3-21-471 Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, X, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, Qu, Osaühing Sirvos ja Foral LT OÜ kaebus Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 Ehitusloa andmine Pärnu linn, Lootsi tn 10 ja Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 74 Tee ehitusloa andmine tühistamiseks Kaebaja I: Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Kaebaja II: Ringi Haldus OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva Kaebaja III: X Kaebaja IV: Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, seaduslik esindaja Toivo Ninnas Kaebaja V: Q Kaebaja VI: Osaühing Sirvos, seaduslik esindaja Anneli Luht Kaebaja VII: Foral LT OÜ, seaduslik esindaja Jaan Lusikas Vastustaja: Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu Kolmas isik: OÜ SP1, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kohtuistung 04.11.2021, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kolmanda isiku vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu.
3.Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus jätta kaebus läbi vaatamata kaebajate kaebeõiguse puudumise tõttu.
4.Jätta Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, X, Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, Osaühing Sirvos ja Foral LT OÜ kaebused rahuldamata.
5.Võtta vastu Qu kaebusest loobumise avaldus ja lõpetada menetlus osaliselt Qu kaebuse osas.
6.Mõista välja OÜ SP1 kasuks menetluskulud 8770 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistult 1270 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1270 eurot, Xlt 1270 eurot, Aktsiaseltsilt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, Qult 1150 eurot, Osaühingult Sirvos 1270 eurot ja Foral LT OÜ-lt 1270 eurot.
7.Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lootsi tn 10, Pärnu kinnisasjal kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud Ringi tn 56 a, 58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maaala detailplaneering (edaspidi DP), mis näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalve hoone rajamise. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud üldplaneeringu1 järgi oli tegemist riigikaitsemaaga. Lootsi tn 10 asuva kinnistu (62510:009:0011) maakasutuse sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa. Lootsi tn 10 naaberkinnistuks on Ringi nt 10, kus asub kortermaja.
2.Lootsi nt 10 omanik Riigi Kinnisvara AS võõrandas 22.03.2018 OÜ-le Herakos, kelle juhatuse liikmeks on Tõnu Korts. Tõnu Korts kui OÜ SP1 esindaja 02.04.2018 esitas Pärnu linnale taotluse DP algatamiseks Lootsi tn 10 kinnisasjal, et muuta kinnisasja sihtotstarvet (riigikaitsemaa asemel korruselamumaa) ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille esimesel korrusel oleks võimalik avalikule kasutusele suunatud funktsioon (3-21-458 kaebuse lisa 3 – detailplaneeringu algatamise taotlus). OÜ-le Herakos võõrandas 26.07.2018 kinnisasja OÜ-le SP1. OÜ SP1 võttis 23.01.2019 Lootsi tn 10 kinnistul detailplaneeringu algatamise taotluse tagasi ning sellega seoses detailplaneeringu menetlus lõpetati. OÜ SP 1 esitas 25.05.2020 Pärnu linnale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti (K.Tõra, OÜ ROK-Projekt) Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja ehitamiseks. Projekti seletuskirja kohaselt on eelprojekt koostatud hoone rajamiseks riigikaitse sihtotstarbega kinnistule, mis antakse päästeteenistust ja korrakaitset tagava ning toetavate vabatahtlike organisatsioonide kasutusse. Hoone kasutuslahenduse järgi peab hoone olema aastaringselt kasutatav õppekogunemisteks (I korrusel on treeningsaalid; hoonealune parkla on Kehtiva Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud üldplaneeringu järgi asub Lootsi tn 10 kinnistu äri- ja elamumaa segahoonestusalas.
ristkasutuses, sh päästetööde harjutamiseks; IV korrusel on koosoleku ja loenguruumid; III korrusel on apartementtüüpi majutusruumid majutamiseks koos peredega).
3.Pärnu linn 04.08.2020 saatis ehitusprojekti kinnisasja naabritele, sh kaebajale tutvumiseks ning palus esitada ehitusprojekti kohta oma kirjalik arvamus hiljemalt 17.08.2020 (kaebuse lisa 6 – Pärnu linna 04.08.2020 kiri kaasatavatele). Menetlusse kaasatud isikud, sh Ringi 60 korterelamu-ärihoone korteriomanikud avaldasid arvamust, et ehitusprojekt viitab selgelt Lootsi tn 10 kinnisasjale elamu ehitamise kavatsusele. Üldplaneeringu menetluse raames toimus 08.12.2020 vastuväidete ärakuulamine. Selles selgitas vastustaja, et kinnistu omanik soovis algatada DP maa sihtotstarbe muutmiseks ning rajada sinna korterelamu. Linnavolikogu DP ei algatanud. Üldplaneeringus on määratud Lootsi tn 10 juhtotstarbeks segahoonestusala ja Lootsi tn 6/8 puhke- ja haljasala maa. Kuna kinnistu arendamise vastu on suur avalik huvi, siis seati (pärast avalikku väljapanekut) üldplaneeringusse tingimuse, et riigikaitsemaa sihtotstarbe muutmiseks tuleb koostada DP.
