Sikupilli Keskus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse andmise keelamiseks osas, mis seostub 2014. aasta mais Hollandi äriühingult Genesis Investments B.V. saadud dividendidega summas 6925446 eurot või alternatiivselt 27.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052696-1 tühistamise nõudes
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Sikupilli Keskus OÜ kaebus haldusasjas nr 320-1182 läbi vaatamata;
2.Saata käesolev määrus menetlusosalistele
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 27.05.2020 korraldusega nr 12.2-3/052696-1 Sikupilli Keskus OÜ suhtes maksukontrolli 2016. aasta juunikuu kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisa 7 osas. Kontrollitavaks maksuks on tulumaks. MTA kohustas 27.05.2020 korraldusega kaebajat esitama kirjalikult teavet ja korralduses nimetatud dokumente seonduvalt kaebaja osalusega Hollandi Kuningriigi äriühingus Genesis Investments B.V. kahekümne ühe päeva jooksul alates korralduse kättesaamisest. MTA hoiatas kaebajat korralduse täitmata jätmise korral sunniraha rakendamisega.
2.Sikupilli Keskus OÜ esitas 17.06.2020 Maksu- ja Tolliameti 27.05.2020 korralduse nr 12.23/052696-1 peale Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust.
Kaebaja palus kohustada Maksu- ja Tolliametit lõpetama Sikupilli Keskus OÜ suhtes alustatud maksukontroll, mis hõlmab tulumaksu 2016. aasta juunikuu kohta esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) lisa 7 osas, haldusaktiga maksuotsust tegemata maksusumma määramise aegumise tõttu või alternatiivselt, peatada Maksu- ja Tolliameti 27.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052696-1 alusel Sikupilli Keskus OÜ suhtes alustatud maksukontrolli läbiviimine ning Maksu- ja Tolliameti 27.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052696-1 kehtivus alates korralduse andmisest kuni põhivaidlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Maksu-ja Tolliamet leidis oma 29.06.2020 arvamuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata ning taotles HKMS § 151 lg 2 punkti 1 ja § 121 lg 2 punkti 21 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmist, sest kaebuse väited on ilmselgelt põhjendamatud. Vastustaja on veendumusel, et vaieldav korraldus on õiguspärane ja nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Ühtlasi on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne, sest vaidlustatud korraldusega on alustatud kaebaja maksukontrolli ja soovitakse dokumentide esitamist. Kaebuses kaebaja mõõnab, et kontrollitava perioodi osas aegumistähtaeg iseenesest ei ole möödunud. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja õiguste riivet toimunud, sest vastustaja ei ole rikkunud MKS § 59 ja MKS § 60 sätestatud maksuhalduri õigust nõuda maksukohustuslaselt dokumente ja teavet temaga seonduvas maksukontrolli raames. Seega saab asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebaja õiguste riive on väheintensiivne.
4.Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, mille peale kaebaja esitas 03.07.2020 määruskaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.06.2020 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-20-1182 muutmata. Ringkonnakohus märkis määruse punktis 12, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole põhivaidluse positiivne lahendus kaebaja jaoks küll tulemuslik, kuna korralduses nõutud dokumentide esitamise järel on korraldus täidetud, kuid ka väidetavalt õigusvastaselt nõutud dokumentide esitamine ei kujutaks endast kaebaja õiguste pöördumatut kahjustust. Korralduses nimetatud dokumentide MTA-le e-posti teel esitamist ei saa pidada kaebaja õigusi pöördumatult kahjustavaks või ülemäära koormavaks. Käesoleval hetkel puudub alus eeldada ka seda, et edaspidine maksumenetlus oleks kaebaja suhtes ilmselgelt ülemäärane. Ringkonnakohus leidis sarnaselt halduskohtule, et kaebuse eduväljavaated pole sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt ei ole MTA ilmselgelt ületanud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud viieaastast tähtaega ega ekslikult sisustanud aegumistähtaja algamist (punkt 14).
6.Kaebaja esitas 04.08.2020 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks ning uue esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja palus kohtul taotlus rahuldada ning kohustada MTA-d lõpetama osaühingu suhtes alustatud maksukontroll, mis hõlmab tulumaksu 2016. aasta juunikuu kohta esitatud TSD lisa 7 osas, haldusaktiga maksuotsust tegemata maksusumma määramise aegumise tõttu. Võttes arvesse Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta soovis kaebaja muuta kaebuse nõuet selliselt, et põhinõudeks on keelamisnõue ja alternatiivseks nõudeks jääb tühistamisnõue. Keelamiskaebuse sõnastas kaebaja järgmiselt: keelata Maksu- ja Tolliametil maksumenetluse läbiviimine ja maksuotsuse andmine osas, mis puudutab 2014. aasta mais Hollandi Kuningriigi äriühingult Genesis Investments B.V. saadud ning Sikupilli Keskus OÜ 2014. aasta mai TSD vormil INF 11 deklareeritud dividende summas 6 925 446 eurot.
