanis selgelt välja tuua ja kajastada nõutud detailsuses (st tööde tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega). Kuna kaebaja esitatud projektiplaanis ei ole mitmekeelsuse toe arendamist puudutavaid töid kajastatud, on vastustaja põhjendatult jätnud maksimumpunktid kaebajale andmata.
17.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks pakkumuste hindamisel teinud kaalutlusvea. Hankija ei ole kohustatud kehtestama pakkujatele konkreetseid projektiplaani koostamise vorme, kuna vaidlust ei saa olla, et tarkvaraarenduse projektiplaan sõltub paljuski arendajast endast ning tema sisemisest töökorraldusest. Riigihanke alusdokumentidest nähtub hankija soov näha pakkuja enda nägemust kõikidele tegevustele planeeritud aja ja ressursi kasutusest ning tulemitest. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO-ga, et mitmekeelsuse toe kui ühe esimese etapi tegevuse kajastamata jätmisega võttis pakkuja riski, et tema projektiplaan ei sisalda tööde täpset loetelu koos tähtaegade, tulemite ja ressursi kasutusega ning sel põhjusel võivad jääda maksimumpunktid saamata. Vastustaja ei saanud kaebaja pakkumuse alusel eeldada, et kui üheski kaebaja projektiplaani tööetapis tegevust kirjeldatud ei ole, siis on mitmekeelsuse toe arendamisega seotud tegevused hõlmatud teiste tööetappidega.
18.Asjakohatud on kaebaja väited, et riigihanke alusdokumentides ei nõutud, et projektiplaan peab kajastama mitmekeelsuse toe realiseerimist eraldi etapina. Olukorras, kus kaebaja projektiplaan ise ei kajasta vastava arendustegevuse (andmeesitaja mooduli arendamist mitmekeelsena) töid üheski osas ega etapis, rääkimata riigihanke alusdokumentides nõutud detailsuses ühes tähtaegade, tulemite ja ressursside kasutusega, ei oma tähtsust, kas vaidlusalune
11 (14)
arendustegevus pidi olema kajastatud eraldi etapina või teiste arendustööde raames. Sel põhjusel jätab kohus vastavad kaebaja väited tähelepanuta.
19.Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja esitatud asjatundja arvamus lähtub ebaõigest eeldusest, et mitmekeelsuse toe nõue on mittefunktsionaalne nõue. Mittefunktsionaalsed nõuded on riigihanke alusdokumentides eraldi välja toodud, täpsemalt dokumendis MFN-2.4.0 „RMIT üldised mittefunktsionaalsed, ristfunktsionaalsed ja tehnilised nõuded 2.4.0“ (dokumendi failinimi riigihangete registris „MFN-240.xlsx“) ning selles ei ole mitmekeelsuse toe nõuet nimetatud. Asjatundja arvamusega ei saa ümber lükata riigihanke alusdokumentides sätestatud nõudeid projektiplaanile ega määratleda nõudeid riigihanke alusdokumentidest muul viisil.
20.Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsust piisavalt põhjendanud, sh põhjendanud piisavalt ka projektiplaani ebatäpsust ja kaebajale projektiplaani kriteeriumi osas väiksemate väärtuspunktide andmist. Hankija on välja toonud, et ülesande täitmiseks pakutavate tegevuste selge kirjeldamata jätmisega puudub veendumus, et soovitud eesmärgi saavutamine ja teenuse kvaliteet oleksid tagatud. Seega arvestades riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriume ning projektiplaani kriteeriumi osatähtsust (kõige suuremate maksimumpunktidega), soovis hankija ilmselgelt näha esitatud pakkumuse kaudu, kuidas ning milliseid tegevusi ja ressursse arvestades kavandab teenuse pakkuja teenuse osutamist kvaliteetselt ja tähtaegselt. Juhul, kui mõni tegevus on projektiplaanis kajastamata, siis ei saa hankija ka eeldada, et kõikide tegevustega ja nende elluviimiseks vajaliku aja ning ressursikuluga on piisavalt arvestatud.
21.Kohus ei nõustu kaebajaga, et hankija oleks pidanud otsuses ebatäpsuse mõju rohkem selgitama või kirjeldama. Kui vastustaja peab teenuse kvaliteedi tagamiseks ja soovitud eesmärkide saavutamiseks oluliseks detailset ja läbimõeldud projektiplaani ja on seda selgelt väljendanud, siis on piisav kui vastustaja põhjendab ebatäpsuse mõju soovitud eesmärkide saavutamise ja teenuse kvaliteedi tagamise osas piisava veendumuse puudumisega. Põhjendamiskohustuse täitmiseks peab kaebajal olema võimalik üheselt aru saada, milliste asjaolude tõttu ei osutunud kaebaja pakkumus valituks. Vastustaja on selle kaebajale piisavalt arusaadavaks teinud. Asjaolu, et kaebaja põhjendusega ei nõustu, ei tähenda, et põhjendamiskohustust oleks rikutud.
