Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Katri Aavik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale asjas nr 3-20-2021 menetlusse.
2.Jätta XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
4.Muuta Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 asjas nr 3-20-2021 ning sõnastada see järgnevalt: ,,2. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“
5.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 26. oktoobri 2020. a määruse resolutsioon muutmata. Asendada halduskohtu määruse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla kohaldas 04.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/206 alates 04.09.2020 XX suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
3-20-2021
2.Tallinna Vangla kohaldas 09.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/214 isiku suhtes uute registreeritud sündmuste tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
3.XX esitas 13.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-20-1734) Tallinna Vangla 09.09.2020 käskkirja peale koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotleja palus lõpetada tema väärkohtlemine, kohustada vanglat peatama kaebuses loetletud piirangud ja toimetada ta psühhiaatri juurde. Vangla ei ole täitnud lubadust toimetada taotleja arst-psühhiaatri juurde ja taotlejal keelati ära ilukirjanduslikud teosed. Taotleja vajab meelelahutust ja rehabiliteerivaid tegevusi nagu kirikus ja psühholoogi vastuvõtul käimine, jooga ja meditatsioon.
4.Tallinna Halduskohus jättis 17.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1734 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas kaebuse.
5.XX esitas 22.09.2020 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 17.09.2020 määruse ning vangla 04.09.2020 ja 09.09.2020 käskkirjad (täiendatud 30.09.2020 ja 05.10.2020). Taotleja esitas 27.09.2020 ringkonnakohtule taotluse ekspertiisi tegemiseks, kuna taotlejale on pandud ebaõiged diagnoosid. Taotleja avaldas 30.09.2020, et vangla andis 30.09.2020 uue käskkirja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta, ja palus viidatud käskkirja tühistada osas, milles liikumispiirangu tõttu ei võimaldata taotlejal käia kirikus ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, keelatakse ilukirjanduslikud teosed ja nähakse ette käeraudade kasutamine 19.10.2020 kl 11.00 kriminaalasjas nr 1-15-1007 toimuval kohtuistungil.
6.Tallinna Vangla lõpetas 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 taotleja suhtes 04.09.2020 ja 09.09.2020 käskkirjadega kohaldatud julgeolekupiirangud ning kohaldas alates 30.09.2020 täiendavate julgeolekuabinõudena: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; 2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist (v.a vangla sisekorraeeskirja §-s 60 sedastatu); 3) ohjeldusmeetmete kasutamist – käerauad kambrisse sisenemisel ja vanglasisesel saatmisel; 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist; 5) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Abinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1734 riigi õigusabi taotluse rahuldamata, taotlused ekspertiisi korraldamiseks ja tõendite kogumiseks rahuldamata, määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 17.09.2020 määruse muutmata.
8.XX esitas 16.10.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (haldusasi nr 320-2021), milles ta palus esialgse õiguskaitse korras peatada vaidemenetluse ajaks Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirjaga nr 1-20/1-2/231 kehtestatud isiklike esemete kasutamise keelamise, kehakultuuriga tegelemise keelamise, vanglasisese liikumis- ja suhtlemispiirangu kiriku ja taasühiskonnastava tegevuse osas, käeraudade kasutamise 19.10.2020 kohtuistungil. Samuti taotles isik arst-psühhiaatri juurde toimetamist ja ekspertiisi tegemist. Taotleja soovis menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Taotleja on esitanud 04.09.2020, 09.09.2020 ja 30.09.2020 käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks vaided. Tallinna Ringkonnakohus lahendas taotleja õiguskaitse taotluse 12.10.2020 määrusega. Vangla on kaalunud, kas eraldada ohutekitaja teistest või riskida ohu realiseerumisega. Sõltumata isikul diagnoositud tervisehäiretest tuleb vanglal kaitsta teisi isikuid. Tegemist on ennetava meetmega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolud ei ole ära langenud: taotleja helistas 05.10.2020 ja teatas, et kuna arst teda vastu ei võta, ei jää tal midagi muud üle, kui ametnikke rünnata. Taotleja teatas 16.10.2020, et tal on jätkuvalt probleem meditsiiniosakonnaga ja kui ta 2(5)
3-20-2021 pääseb vastuvõtule, siis teeb nagu 10 aastat tagasi, mil võttis meditsiiniosakonna juhataja pantvangi. Taotleja keeldus 19.10.2020 tingimisi vabastamise videoistungile minemast, kuna ta pidi kandma käeraudu väljaspool kambrit. Isik teavitas 19.10.2020 valvurit, et kuna ta ei saanud oma käitumise tõttu minna videoistungile, mille tingis, et arst ei kirjutanud talle välja vastavaid ravimeid, lööb ta järgmisel korral arsti nähes talle tassi vastu pead puruks. Taotleja teatas 20.10.2020, et kambris on ette valmistatud hambaharjad ja lusikas, millega ta kavatseb rünnata toidujagajat, kuna talle tuuakse hommikuti külma teed, ja samuti psühhiaatreid, kuna nad ei väljasta sobivaid ravimeid ega unerohtusid. Isik kinnitas, et ta on vanglat hoiatanud ja teeb oma plaanid teoks. 