4.Vastustaja andis 01.02.2021 korraldusega nr 78 ehitusloa Pärnu linn, Lootsi tn 10 (katastritunnus 62510:009:0011) kinnistul Vabatahtlike Päästjate Maja ehitamiseks. Korralduses selgitatakse, et eelprojekt on esitatud detailsuses ja ulatuses mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja vastab majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 (edaspidi määrus nr 97) sätestatud nõuetele. Vastustaja leidis haldusaktis, et naabrite hinnangud nagu nähtuks projektist mingisugused muud kavatsused ehitise kasutamisel on meelevaldsed ja põhjendamata. Otsustaja saab lähtuda üksnes esitatud ehitusprojektist ja selles toodud selgitustest. Päästjatele majutuse pakkumine võib aidata päästjate koolitustegevusele kaasa ning sellise võimaluse pakkumist ei saa taotlejale ette heita. Lisaks õppe- ja treeningkohana on võimalik hoonet kasutada ka merepääste olukorras (inimeste kiireks paigutamiseks soojadesse ruumidesse nö piirkondliku turvapunktina). Arvamuse avaldajate subjektiivsete õiguste riivet ei nähtu. Riigikaitsemaa määratluse osas viidatakse maakatastriseadusele (MaaKatS § 181). Märgitakse, et kinnistu sihtotstarve pole seotud selle omandivormiga ning detailplaneeringu ettenähtud maakasutust on võimalik realiseerida päästeseaduse § 2 lg 5 või politsei ja piirivalve seaduse § 1081 lg 1 p 1 kohaste tsiviilõiguslike lepingute kaudu või leitakse selleks mõni muu viis (nt võlaõiguslike kasutuslepingute sõlmimise teel). DP-s ettenähtud kasutust tuleb hoone kasutamisel järgida. Siseturvalisusega tegelevad ametkonnad on projektile esitanud märkusi, millega on projektis arvestatud. Vastustaja andis 01.02.2021 korraldusega nr 74 ehitusloa Lootsi tn 6//8 kinnistule Lootsi tn 10 kinnistut teenindava tee ehitamiseks (Lootsi tänava pikendus), ehitusprojekti OÜ Adetex töö nr 19-04-01 alusel, viidates Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korraldusele nr 109 ja reaalservituudi seadmise lepingule.
5.Xxxxxxxxx, Pärnu korteriühistu on sel aadressil asuva korterelamu korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks loodud korteriühistu. Ringi Haldus OÜ-le kuuluvad kaebuse esitamise seisuga 32 korteriomandit selles korterelamus, Xle kuulub korter nr 9, Aktsiaseltsile Taastusravikeskus Viiking kuuluvad korterid nr korterid nr 6, 7, 14, 15, 19, 20, Qule kuulub korter nr 17, Osaühingule Sirvos kuulub korter nr 25 ja Foral LT OÜ-le korter nr 2. Kaebaja I esitas 05.03.2021 haldusaktide peale kaebuse. Kohus tegi 12.03.2021 määruses kaebajale I ettepaneku kaebuse muutmiseks lähtuvalt sellest, milline on (kas korteriomanike või korteriomanike ja korteriühistu ühiselt) subjektiivsete õiguste riive. Sellest tulenevalt tegi kohus ettepaneku määratleda, kas kaebajateks on konkreetsed korteriomanikud või konkreetsed korteriomanikud ja korteriühistu. Kaebajal I tuli teatada, kas ta nõustub kaebuse muutmise ettepanekuga. Kaebaja I teastas 15.03.2021, et ta ei ole nõus kaebuse muutmisega selliselt, et kaebajana määratletakse korteriühistu asemel korteriomanikud. Kuid ta oli nõus kaebuse
muutmisega selliselt, et korteriomanikud võivad kaebaja I kaebusega ühineda. Kaebajad II-VII ühinesid kaebusega 17.03-19.03.2021 esitatud tahteavaldustega.
6.Kohus võttis 30.03.2021 kaebajate I-VII kaebused Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduste nr 78 ja nr 74 tühistamiseks menetlusse. Kohus peatas 30.03.2021 kaevatavate haldusaktide kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas esialgse õiguskaitse määruse tee ehitusloa osas, muus osas jättis määruse muutmata.
7.Kaebaja V esitas 16.10.2021 kaebusest loobumise taotluse. Kohus võttis 18.10.2021 kaebajaga ühendust ja selgitas, et ei saa taotlust lahendada eraldiseisvalt, sest kaebusest loobumisega võib kaebaja V jaoks kaasneda menetluskulude tasumise kohustus. Menetluskulude tasumise kohustus tekib juhul, kui kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks. Seetõttu saab kohus lahendada taotluse otsuse tegemisel. Kaebaja V mõistis kohtu selgitust.
KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
8.Hoone ehitamise aluseks oleva ehitusloa tühistamisnõuete aluseks on väide, et ehitusluba ei vasta DP-le. Ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist (edaspidi ehitusprojekt) nähtub, et kolmas isik ei soovi ehitada maja vabatahtlikele päästjatele, vaid tema tegelikuks eesmärgiks on vabatahtlike päästjate maja sildi all rajada suvituskorteritega elamu või apartment-hotell.
9.Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbeks on riigikaitsemaa 100%. Maakatastri seaduse § 18 lg 7 sätestab, et riigikaitsemaa on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: 1) piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuseja korrakaitseehitiste maa; 2) sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; 3) harjutusväljaku maa. Vaieldav on, kas vabatahtlike päästjate maja ehitamine on kooskõlas riigikaitsemaa funktsiooniga.
10.Vaatamata sellele on määravaks, et Lootsi tn 10 ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti tehniline analüüs näitab, et vabatahtlike päästjate maja sildi alla kavandatakse tegelikult korterelamut või majutusasutust. Seda järeldust kinnitab planeerimiseksperdi ja arhitekti Barvamuses esitatu. 1) Kui ehitusprojektis toodud hoone vastaks sisuliselt päästefunktsioonile, siis peaks hoones olema selgelt näha kohad päästeautodele, koht erineva päästetehnika hoiustamiseks, kaatrile, hõljukile jm vetelpääste tehnikale jms; 2) Puuduvad päästetehnika hoiuruumid ja muud päästjatele vajalikud olmeruumid; 3) Korruseplaanid näitavad, et tegu on korterelamu või majutusasutusega mitte päästjatele mõeldud hoonega. Vabatahtlikud päästjad ei vaja tööks ärihoonet, mille kolmes küljes on rõdud koos rõduuste ja akendega. Rõdud ja avatavad rõduuksed viitavad korterelamu tüüpi hoonele. Ükski büroopind ei vaja 2. korrusel näidatud 24 eraldi väljapääsu rõdudele, sh mitut ühest vaheseinte sektsioonist. Rõdude lahendus on mõistlik vaid juhul, kui 2. korrusele luuakse korterid analoogselt 3. korrusega. Büroohoone ühe korruse puhaskõrgus on enamasti 3,0 kuni 3,6 m, projektis aga see puhaskõrgus eluruumidele omane 2,6 m. Projekti kohaselt saab hoone 3. korrusel tulevikus kasutada kolmteist korterit, mida kasutada vabatahtlike päästjate tegevusest sõltumatult majutusteenuseks (kas müüa või rentida). Projekti järgi on hoone 2. ja 3. korrus on olemuselt identset lahendust võimaldavad. 4. korrusele saab paigutada 3. korruse plaani keskosa lahenduse järgi veel 5 korterit (2 kahetoalist, 3 kolmetoalist korterit, ümberehitamist vajaks vaid seminariruum 3 WC). Kokku oleks korterite koondarv kolmel korrusel selliselt 31 korterit.
4.korrusel on seminariruumidesse ette nähtud eraldi meeste ja naiste WC, mis kattub iga 3. korruse majutusruumi sanitaarsõlme kohaga. Selline lahendus on seminariruumide puhul äärmiselt ebatavaline.
1.korruse kõrgus võimaldab selle kaheks jagada: alumine korrus oleks parklaks 2,2 kuni 2,3 m kõrgusega ja ülemine kuni 2,6 m kõrgusega valdavas osas korteriteks, mis võimaldab veel 9 kuni 10 korterit. Kokku tekkiks hoones sellisel juhul 40 kuni 41 korterit, kusjuures alles jääks ka sõiduautodele sobilik 2,4 m kõrguse vahelaega parkimiskorrus. 4) Arvestades, et hoonesse saab ümberehituste tulemusel ehitada 31-41, korterit, ei ole hoones ega ka selle ümbruses piisavalt parkimiskohti.