22.Kaebaja väited, mis puudutavad projektiplaani ebatäpsuse mõju põhjendamata jätmist, on oma olemuselt pigem vastuväited hindamiskriteeriumites kehtestatud hindamismetoodikale, arvestades, et kaebaja väidab projektiplaani kõrvalekalde ja negatiivse tagajärje vahel põhjusliku seose puudumist ning viitab, et vastava tegevuse maht on vaid 1,5% kogu esimese etapi töömahust. Samuti väidab kaebaja, et vastuolulist, ebaselget või mitmeti mõistetavat riigihanke alusdokumenti tuleb tõlgendada pakkujale soodsamal moel. Sisuliselt väidab kaebaja, et riigihanke alusdokumendid ei olnud piisavalt selged ning kehtestatud hindamismetoodikast lähtuvalt on hankija jätnud tähelepanuta kõrvalekalde vähetähtsa mõju hankelepingu täitmisele. Vaidlust ei ole, et kaebaja riigihanke alusdokumentide nõudeid varem ei vaidlustanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle koha, et hindamiskriteeriumite või -metoodika osas oleks hankijale esitatud küsimusi. Kuna riigihanke alusdokumendid on kehtivad, siis ei ole nende vaidlustamine pärast pakkumuste esitamist enam võimalik ning samuti puudub kaebajal võimalus tugineda nende väidetavale õigusvastasusele ka pakkumuste hindamise ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste vaidlustamisel. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel saab olla vaidluse all üksnes küsimus, kas hankija kohaldas riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusi õigesti või mitte. Seega ei saa kohus analüüsida seda, kas kriteeriumid olid pakkumuste võrdlemiseks lubatavad, piisavalt selged ja võimaldasid 12 (14)
esitatud pakkumusi objektiivselt hinnata ning kas pakkumustele antud väärtuspunktide arv ja osatähtsus ja hindamismeetodid olid sisuliselt põhjendatud.
23.Kohtu hinnangul ei pidanud hankija antud juhul küsima projektiplaani täpsustamiseks kaebajalt täiendavaid selgitusi, kuivõrd selgituste küsimine viinuks olukorrani, kus kaebaja oleks saanud esitada sisuliselt uue pakkumuse ning sellega oleks omakorda vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 2 lg 1 ja § 3 punkt 2). Kohus rõhutab, et pakkumuse täiendamine pärast pakkumuste avamist RHS § 46 lg 4 alusel on väga kitsalt piiritletud erandolukord, mitte õigus, mida tuleb iga puuduse korral pakkujale anda. Pakkujale ei tohi anda võimalust esitada täpsustustega kvalitatiivselt uus ja teistsuguse sisuga pakkumus.
24.Võrdse kohtlemise põhimõte riigihankeõiguses tähendab, et kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused ning kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused2. Euroopa Kohus on selgitanud, et taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega ja sellest tuleneva läbipaistvuse kohustusega on vastuolus, kui toimuvad mis tahes läbirääkimised hankija ja ühe või teise taotleja vahel. Kohus leidis, et kui lubada hankijal nõuda taotlejalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentidele mittevastavaks, selle kohta selgitusi, tekiks oht, et kui selle taotleja pakkumus lõpuks edukaks tunnistataks, näib teistele, et hankija pidas neid ebasoodsamasse olukorda seades ja võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes selle pakkumuse üle konfidentsiaalselt läbirääkimisi3. Sellest tuleneb, et hankija ei või nõuda selgitusi pakkujalt, kelle pakkumust ta peab ebatäpseks või hankedokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele mittevastavaks. See tähendab seda, et põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei hankija ega pakkuja algatusel. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist ka sellise pakkumusega seonduvate väheoluliste ja ilmselgete andmete või tehniliste vigade parandamisega või täiendamisega, mida kohtupraktikas võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisena ei käsitleta4. Seega võib hankija nõuda, et taotluses esitatud andmeid rangelt võttes üksnes täpsustatakse või parandatakse, tingimusel et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet või kvalifitseerimisdokumente, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg.