20.10.2020 võeti taotleja kambrist ära erinevad esemed, sh otsast teravaks tehtud hambahari, metallist kirjaklamber ning omavahel kokku kleebitud plastikust noad. Eelmärgitud sündmuste alusel andis vangla 20.10.2020 välja käitumisjuhise, mille kohaselt saadetakse väljaspool kambrit ründeohu vältimiseks taotlejat kahe meesvalvuriga, käerauad paigaldatakse selja taha, kambrit kontrollitakse loenduse käigus äärmiselt põhjalikult, meditsiinitöötaja vastuvõtt toimub ainult kahe vanglaametniku juuresolekul ja vastuvõtu ajal kannab taotleja käeraudu. Arvestades taotleja käitumist, ei ole võimalik kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude muutmist ega anda taotlejale võimalusi liikuda rohkem kambrist väljas. Samuti on põhjendatud piirata isiklike esemete kasutamist, vältimaks ründamiseks või vara kahjustamiseks sobilike vahendite valmistamist. Vangla peab vähendama kinnipeetavast tekkivat ohtu. Taotleja on avaldanud sotsiaaltöötajale, et tuleb tegevuste leidmisega toime, mh lugedes, ja tal on piisavalt lugemismaterjali. Vangla ei saa võimaldada rohkem vangla vara, nt ilukirjandust, kuna vara rikkumise oht on jätkuvalt reaalne. Tervishoiuteenuse osutamise küsimused (keeldumine ravimisest) on maakohtu pädevuses ja taotleja on pöördunud maakohtu poole seoses psühhiaatrilise raviga (tsiviilasi nr 2-20-14386). Taotleja on praeguse vangistuse (alates 06.07.2020) jooksul käinud psühhiaatri vastuvõtul viiel korral ning igal korral on hinnatud patsiendi seisundit ja määratud ravi. Harju Maakohus jättis 09.10.2020 määrusega asjas nr 2-20-14386 hagi tagamise taotluse rahuldamata, kuna hagejal on võimalik taotleda kohtult tervishoiuteenuse osutamist, mitte konkreetset ravi.
10.Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrusega rahuldati XX menetlusabi taotlus ja vabastati ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumise kohustusest; jäeti XX korduv esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata ning jäeti XX korduvad arstpsühhiaatri juurde toimetamise ja ekspertiisi tegemise taotlused läbi vaatamata. XX esitas haldusasjas nr 3-20-1734 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tühistada vangla 30.09.2020 käskkiri osas, milles liikumispiirangu tõttu ei võimaldata tal käia kirikus ja osaleda taasühiskonnastavates tegevustes, keelatakse ilukirjanduslikud teosed ja nähakse ette käeraudade kasutamine 19.10.2020 kl 11.00 kriminaalasjas nr 1-15-1007 toimuval kohtuistungil. Seega on isik juba pöördunud kohtusse kohtueelse menetluse ajal ja taotlenud vangla 30.09.2020 käskkirjaga kehtestatud piirangute peatamist esialgse õiguskaitse korras. Tallinna Ringkonnakohus on 12.10.2020 määrusega jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tegemist on korduva taotlusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 tähenduses. Kehakultuuriga tegemise piirang on hõlmatud liikumispiirangu kehtestamise põhjendustega. Asjaolud ei ole võrreldes haldusasjas nr 3-20-1734 esitatuga muutunud ja halduskohus jagab ringkonnakohtu määruses toodud seisukohti. XX on esitanud kohtule taotluse arst-psühhiaatri juurde toimetamiseks ja ekspertiisi tegemiseks. Taotleja esitas haldusasjas nr 3-20-1734 samad taotlused. Ka nende taotluste osas on kohtud oma seisukoha avaldanud.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3(5)
3-20-2021
11.XX palub 29.10.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määrus ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid ja kohaldas ebaõigesti menetlusnorme ning kohtupraktikat. Isikule on vajalik korraldada psühhiaatriline ekspertiis, kuna ta on ohtlik vangla julgeolekule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Määruskaebus tuleb HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab määruskaebuse lahendada. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jääb läbi vaatamata XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole XX taotlus korduv taotlus HKMS § 55 lg 3 mõttes osas, mis puudutab Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/231 kehtivuse peatamist ning seal kehtestatud isiklike esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisest liikumis- ja suhtlemispiirangut kirikus käimise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise osas ning käeraudade kasutamist 19.10.2020 kohtuistungil. Viidatud sättes on märgitud, et taotluse võib jätta läbi vaatamata – ja lugeda see korduvaks – juhul, kui esitatud avaldus on sama kohtu poolt juba varem lahendatud avaldusega võrreldes esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest osas, mis puudutab 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/231 ja seal sätestatud piirangute kehtivuse peatamist, on esialgse õiguskaitse taotlus esmakordselt esitatud ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-20-1734. Kuigi ringkonnakohus märkis 12.10.2020 määruse asjas nr 3-20-1734 p-s 19, et tõlgendab kaebaja 30.09.2020 avaldust (registreeritud 01.10.2020) määruskaebuse täiendusena, milles kaebaja palub ringkonnakohtul arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimuses muutunud asjaoludega, ei andnud halduskohus 13.09.2020 taotluse lahendamisel viidatud asjaoludele hinnangut. Seega ei ole tegemist sama kohtuga HKMS § 55 lg 3 mõttes. Tähele tuleb panna ka seda, et viidatud haldusasjas ei vaidlustanud XX otsesõnu kehakultuuriga tegelemise keelamist, vaid märkis konkreetsemate vaidlustatavate piirangutena kirikus käimise ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemise keeldu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1734, p 21).