11.EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitatav ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. EhS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige DP-le. EhS § 44 p 1 näeb ette, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta DP-le. Lootsi tn 10 kinnistule kavandatav ehitis ei vasta DP-le ja ehitusluba on seega materiaalselt õigusvastane. DP annab kaebajatele subjektiivse õiguse nõuda, et Lootsi tn 10 kinnistule rajatakse kinnistu sihtotstarbele vastav riigikaitse otstarbega ehitis. DP-ga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel antud ehitusluba annab kaebajale iseseisva aluse ehitusloa tühistamise nõudeks. Sellises olukorras ei pea kaebaja tõendama DP-ga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel hoone püstitamisega kaasnevaid tulevikus tekkivaid võimalikke mõjusid. Vastasel juhul muutuks ehitusseadusest ja planeerimisseadusest tulenevad sätted sisutühjaks, sest nende tegeliku mõju selgitamiseks tuleks DP-ga vastuolus olevad hooned naabrite õigusi rikkudes enne valmis ehitada. Sellise tõendamiskoormuse kaebajatele panemine tooks kaasa olukorra, kus taotleja saab DP-ga vastuolus oleva hoone valmis ehitada ja siis kasutusloaga seadustada, sest juba valmis ehitatud hoone lammutamist piirab kehtiv kohtupraktika oluliselt. Isiku subjektiivne kaitstav õigus võib muuhulgas võrsuda isiku huve kaitsvast haldusaktist (vt Riigikohtu otsused asjades 3-17-1930 p 14.1 ja 3-3-1-87-16, p 10), seega ka planeeringust (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-87-16, p 10). Tallinna Ringkonnakohus kinnitas käesolevas haldusasjas 07.06.2021 esialgse õiguskaitse korras hoone ehitusloa peatamise jõusse jätmise määrusega kaebaja punktis 9 toodud seisukohta järgnevalt: Kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1) ning kaebajate huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Seega kaebajad on välja toonud võimaliku subjektiivsete õiguste riive ning võivad nõuda asjassepuutuvatest normidest kinnipidamist (vt MaaKatS § 181 lg 7; Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 18).
12.Elamu või majutusasutuse rajamine riivab oluliselt intensiivsemalt kaebaja liikmete omandi põhiõigust (PS § 32), sest sellega kaasneb suurem liikluskoormus, parkimisprobleemid ja privaatsuse vähenemine uue elukondliku hoone läheduse tõttu. Inimeste elamise või majutamise funktsiooniga hoone korral on piirkonna liiklustihedus oluliselt suurem kui riigikaitselise hoone puhul, seda nii hoonet kasutavate inimeste arvu kui ka nende inimeste liikumise sageduse ja aegade tõttu. Ringi 60 kinnistu lähiümbruses on suviti juba praegu probleeme parkimisega, sest parkimiskohti ei ole piisavalt veeskamiskoha kasutajate ja kõigi muude parkijate tarbeks. Asjatundja B arvamuse kohaselt võib Lootsi tn 10 hoone sisuks tulevikus olla 31-41 korterit, samas kui Lootsi 10 kinnistule on ette nähtud ainult 16 parkimiskohta. DP nõuab parkimise korraldamist oma kinnistul. 16 parkimiskohta ei ole ilmselgelt piisav 31-41 korteri teenindamiseks. Samuti jääb hoone rajamise tõttu vähem ruumi veeskamiskoha kasutajate autodele, mis tekitab lisakoormust Ringi tänavale. Seega on ettenähtav parkimiskoormuse oluline kasv, mille toovad kaasa Lootsi 10 kinnistule päästjate maja sildi all rajatavad korterid
või majutusasutus. Nimetatud tingimustest tulenevalt halveneb kaebaja elukeskkond.
13.Hoone ehitusluba on formaalselt õigusvastane. Vastustaja ei ole ehitusloas põhjendanud, miks jäetakse arvestamata kaasatud isikute (sh kaebajate) esitatud vastuväited kavandatava hoone mittevastavusest ehitusprojektis väidetud otstarbele. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebajad esitasid ehitusloa menetluses vastuväite, et SP1 ei ole usutavalt esile toonud, milline päästeasutus soovib kavandatava hoone kasutusele võtta ning seega on alust arvata, et päästeasutustel tegelikult selline soov ja vajadus puudub. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks vastustaja pidanud võtma ühendust vabatahtlike päästjate tegevuse eest vastutava riigiametitega ja selgitama, kas riigil on vajadus sellise hoone järele ja eelarvelised vahendid hoone üürilevõtmiseks või omandamiseks ettenähtavas tulevikus. Ehitusloa põhjendustest ei nähtu, et vastustaja oleks seda kontrollinud.
14.Kuna ehitusloa alusel ehitatav tee moodustab funktsionaalselt ühtse terviku Lootsi 10 kavandatava hoonega, siis on Lootsi 10 hoone funktsionaalse vastuolu tõttu DP-ga materiaalselt õigusvastane ka tee ehitusluba (EhS § 12 lg 2, 42 lg 1 ja 44 p 1). Tee ehitusluba on materiaalselt õigusvastane oluliste kaalutlusvigade (HMS § 4) tõttu. Ehitusloast ei nähtu kas ja milliseid alternatiive on vastustaja kaalunud. Tee ehitusluba on formaalselt õigusvastane oluliste põhjendamispuuduste tõttu. Vastustaja ei ole tee ehitusloas üldse põhjendanud, miks on tee ehitusloa väljaandmine vajalik. Tee-ehitusluba on formaalselt õigusvastane, sest kaebajat ei ole tee-ehitusloa menetlusse kaasatud. Samuti ei ole kaebajat teavitatud tee-ehitusloa väljastamisest ega seda talle HMS nõuete kohaselt kätte toimetatud. Kaebaja sai tee-ehitusloa väljastamisest teada 25.02.2021 juhuslikult Lootsi 10 ehitusloa kaebuse ettevalmistamiseks info kogumise käigus.