25.Antud juhul oleks vastustaja projektiplaani täpsustamiseks selgituste küsimisega võimaldanud kaebajal esitada sisuliselt uue pakkumuse ega oleks saanud objektiivselt kontrollida, kas kaebaja tegelikult arvestas mitmekeelsuse toe loomiseks vajalike tegevustega, ajakulu ja ressursiga ning tegevuse tulemitega juba algse pakkumuse esitamisel. Sellega seadnuks vastustaja kaebaja võrreldes teiste pakkujatega eelisseisundisse. Kohus rõhutab, et kohtupraktikast lähtuvalt peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest5. Esimese etapi projektiplaani oli vastustaja otsesõnu seadnud hindamiskriteeriumiks ning sama selgelt tõi hankija välja, et projektiplaani kriteeriumi puhul hindab hankija pakkuja esitatud projektiplaani kvaliteeti. Seega oleks täpsustuse küsimisega antud kaebajale võimalus täiendada projektiplaani kvaliteeti ning täpsustada sellega ka vastavust tehnilistele tingimustele ja hindamiskriteeriumites nimetatud kriteeriumile. Sellega oleks projektiplaani kvaliteedi muutmise võimaldamine tähendanud vaieldamatult kvalitatiivselt uue sisuga pakkumuse esitamist ning sellega kaebaja eelistamist teiste pakkujate ees ja kaebajale konkurentsieelise loomist.
EKo 29.04.2008, C-496/99, Komisjon vs. CAS Succhi di Frutta, punkt 110 3 EKo 29.03.2012, C-599/10 - SAG ELV Slovensko and Others, punktid 36, 37
Samas, punkt 40. Lisaks on Riigikohus asunud seisukohale, et riigihanke regulatsiooniga vastuolus olevaks ei saa aga pidada, kui dokumentidega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse olukorras, kus ilmselgelt on vajalik vaid täpsustada või parandada ilmsed vead, kui täpsustamisega ei kaasne uue pakkumuse esitamist (RKHKo asjas nr 3-19-1501, punkt 22).
Riigikohtu lahendi nr 3-19-1501, punkt 22 ja seal viidatud Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova, punktid 36-37, 39-40.
13 (14)
26.Eeltoodut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hankija ei ole kaebaja pakkumuse hindamisel kriteeriumi „Esimese etapi projektiplaan“ alusel lähtunud ebaõigetest asjaoludest või teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et nimetatud kriteeriumi alusel kaebaja pakkumusele 15 punkti andmisel oleks hankija teinud kaalutlusvigu, siis ei ole kaebaja pakkumuse hindamine kokku 72,68 väärtuspunktiga õigusvastane. Eelnevast tulenevalt puudub alus hankija 31.07.2020 käskkirja nr 2.1-1/057-P punkti 3 tühistamiseks ning VAKO 02.09.2020 otsuse nr 171-20/224369 tühistamiseks. Menetluskulud
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna hankeasjades on kohtumenetlus jätkumenetluseks VAKO-s toimunud vaidlustusmenetlusele ning HKMS 28. peatükk ei kehtesta hankeasjades erisätteid menetluskulude jagamise osas, lähtub kohus menetluskulude jagamisel sarnastest põhimõtetest nagu apellatsioonimenetluses, kus apellatsioonkaebuse esitas kaebaja.
28.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotusel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja ei ole põhjust pidada tavapärasest keerukamaks ning võrreldes VAKO menetlusega on vaidlusaluste küsimuste ring jäänud sisuliselt samaks. Kohtu hinnangul on VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2018 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).
29.Kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1975,81 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud, kuna suures osas kordab kaebaja VAKO menetluses esitatud seisukohti. Kolmandale isikule osutati õigusabi teenust sama esindaja poolt ka VAKO menetluses ning seega oli esindaja saanud juba kohtueelses menetluses analüüsida asjakohast kohtupraktikat ja õiguskirjandust ning kujundada õiguslikud seisukohad. VAKO menetluses on kolmandale isikule õigusteenuse osutamiseks kulunud 5,75 töötundi. Kohtumenetluses on töötundide suuruseks märgitud 10 tundi, millest kokku 9,5 tundi on kulunud kohtule vastuse koostamisele, kaebusega tutvumisele ja dokumentide ning kohtupraktika ja õiguskirjanduse analüüsimisele, kliendi sellekohasele nõustamisele. Arvestades, et VAKO menetluses on kolmas isik saanud analüüsida ja esitada sisulised seisukohad enamusele kaebaja esitatud väidetele ning kohtumenetluses esitatud seisukoha sisuline osa moodustab ca 4 lk, loeb kohus põhjendatud õigusteenuse ajakuluks kohtumenetluses 6 tundi ning seega õigusabikulude põhjendatud suuruseks summas 1185,49 eurot käibemaksuga, millises osas mõistab kohus kolmanda isiku menetluskulud kaebajalt välja. (allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.