lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2037/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 23.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2037/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
23.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
561
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

23.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2037

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus (vältimatu psühhiaatrilise abi osutamine)

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Saata määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.XX esitas 19.10.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Vangla kohustamiseks temale vältimatu psühhiaatrilise abi osutamiseks (sundravi määramiseks).
2.Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks on see, et põhivaidluse lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, s.o vaidlus on tõusetunud avalik-õiguslikust suhtest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldus täitmata ning seega sõltumata sellest, kas XX on enne kohtule esialgse taotluse esitamist pöördunud vaidega Tallinna Vangla poole, puudub alus taotluse läbi vaatamiseks. 2.1 Vangistusseaduse § 52 lg-te 1 ja 2 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Tervishoiutöötaja otsustab tervishoiuteenust osutades ravi määramise või sellest keeldumise üle, sh otsustab ta ravivajadust silmas pidades selle üle, millal konkreetne ravi toimub (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757, p-d 12 ja 13). Ravi osutamisest tõusetunud vaidlused on seetõttu tekkinud eraõigussuhtest ning vastavad nõuded tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 alusel maakohtus. 2.2 Halduskohus saab kinnipeetavale ravi osutamisega seonduvalt kontrollida üksnes vangla sellise tegevuse õiguspärasust, mis ei puuduta kinnipeetava suhtes meditsiiniliste otsuste tegemist ning mille 1(2)

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

sooritamise kohustus on seadusest tulenevalt pandud vanglale. Käesoleval juhul ei nähtu taotlusest, et Tallinna Vangla ametnikud ei ole taotlejale võimaldanud meditsiinitöötaja vastuvõttu. Haldusasja nr 3-20-2021 materjalidest nähtub ka, et kaebaja on korduvalt viibinud psühhiaatri vastuvõtul, sh viimati 28.09.2020. Tallinna Vangla on eelnimetatud asjas selgitanud, et taotleja on pöördunud ka Harju Maakohtu poole seoses psühhiaatrilise raviga. Asjas nr 2-20-14386 nõudis taotleja Tallinna Vangla kohustamist teda ravima. Harju Maakohtu 09.10.2020 määrusega jäeti hagi tagamine rahuldamata, kuna hagejal on võimalik taotleda kohtult tervishoiuteenuse osutamist, mitte konkreetse ravi või ravimi määramist. Maakohus leidis, et XX on alates 06.07.2020 käinud Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtul viiel korral ning igakordselt on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud vastavalt kaebustele ka ravi. Tallinna Vangla teatas asjas nr 3-20-2021 veel, et XX on viibinud ka kliinilise psühholoogi vastuvõttudel (viimati 02.10.2020). Ühtlasi viibis taotleja 07.10.2020 perearsti vastuvõtul, kus talle määrati ravi ja soovitati uut psühhiaatri konsultatsiooni, mis on planeeritud 23.10.2020. Eeltoodut arvestades ei ole kohtule äratuntav, et vaidlus oleks seotud Tallinna Vangla tegevuse või tegevusetusega. Taotlejale ravi määramine sõltub meditsiinilistest otsustest, mitte vangla kui haldusorgani tegevusest. Ei nähtu, et Tallinna Vangla keelduks isikult avalduste vastuvõtmisest või ei võimaldaks suulisi pöördumisi, arvestades eelnevalt väljatoodud asjaolusid. Otsustuse selle kohta, milline ravi isikule tema tervislikku seisundit arvestades tuleb määrata, teeb arst. Kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada seda, et temale määratud ravi ei ole piisav või tema tervislikku seisundit on hinnatud valesti. Halduskohus ei saa otsustada selle üle, kas kaebajale tuleb tema tervislikust seisundist lähtuvalt määrata psühhiaatriline sundravi. Tervishoiuteenuse osutamisega seoses tekkinud vaidlused ei kuulu halduskohtu pädevusse ning seega ei ole ka kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

3.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, puudub vajadus ka menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja