Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1480
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 19. novembri 2019. a otsuse nr TVT/19/072035 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1480.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2020. a määrus haldusasjas nr 3-20-1480 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Eesti Töötukassale (ETK) 06.11.2019 taotluse töövõimetoetuse määramiseks. Eesti Töötukassa määras 19.11.2019 otsusega nr TVT/19/072035 XX-le töövõimetoetuse seaduse (TVTS) §-de 11–17 ja 27 ning ETK 04.06.2018 otsusega nr TVH/18/024529 tuvastatud osalise töövõime alusel töövõimetoetuse 7,8603 eurot päevas perioodiks 06.11.2019– 21.05.2020.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 10.08.2020 kaebuse Eesti Töötukassa 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 tühistamiseks. Otsus on ebaõiglane, sest ETK teadis, et kaebaja psüühilised probleemid on piisavad, et tuvastada tal puuduv töövõime. Kaebaja palub halva tervise tõttu ennistada ETK 19.11.2019 otsuse vaidlustamise tähtaeg. Alternatiivselt palub kaebaja tunnistada ETK 19.11.2019 otsus õigusvastaseks samadel alustel, millele kaebaja
3-20-1480 tugines ETK 04.06.2018 otsuse nr TVH/18/024529 ja 06.06.2018 otsuse nr TVT/18/029036 peale esitatud kaebuses. Teise alternatiivina palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks ETK tegevus seoses 06.06.2018 otsuses nr TVT/18/029036 vale diagnoosi määramisega. Kaebaja põhjendatud huviks on õigusrikkumise lõpetamine ning saamata jäänud töövõimetoetuse ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine.
3.Tallinna Halduskohus jättis 24.08.2020 määrusega XX kaebuse käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja mh kohtule teatamiseks, millal kaebaja ETK 19.11.2019 otsuse kätte sai, ja kaebuse tähtaegset esitamist takistanud terviseprobleemi kohta tõendi esitamiseks. Halduskohus märkis, et ETK 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, sest kaebajal on tühistamiskaebuse näol olemas tõhusam õiguskaitsevahend ning tuvastamiskaebuse esitamiseks ei anna õigust ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2). Samal põhjusel ei saa kaebaja nõuda ETK tegevuse õigusvastaseks tunnistamist seoses 06.06.2018 otsuse nr TVT/18/029036 andmisega. ETK 04.06.2018 ja 06.06.2018 otsused on kaebaja juba vaidlustanud haldusasjas nr 3-20-1471. Sellest tulenevalt tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebaja nõuab üksnes ETK 19.11.2019 otsuse tühistamist, ning märkis, et kui kaebaja sellega ei nõustu, saab ta esitada kohtule vastuväite.
4.XX teavitas 01.09.2020 kirjas, et tal puudub juurdepääs meditsiinidokumentidele ja vaidlustatud haldusakti sai ta kätte 19.11.2019. Kaebaja märkis lisaks, et kui praegune vaidlus ei saa mõjutada ETK haldusaktidega (töövõime vale diagnoosimine) kaebaja tekitatud kahju hüvitamist, palub ta asja menetluse lõpetada.
5.Eesti Töötukassa palus 07.09.2020 seisukohas jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja ületamisega. XX sai ETK 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 kätte samal päeval ja pidanuks seega tühistamiskaebuse esitama hiljemalt 19.12.2019. Kaebus esitati alles 10.08.2020. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei teadnud võimalusest otsust vaidlustada. Väited vaidlustamist takistanud terviseprobleemidest on tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud ETK 19.11.2019 otsusele ka vaiet. Kuna kaebaja esitas 25.12.2019 ETK-le teabenõude, milles soovis selgitust, kas ETK otsus, millega tal tuvastati osaline töövõime, on kehtiv ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, pidi ta hiljemalt selleks hetkeks olema vaidlusalusest otsusest teadlik.
6.XX teatas 13.09.2020 e-kirjaga, et on kõrvaldanud kõik puudused asjades nr 3-20-1574, 3-20-1480 ja 2-20-8934 ning kui mõni tähtaeg on ületatud, palus seda pikendada. Kaebaja esitas 14.09.2020 kohtule täiendavad dokumendid.