14.Eelnevast hoolimata ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
15.XX vaidlustas Tallinna Vangla 30.09.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/231 vaidemenetluses 02.10.2020. Haldusasjas nr 3-20-2130 selgitas Tallinna Vangla, et vaidemenetlus ei ole 04.11.2020 seisuga lõppenud, sest XX esitas 19.10.2020 ja 27.10.2020 vaide täiendused (vt Tallinna Halduskohtu 05.11.2020 määrus asjas nr 3-20-2130, p 7). Seega on endiselt võimalik anda hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamisele vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 4; vt ka Riigikohtu 05.03.2020 määrus asjas nr 3-19-2221, p 9).
16.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse
4(5)
3-20-2021 määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
17.Ringkonnakohtule ei nähtu, et taotluse aluseks olevad asjaolud oleks ringkonnakohtu määruse tegemise ajaks muutunud võrreldes haldusasja nr 3-20-1734 asjaoludega (vt ka Tallinna Vangla 22.10.2020 vastus kohtunõudele). Seetõttu puudub põhjus asuda viidatud haldusasjas märgitust erinevale seisukohale. Kuigi ringkonnakohus ei hinnanud viidatud haldusasjas konkreetselt kehakultuuriga tegelemise piirangu õiguspärasust, andis ta hinnangu kaebaja suhtes kohaldatud (väljaspool kambrit) liikumispiirangutele (määruse p-d 22 ja 23). Need seisukohad on asjakohased ka kehakultuuriga tegelemise piirangule hinnangu andmisel, kuna sarnaselt muudele liikumispiirangutele eeldab ka kehakultuuriga tegelemine viibimist väljaspool kambrit. Ringkonnakohus on viidatud määruse p-des 22 ja 23 selgitanud, miks on proportsionaalne piirata kaebaja liikumist väljaspool kambrit. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde. Tallinna Halduskohus selgitas 05.11.2020 määruse asjas nr 3-20-3120 ps 18, et 19.10.2020 toimuma pidanud istung kriminaalasja nr 1-15-1007 on edasi lükatud ning toimub 09.11.2020 kell 10.00, kuna süüdimõistetu keeldus eelmisele kohtuistungile tulemast. Haldusasjas nr 3-20-1734 antud hinnang on asjakohane ka osas, mis puudutab käeraudade kasutamist kriminaalasjas nr 1-15-1007 toimuval kohtuistungil. Ringkonnakohtul puudub haldusasja materjalide pinnalt alust arvata, et olukord on käeraudade kasutamise vajaduse osas praeguseks muutunud.
18.Osas, mis puudutab XX taotlust toimetada ta esialgse õiguskaitse korras arst-psühhiaatri juurde ja teha ekspertiis, on tegemist korduva taotlusega HKMS § 55 lg 3 mõttes. Samasisulise taotluse on XX esitanud haldusasja nr 3-20-1734 raames juba halduskohtule. Seega on sama kohtuaste samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud taotlust hinnanud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et XX on haldusasjas nr 3-20-2037 esitanud taotluse kohustada Tallinna Vanglat osutama talle vältimatut psühhiaatrilist abi. Selles asjas märkis ringkonnakohus viitega halduskohtu seisukohtadele, et kui isiku hinnangul on tal vajadus vältimatu psühhiaatrilise abi järele, tuvastab selle vajaduse ja määrab ravi arst. Kui arst on isikule eksliku diagnoosi pannud või jätnud ravi määramata, on tegemist vaidlusega, mis on võrsunud tervishoiuteenuse osutamisest. Tervishoiuteenuse osutamisest võrsunud vaidlused tuleb lahendada maakohtus (vt Riigikohtu erikogu 17.06.2020 määrus asjas nr 2-20-896, p-d 9–13). Sellise taotluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna ravivajaduse tuvastamist ja ravi määramist ei otsustata avalik-õigusliku suhte raames (HKMS § 4 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2020 määrus asjas nr 3-20-2037, p 8; vt ka tsiviilasi nr 2-20-14386).
19.Eelnevast tulenevalt puuduvad ringkonnakohtu hinnangul erandlikud asjaolud, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist enne haldusasja lõplikku lahendamist. XX määruskaebus jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 määruse resolutsiooni p 2 tuleb muuta ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Muus osas jääb halduskohtu määruse resolutsioon muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.