7.Tallinna Halduskohtu 06.08.2020 määrusega jäeti kaebaja 04.08.2020 esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus tõi määruse punktis 9.1 esile, et teadaolevatele asjaoludele tuginedes ei saa tõsikindlalt väita, et MKS § 98 lg 1 tähtaega oleks ületatud. Viidates Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 määruse p-s 14 juba väljendatud seisukohtadele, võib maksumaksjalt teavet küsida ka kontrollperioodist väljapoole jäävast ajast, eesmärgiga välja selgitada aegumistähtaja piiresse jääva maksukohustuse kujunemisel tähtsust omavaid asjaolusid (Tallinna Ringkonnakohtu 22.09.2016 otsus nr 3-14-52679, p 12).
8.Tallinna Halduskohtu 31.08.2020 määrusega võeti Sikupilli Keskus OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti vastu menetlusse maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse andmise keelamiseks osas, mis seostub 2014. aasta mais Hollandi äriühingult Genesis Investments B.V. saadud dividendidega summas 6925446 eurot või alternatiivselt 27.05.2020 korralduse nr 12.23/052696-1 tühistamise nõudes.
9.Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 24.09.2020 ja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 2 p-i 1 ja § 121 lg 2 punktide 1 ja 21 alusel.
9.1.Vastustaja leiab, et keelamiskaebus ei ole lubatav, sest kaebajal on põhimõtteliselt võimalik maksuotsust (kui vastustaja selle koostab) hiljem vaidlustada tühistamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 1). Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega ja kaebajal peab olema põhjust arvata, et õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Samas on kaebaja keelamiskaebuse vormis sisuliselt vaidlustanud kontrollimenetluse algatamise kui menetlustoimingu ja maksuotsuse andmise. HKMS § 45 lg 3 järgi on menetlustoimingu vaidlustamine võimalik, kui selle õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kaebaja ei ole tõendanud, milles seisnevad pöördumatud rahalised tagajärjed, mis pöördumatult kahjustaksid äriühingut. Seetõttu vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole põhistanud asjaolu, et ta ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
9.2.Kaebaja on nõutavad dokumendid ja selgitused maksuhaldurile esitanud. Seega käesolevas menetlusstaadiumis on kaebaja täitnud vaidlustatud korralduse. Vastustaja hinnangul sellises olukorras ei ole täiesti välistatud maksuotsuse andmine ega kontrollimenetluse lõpetamine MKS § 555 lg 5 alusel. Kui kontrollimenetluses selgitatakse välja, et kaebaja poolt esitatud dokumentidest järeldub, et kaebaja maksukohustus muutub, siis on maksuhalduril õigus maksuotsust välja anda. Seetõttu ei nõustu vastustaja kaebaja seisukohaga, et maksuotsuse andmine oleks täielikult välistatud ning maksuotsus oleks igal juhul õigusvastane. Järelikult on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta võimalikku maksuotsust vaidlustades. Samas ei ole praeguses menetlusstaadiumis mingit alust eeldada ka seda, et menetlus lõpeb igal juhul maksuotsuse andmisega. 04.08.2020 kaebuse punktis 17 esitatud väited ei ole põhjendatud ning need ei anna alust keelamiskaebuse esitamiseks käesolevas asjas. Seega ei ole keelamiskaebus lubatav ja tuleb tagastada kaebajale HKMS § 45 lg 1 ning § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.3.Vastustaja märgib, et on juba 29.06.2020 menetlusdokumendi punktides 6-10 esitanud taotluse jätta tühistamiskaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 punkti 1 ja § 121 lg 2 punkti 21 alusel ja jääb endiselt selle taotluse juurde. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 kohtumääruse põhjenduste punktidest 11-15 järeldub, et vaidlustatud korralduse riive on vähese intensiivsusega ning tühistamiskaebuse rahuldamine on asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Vastustaja palub taotluse lahendamisel eelpool nimetatud Ringkonnakohtu põhjendusi arvestada kui vastustaja põhjendusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud.