7.Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2020 määrusega rahuldamata XX taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, lõpetas HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse ning jättis võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. Ühtlasi jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja 13.09.2020 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Kaebaja palus 24.08.2020 e-kirjaga saata talle halduskohtu 24.08.2020 määrus pdf-failina. Seega võib eeldada, et ta sai saadetud määruse samal päeval kätte ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg lõppes 03.09.2020. Kohus tõlgendas 24.08.2020 määruses kaebust selliselt, et kaebaja nõuab ETK 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 tühistamist. Kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kuna kaebaja kinnitas, et sai ETK 19.11.2019 otsuse kätte 19.11.2019, pidanuks ta kaebusega halduskohtusse pöörduma hiljemalt 19.12.2019 ning 10.08.2020 esitatud kaebus on seega esitatud tähtaega rikkudes.
2(4)
3-20-1480 Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist oma halva tervise tõttu. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistatakse menetlustähtaeg, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused (Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17). Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 20). Kuna kaebuse esitamise hetkeks oli kaebetähtajast möödunud ligi kaheksa kuud, pidi kaebetähtaja ületamiseks olema eriti kaalukas põhjus. ETK 19.11.2019 otsuses on vaidlustamise korda selgitatud, mistõttu ei olnud kaebetähtaja ületamine tingitud kaebaja teadmatusest. Kaebaja on viidanud oma halvale tervisele, kuid ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kuigi kaebaja 01.09.2020 avaldusest nähtuvalt puudub tal ligipääs enda terviseandmetele, ei ole ta selgitanud, mis terviseprobleem takistas kaebuse tähtaegset esitamist ja kust võiks kohus saada andmeid kaebaja tervise kohta. Sellest järeldub, et tegemist on otsitud põhjusega. Kaebaja on ka esitanud ETK-le 25.12.2019 selgitustaotluse, mis kinnitab, et tema tervis oli vähem kui nädal pärast kaebetähtaja möödumist piisavalt hea, et esitada kohtule kaebus vähemalt e-kirja vormis ja taotleda riigi õigusabi, et tema asemel tegeleks kohtuasjaga advokaadist esindaja. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja 2019. a lõpus ja 2020. a alguses esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi ning näiteks haldusasja nr 3-20-306 käigus on kaebaja 2020. a veebruarist kuni maini kohtuga aktiivselt suhelnud. Seegi viitab, et kaebaja tervis oli piisavalt hea, et vaidlustada ETK 19.11.2019 otsus oluliselt enne 10.08.2020. Kaebetähtaja ennistamine oleks praegusel juhul vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Kuna kohus lõpetab kaebetähtaja rikkumise ja tähtaja ennistamata jätmise tõttu haldusasja menetluse, siis on langenud ära ka vajadus pikendada 24.08.2020 määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega ja taotlus jääb läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 21.09.2020 määruskaebuses kõik menetlustähtajad ennistada ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Pöördumistes ametivõimude poole kartis kaebaja viidata kõigile Šoti sündmustega seotud asjaoludele, sest tal oli turvalisem oodata, kuni Eesti või Ühendkuningriigi valitsus võtab temaga ise ühendust. Kui terviseseisund võimaldab kaebajal tegeleda dokumentide koostamise ja lugemisega, kulutab ta sellele kogu oma vaba aja. Eesti kohtulahendites kajastatud teave ei ole enamikel juhtudel seotud inimõiguste kaitsega. Mõnikord ei reageeri kaebaja sellistele dokumentidele õigeaegselt (näiteks ei saada kinnitust kättesaamise kohta), et saada lisaaega puhkamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda ETK-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab vastustaja poolt varem avaldatuga.