15.Vastustaja ei ole Lootsi 10 ehitusloa ja tee ehitusloa väljastamisel hinnanud keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Vastustaja on seega rikkunud EhS § 42 lg 2 ja KehjS § 3 lg 1 p 2 sätestatud kohustusi. KehjS § 3 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
16.Menetlus tuleb lõpetada kaebajate II-VII osas kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja I kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei kaasanud kaebajat I ehitusloa menetlusse menetlusosalisena, vaid üksnes menetlusdokumentide edastamiseks korteriomanikele. Asjaolust, et menetlusega seotud dokumendid tuli esitada korteriomanikele, oli kaebaja I juhatus väga hästi teadlik: juhatus pöördus 07.08.2020 vastustaja poole küsimusega, miks nimetatud dokument ainult juhatusele saadeti. Vastustaja teavitas 25.08.2020 kaebajat I, et kui kinnistul on moodustatud korteriühistu, saadab omavalitsus teated talle liikmetele edastamiseks. Vastustajale laekunud arvamuste kohaselt saab järeldada, et kaebaja I edastas Lootsi tn 10 ehitusprojekti arvamuse andmiseks korteriomanikele. Seega pidi kaebaja I juhatus aru saama, et ehitusloa andmise aluseks olev korraldus tuleb viivitamatult edastada korteriühistu liikmetele. Vastustaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja I tegutses korrektselt, kui saatis 04.03.2021 ehk alles kuu aega pärast Pärnu Linnavalitsuse korralduse nr 78 kättesaamist liikmetele teate
erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, et otsustada see küsimus. Ei ole eluliselt usutav, et 21-le korteriomanikule e-posti teel dokumendi edastamine vajaks ülemäära palju aega. Asjaolu, et ehitusluba edastati kaebaja I poolt korteriomanikele õigeaegselt ilmneb kaebajate II, III, IV, V, VI ja VII kaebusega ühinemise dokumentidest, millistes kõik kaebusega ühinejad kinnitavad, et KÜ esitas 05.03.2021 tühistamiskaebuse oma liikmete enamuse, sh kaebaja soovil. Seega on korteriomanikud (või vähemalt need, kes on kaebusega ühineda soovinud) ise kinnitanud, et on ehitusloaga tutvunud enne kaebaja I poolt kaebuse esitamist. Kaebaja II esindab enda kinnitusel korteriühistu liikmete enamust. Samas ei ole vaidlust, et kaebaja II sai ehitusloa kätte 03.02.2021. Vastustaja hinnangul ei ole kohus tuvastanud kaebetähtaja algust ega hinnanud kaebetähtaja ennistamise mõjuvate põhjuste olemasolu õigesti. Seega ei ole kaebajate II-VII kaebus võetud menetlusse õigesti ning menetlus tuleb lõpetada.
17.Parkimiskorraldus kinnistutel on kirjeldatud DP seletuskirjas: iga kinnistu autod pargivad omal krundil. DP ja ehitusprojekti kohaselt on Lootsi tn 10 kinnistul ette nähtud 20 parkimiskohta. Kaebajad ei ole täpsustanud, milliseid probleeme põhjustab neile linnakeskkonnas parkimiskoormuse ja/või liikluskoormuse kasv, kaebajad viitavad üksnes sellest tulenevale elukeskkonna halvenemisele. Xxxxxxxxx hoone paikneb linnatänava ääres piirkonnas, kus ei saa eeldada liikluskoormuse samaks jäämist, vaid pigem kasvamist. Ehitusluba tee ehitamiseks on õiguspärane: tee ehitamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, on ette nähtud DP-s.
18.Kaebajate etteheited olemasolevate vaadete varjamise ja privaatsuse vähenemise osas on tõendamata ja põhjendamatud. Hoone on kavandatud DP-ga lubatud ehitusalasse, kõrgus, korruselisus jm tehnilised näitajad vastavad detailplaneeringu nõuetele. Kaebajatele pidi teada olema, et naaberkinnistule on DP-ga antud ehitusõigus ning kinnistu ei pruugi jääda hoonestamata.
19.Kaebustes kirjeldatakse kaebajate väidetavaid riived üksnes juhul, kui Lootsi tn 10 kinnistule püstitatakse kujuteldav eluhoone või majutusasutus.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
20.Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1) või alternatiivselt rahuldamata.
21.Kaebaja I kaebus oleks tulnud tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1), kuna kaebajal I puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus on aga kaebuse menetlusse võtnud, tuleb kaebus alusel jätta läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kaebaja I esitas kaebuse korteriomanike huvides, st HKMS § 44 lg 2 tähenduses teise isiku õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebaja seisukoht, et tema kaebeõigus tuleneb korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg-st 1, § 34 lg-st 1 ning põhikirja p-st 1.5. on ebaõige ning vastuolus kohtupraktikaga. Korteriühistul ei ole õigust esitada kaebust korteriomanike õiguste kaitseks. Kui korteriomanikud leiavad, et nende õigusi on rikutud, peavad nad ise pöörduma kaebusega kohtu poole (Tallinna Halduskohtu 25.04.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-804, p 6).
Kolmas isik ei nõustu, et Lootsi tn 10 kinnistule ehitatavast hoonest lähtuva täiendava parkimisning liikluskoormusega. Parkimine on lahendatud vastavalt DP-le Lootsi tn 10 kinnistul. Arvestades, et hoone ehitamise tõttu suureneb igal juhul mingil määral piirkonnas liikluskoormus ning väheneb privaatsus (milliseid asjaolusid tuleb tiheasustusega alal aktsepteerida), siis on kaebaja I väited alusetud ja vastuolulised. Kaebaja I ei ole väitnud, et korraldus nr 74 oleks vastuolus DP-ga, mistõttu puudub kaebeõigus halduskohtusse pöördumiseks. Kaebajat I ei pidanud kaasama ehitusloa nr 74 menetlusse, kuivõrd see ei puuduta korteriühistu kui spetsiifilise eesmärgiga asutatud juriidilise isiku õigusi. Xxxxxxxxx korteriomanikud kaasati korralduse nr 74 andmise menetlusse.
22.Kaebajad II-VII põhistavad oma subjektiivsete õiguste rikkumist asjaoluga, et ehitusluba ei vasta DP-le, kuivõrd väidetavalt on kolmanda isiku sooviks ehitada Vabatahtlike Päästjate Maja nime all suvituskorteritega elamu või apartement-hotell.
23.Kaebajad leiavad, et see annab aluse subjektiivsete õiguste riiveks. Kaebuse p-s 16 on viidatud Riigikohtu lahenditele nr 3-17-1930 p 14.1, 3-3-1-87-16 p 10 ja 3-3-1-69-16 p 26. Need lahendid ei ole asjakohased: lahendis nr 3-17-1930 oli vaidlus koormusnormide, lahendis nr 3-3-1-87-16 oli vaidlus ehituslubade vastuolu kohta üldplaneeringu teemaplaneeringus elamukruntide suurusele kehtestatud nõuetega ning lahendis nr 3-3-1-69-16 oli vaidlus hoonete lähedusest tingitud tuleohutusnõuete rikkumise üle. Kaebajad ei ole väitnud, et ehitustegevus Lootsi tn 10 kinnistul rikuks nende subjektiivseid õigusi. Väited suurema liikluskoormuse, parkimisprobleemide, privaatsuse vähenemise ja vaadete varjamise kohta on sisutud. Ükskõik millise Lootsi tn 10 sihtotstarbele vastava ehitise rajamisega suureneb teatud määral liikluskoormus ning väheneb privaatsus. Vaadete varjamist ei saa esineda, sest hoone vastab DP-ga ettenähtud kõrgusele.
24.Väide, ehitusluba ei vasta DP-le, ei seondu mitte hoone ehitusloaga, vaid kasutamisega, mistõttu võiksid kaebajad selle esitada hoone kasutusloa menetluses. Ehitusloa andmise menetluses saab vaidlus olla näiteks selle üle, kas hoone on mahult liiga suur, liiga kõrge, ei sobitu arhitektuuriliselt ümbruskonnaga. Selliseid etteheiteid ei ole kaebajad esitanud. Riigikohus on selgitanud, et küsimusi, mida tuleb lahendada kasutusloa menetluses, ei või kohus lahendada ehitusloa vaidlustamisel. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on reguleeritud EhS §-s 44, mis ei näe võimalust keelduda ehitusloa väljastamisest olukorras, kus ehitise rajamiseks puudub vajadus.
25.Väide, et hoone ehitusprojekt ei vasta DP-le, põhineb väidetava asjatundja B arvamusel (edaspidi arvamus), mis ei ole usaldusväärne. Arvamus lähtub ekslikust eeldusest, et Lootsi tn 10 kinnistule ehitatakse tuletõrjedepood. Hoonet hakatakse kasutama vabatahtliku jõe- ja merepäästetegevuse läbiviimiseks. Hoones kavandatavaks tegevuseks tugipunkti pidamine, treeningute korraldamine, vabatahtlike päästjate koolitused, seminarid, rehabilitatsiooniga kaasnevad tegevused jne. Seetõttu ei ole asjakohased arvamuse väited, mis seonduvad päästeautodega, päästetehnika hoiustamise ja kasutamisega. Riigikaitsemaa on üheks liigiks on päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa (maakatastriseaduse §-s 181 lg 7. Päästeteenistuse üheks osaks on vabatahtlikud päästjad (päästeseaduse § 1 lg 1, § 2 lg 4). Päästeasutus võib sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks (päästeseadus § 2 lg 5).
Seega on maakatastriseadusest tulenevalt riigikaitsemaa sihtotstarbega maaüksus päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa ja sellisele maaüksusele on lubatav päästeteenistuse ehitiste rajamine. Vabatahtlike päästjate tegevus ja selle edendamine on käsitletav päästeteenistuse otstarbel tegutsemisena päästeseaduse mõistes. Hoone mahuline lahendus, fassaadide käsitlus ja kasutatavad materjalid peavad sobima elamukvartaliga. Asjaolu, et hoone kolmes küljes on rõdud koos rõduuste ja akendega, on arhitektuurne küsimus. Ehitisele ei ole spetsiifilisi ehituslikke nõudeid. Seega ei ole arvamuse väide, et hoone 2. kuni 4. korruse kõrgused on lõigete järgi 2,6 m, mis ei ole tüüpiline büroopindadele, asjakohane. Arvamuses toodud väide, et 3. korrusel asub 13 korterit, mida saab kasutada sõltumatu majutusteenuse osutamiseks, on oletuslik. Hoone on vabatahtlike kasutuses, kellele renditakse ka ruume koolitusteks, seminarideks, sealjuures majutuseks. Arvamuses toodud väide selle kohta, et hoone sisemist lahendust 2. kuni 4. korrusel muutes on võimalik sinna ehitada 31 korterit, on oletuslik. Ehitusprojekti kohaselt on 4. korrusele projekteeritud seminariruumid. Ei saa nõustuda arvamusega, et ehitusprojekti mittevastavust büroo ja seminariruumide ehitustavadele tunnistab ka see, et 4. korrusel igasse viide seminariruumi on ette nähtud eraldi meeste ja naiste WC, mis kattub iga 3. korruse majutusruumi sanitaarsõlme kohaga. Tualettruumid on projekteeritud igale seminariruumile eraldiseisvalt, seda nii meestele kui ka naistele. Lahendus on hea ja paindlik, see võimaldab korraldada kõikides seminariruumides iseseisvaid üritusi teisi segamata ning soovi korral ühte suuremat ruumi kasutada. Arvamuse väide, et hoones ega selle ümbruses ei ole piisavalt parkimiskohti (ette on nähtud 20 parkimiskohta sõiduautodele, korterelamu eeldaks pigem ühte parklat korteri kohta, ehk vähemalt 31-41 kohta + külalisparkimine), ei ole asjakohane, sest lähtub eeldusest, et kolmas isik kavandab kinnistule kortermaja ehitamist. Arvamuse väide, et hoonesse on võimalik juurde tekitada kuni 10 korteriga lisakorrus (hoone kandetarindeid muutmata monoliitlae juurde valamine), on ümber lükatud ehitusinseneri T. Aava arvamusega.
26.Ei saa nõustuda kaebuse väitega, et Lootsi tn 10 ehitusluba ja Lootsi 6/8 tee-ehitusluba on omavahel lahutamatult seotud haldusaktid, sest mõlema eesmärgiks on luua eeldused Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamiseks vastuolus detailplaneeringus lubatud sihtotstarbega. Korraldused nr 78 ja 74 on eraldiseisvad erineva regulatsiooniga haldusaktid. Tee ehitusega tagatakse juurdepääs Lootsi tn 10 kinnistule vastavalt DP-le.
27.Ehitusloa peale ei saa kaebust esitada avalikes huvides. Kaebuses ei ole selgitatud, kuidas KMH eelhindamise läbi viimata jätmine kaebajate subjektiivseid õigusi rikub.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
28.Kohus jätab rahuldamata kolmanda isiku vastuväite kohtu tegevusele. Kohus jätab rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohus jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse jätta läbi vaatamata kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine on tõendamata. Kohus võtab vastu kaebaja V taotluse kaebusest loobumiseks. Vastuväide kohtu tegevusele
29.Kolmas isik esitas vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel tulenevalt 12.03.2021 kohtumäärusest.