11.Käesolevaks ajaks on vaidlusega seostuv situatsioon oluliselt muutunud ning vastustaja on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist viitega kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid kajastavale halduskohtumenetluse seadustiku § 151 teise lõike punktile 1 ja sama seadustiku § 121 teise lõike punktidele 1 ja 21. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel ka siis, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Olukord ei ole enam sama kasvõi seetõttu, et kaebaja on vaidlustatud korralduse täitnud ning nõutavad dokumendid maksuhaldurile esitanud. Kohus peab võimalikuks vastustaja sellekohasest kinnitusest lähtuda. Seega on kaebuse läbi vaatamata jätmise taotlus asjakohane ning vastustaja sellekohaseid motiive peab sisuliselt hindama.
12.Kohus leiab, et vastustaja taotlus on õigustatud, nõustub sellega ning ei pea vajalikuks kõiki põhjendusi tervikuna üle korrata. Vastustaja on õigesti viidanud halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lõikele 1, mille kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saaks tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Eelnimetatud paragrahvi kolmandas lõikes on sätestatud, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vastustajaga tuleb nõustuda, et maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse andmise keelamisega teatavas osas ongi sisuliselt vaidlustatud maksukontrolli algatamist kui menetlustoimingut ning hilisema maksuotsuse koostamist. Kontrollimenetluse või maksumenetluse läbiviimine ei tingi aga vältimatult kaebaja õigusi rikkuva maksuotsuse andmist, sest maksukorralduse seaduse § 555 lg 5 võimaldab ka maksukontrolli lõpetamist, kusjuures maksuotsuse andmise järgselt on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi maksuotsuse vaidlustamisega. Seega ei ole põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saaks hiljem tõhusalt kaitsta. Vastustaja on viidanud ka Riigikohtu 24.11.2017 määrusele haldusasjas nr 3-17-1398, mis seostus küll kohaliku omavalitsuse tegevusega vastavate ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisel, kuid nimetatud lahendis on selgitatud milliste eelduste olemasolu korral on võimalik keelamiskaebust üldse esitada. Vastustaja on oma taotluses Riigikohtu 24.11.2017 määruse selgitustele tuginenud. Selle vaidluse puhul asutigi seisukohale, et keelamiskaebus ei olnud lubatav, sest kui kasutusload hiljem väljastatakse, saab neid vaidlustada tühistamiskaebusega. Nimetatud põhimõte kohaldub ka käesoleva kaasuse suhtes.
13.Lähtuvalt eeltoodust tuleb kaebus maksumenetluse läbiviimise- ja maksuotsuse andmise keelamiseks selles osas, mis seostub 2014. aastal Hollandi äriühingult saadud dividendidega summas 6925446 jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lõigete 1 ja 3 ning § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuivõrd kaebajal puudub selles osas ilmselgelt kaebeõigus.
14.Käesolevas haldusasjas on aga kaebaja esitanud alternatiivselt veel Maksu- ja Tolliameti 27.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052696-1 tühistamise nõude. Nimetatud korraldusega
kohustati kaebajat esitama teavet ja dokumente seonduvalt kaebaja osalusega Hollandi Kuningriigi äriühingus Genesis Investments B.V. Vastustaja on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist ka selles osas, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Selles osas viitab vastustaja ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2020 lahendile haldusasjas 3-20-1182, mille raames hinnati OÜ Sikupilli Keskus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise põhjendatust ning selgitati, et vastava teabe ja dokumentide esitamist nõudva korralduse peale esitatud kaebuse eduväljavaated ei ole sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda. Täiendavalt osundab vastustaja veel asjaolule, et vaidlustatud korraldus on täidetud. Seega tekib antud juhul veel täiendav alus nõude läbi vaatamata jätmiseks, milleks on HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2, sest nõude rahuldamisega ei oleks võimalik enam eesmärki saavutada. Olukorras, kus nõutud teave on esitatud ja vastava maksumenetluse läbiviimise ja maksuotsuse andmise keelamise nõue ei ole lubatav, ei saavutaks kaebaja teabe andmisele suunatud korralduse tagantjärele tühistamisega enam midagi sisulist. Seega jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 punktide 2 ja 21 alusel läbi vaatamata ka alternatiivses tähenduses esitatud Maksu- ja Tolliameti 27.05.2020 korralduse nr 12.2-3/052696-1 tühistamise nõue.
15.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 4 kannaks kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kõik menetluskulud kaebaja, kuid samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et vastustajal oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus ei pea vajalikuks vastustajalt (võimaliku) kõrvalise õigusabi osas ka midagi üle küsida, sest kohtupraktikas on asutud korduvalt seisukohale, et haldusorgani õigusabikulusid taolistes olukordades kaebajatelt välja ei mõisteta. Seega jäävad käesolevas haldusasjas võimalikud menetluskulud protsessiosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.