10.XX 10.08.2020 kaebuses on ETK 19.11.2019 otsuse nr TVT/19/072035 tühistamise nõude alternatiividena esitatud ka nõuded sama otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks või ETK 06.06.2018 otsuses nr TVT/18/029036 märgitud diagnoosi õigusvastasuse tuvastamiseks. Mõlema tuvastamisnõude puhul on viidatud preventiivsele huvile ja kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusele. Halduskohus luges 24.08.2020 määrusega kaebuse esitatuks üksnes ETK 19.11.2019 otsuse tühistamiseks. Ehkki halduskohus on viidatud määruses kaebajale ekslikult selgitanud, et tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna kaebajal on tühistamisnõude näol tõhusam 3(4)
3-20-1480 õiguskaitsevahend, märkides samas, et tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg on ammu möödunud, arvestab ringkonnakohus, et halduskohus juhtis määruses ühtlasi tähelepanu, et kui kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega, võib ta esitada vastuväite. Kaebaja ei ole sellist vastuväidet esitanud halduskohtule (nt 13.09.2020 avalduses) ega ka määruskaebuses. Seetõttu lähtub ringkonnakohus menetluse lõpetamise õiguspärasuse hindamisel eeldusest, et kaebuses on taotletud üksnes ETK 19.11.2019 otsuse tühistamist. Halduskohtu määruse p-s 15 viidatud menetluse lõpetamise tagajärjed (HKMS § 43 lg 1 p 2) kehtivad seega samuti üksnes kaebuses esitatud tühistamisnõude suhtes.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus alusetult eeldanud, et kuivõrd kaebaja palus 24.08.2020 e-kirjaga saata 24.08.2020 määrus endale pdf-failina, mis saadeti talle samal päeval, siis saab määruse lugeda kaebajale kätte toimetatuks 24.08.2020 ja puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg lõppes seega 03.09.2020. Kohtute infosüsteemis puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja sai määruse kätte 24.08.2020. Seetõttu saab määruse lugeda kätte toimetatuks alles kaebaja 01.09.2020 kirja saatmisest ja viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli seega 11.09.2020. Teistsugust järeldust ei saa teha ka määruskaebuses märgitu põhjal, et vahel kaebaja ei saadagi kohtutele kättesaamiskinnitusi, kuna soovib saada lisaaega. Eeltoodu ei mõjuta siiski asja lahendamist, sest halduskohus lõpetas menetluse 16.09.2020 määrusega alles pärast seda, kui XX oli kinnitanud, et on enda poolt kohtule kõik seisukohad ja tõendid esitanud (s.o puudused kõrvaldanud).
12.Kuna kaebaja on 01.09.2020 menetlusdokumendis ise kinnitanud, et sai ETK 19.11.2019 otsuse kätte selle andmisega samal päeval, siis oleks ta HKMS § 46 lg-st 1 tulenevalt pidanud selle tühistamise taotlusega pöörduma halduskohtusse hiljemalt 19.12.2019. Kaebus on esitatud alles 10.08.2020. Halduskohus leidis õigesti, et sedavõrd olulisel määral ületatud kaebetähtaja ennistamiseks peaks esinema väga kaalukas põhjus. Kaebaja on viidanud oma halvale tervisele, kuid ei ole seda väidet millegagi tõendanud ega isegi konkretiseerinud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et olukorras, kus kaebaja on kaebetähtaja lõpule vahetult järgneval ajal suutnud esitada ETK-le 25.12.2019 selgitustaotluse ning on 2019. a lõpus ja 2020. a esimesel poolel korduvalt esitanud kaebusi ja avaldusi ka kohtutele (nt haldusasjades nr 3-19-2144, 320-306; tsiviilasjades nr 2-19-18696, 2-19-16427), ei saa eeldada, et kaebaja tervislik seisund oleks olnud sedavõrd halb, et võiks õigustada kaebetähtaja ületamist ligi kaheksa kuu võrra. Muu hulgas olnuks kaebajal vajaduse korral võimalik taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna XX on tsiviilasjas nr 2-19-18696 esitanud maakohtule 27.11.2019 taotluse riigi õigusabi saamiseks, pidi selline võimalus olema talle teada. Ühtegi mõjuvat põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks ei ole XX välja toonud ka haldusasjas nr 3-20-1471, milles ta esitas samuti alles 10.08.2020 kaebuse mh ETK 04.06.2018 otsuse nr TVH/18/024529 tühistamiseks, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime ja mille alusel on ka praeguses asjas vaidlustatud ETK 19.11.2019 otsusega määratud kaebajale makstava töövõimetoetuse suurus. Kohtute infosüsteemist nähtub lisaks, et XX on esitanud juba 28.07.2020 kaebused ETK 17.06.2020 otsuse nr TVH/20/063368 ja 18.06.2020 otsuse nr TVT/20/033976 tühistamiseks, mille Tallinna Halduskohus võttis 29.07.2020 määrusega menetlusse (haldusasi nr 3-20-1407). Kokkuvõttes jättis halduskohus praeguses asjas kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendatult rahuldamata ja lõpetas asja menetluse õiguspäraselt.
13.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.