29.1.Selles määruses tegi kohus kaebajale I ettepaneku kaebuse muutmiseks lähtuvalt sellest, milline on (kas korteriomanike või korteriomanike ja korteriühistu ühiselt) subjektiivsete õiguste riive. Sellest tulenevalt tegi kohus ettepaneku määratleda, kas kaebajateks on konkreetsed korteriomanikud või konkreetsed korteriomanikud ja korteriühistu. Kaebajal I tuli teatada, kas ta nõustub kaebuse muutmise ettepanekuga. Kohus põhjendas ettepanekut sellega, et kaebuses on esitatud argumente, mis kõnelevad konkreetsete korteriomanike subjektiivsete õiguste riive kasuks. Kohtu ülesanne on välja selgitada, millised kaebuses toodud kinnistule ehitamisega seonduvad mõjud riivavad kaebaja kui korteriühistu või ka korteriomanike õigusi. Kohtupraktikas on korteriühistu kaebeõiguse küsimuse lahendamine olnud mõnevõrra problemaatiline – korteriühistu kaebeõigust on jaatatud ühistu majandamise ja haldamisega seotud küsimustes (vt nt Tallinna Halduskohtu 26.11.2018 otsus nr 3-18-873). Samas ei ole ühistu majandamise ja haldamisega seonduvate küsimuste piiritlemine alati üheselt selge. Olukorras, kus korteriühistu kaebeõiguse osas on ebaühtlane praktika, on halduskohtu ülesanne oma selgituste abil suunata isikut eesmärgipärase kaebuse või muu avalduse esitamisele (HKMS § 2 lg 5). Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). HKMS kaebuse muutmise regulatsiooni eesmärk on isikute õiguste efektiivne kaitse. Seetõttu on asjakohane menetluse võimalikult varajases staadiumis ebaselgetes küsimustes välistada olukord, kus alles hiljem selgub kaebaja (HKMS § 49 lg 1), kelle õigused vajavad kaitset. Korteriühistu kaebeõiguse küsimuses võib esineda eriarvamusi erinevates kohtuastmetes. Halduskohtu põhiülesanne on isikute põhiõiguste kaitse. Kohtul tuleb kaebajat nõustada, kui kaebaja õigusi on võimalik kaitsta efektiivsemalt kaebaja valitud õiguslikust lahendusest. Lõpliku otsuse teeb kaebaja. Lähtudes halduskohtule seadusandja poolt seatud ülesannetest ja kohtumenetluse eesmärgist (HKMS § 2 lg 1,5) on õiguspärane HKMS § 49 lg 1 sellisel, et kaebuse muutmine hõlmab ka kaebaja muutmist (teleoloogiline tõlgendamismeetod). Seda ei välista ka grammatiline tõlgendamine: kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta.
29.2.Kolmas isik leiab vastuväites, et kohus rikkus HKMS § 2 lg 5 sätestatud selgitamiskohustust, agiteerides kaebajat I kutsuma uusi kaebajaid kaebusega ühinema. Viidatud normi kohaselt saab kohus täita selgitamiskohustust üksnes konkreetse kaebaja suhtes ning üksnes seetõttu, et konkreetse kaebaja õiguste kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu kohtule esitamata. HKMS § 49 lg 1 esimene lause sätestab expressis verbis, et muuta saab kaebuse nõuet või alust. Kaebusega ühinemine ega ka uute kaebajate senise kaebaja asemele astumine ei ole käsitletav kaebuse nõude ega aluse muutmisena. Kaebuse muutmiseks on vältimatult vajalik kaebaja avaldus. Kaebaja I on selgelt väljendanud, et ei nõustu kohtu ettepanekuga, st kaebuse muutmisega.
29.3.Kohus jätab vastuväite rahuldamata jäädes 12.03.2021 määruses väljendatu juurde. Kohus tegi kaebajale I ettepaneku kaebuse muutmiseks, lõplik otsus jäi kaebajale I. Ekslik on kolmanda isiku väide, et kaebaja I ei nõustunud kaebuse muutmisega. Kaebaja I ei olnud nõus kaebuse muutmisega selliselt, et kaebajana määratletakse korteriühistu asemel korteriomanikud (15.03.2021 menetlusdokumendi 1.ls). Kaebaja I teavitas oma liikmeid kohtu ettepanekust kaebusega ühineda, kellest seejärel kaebajad II-VII ühinesid kaebusega. Seega kokkuvõtvalt nõustus kaebaja I kohtu ettepanekuga, et korteriomanike õiguste efektiivse kaitse eesmärgil on põhjendatud kaebajateks lugeda konkreetsed korteriomanikud ja korteriühistu.
Kaebajate II-VII kaebuse tähtaegsus
30.Kohus ennistas 30.03.2021 määrusega kaebetähtaja kaebajate II, IV ja VII osas, mille osas on määrusekaebemenetluse läbitud ja määrus jõustunud. Seega ei ole õiguslikku takistust nende kaebajate kaebuse menetlemisel ning vastustaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja III, V ja VI väidavad, et said vaidlustatud ehituslubade sisust teadlikuks pärast korteriühistu erakorralise üldkoosoleku kutse saamist 04.03.2021 (18.03.2021 ja 19.03.2021 menetlusdokumendid). Vastustaja selgitustest nähtub, et ehitusloast tulenev subjektiivsete õiguste riive saab olla just korteriomanikel. Vastustaja ei pidanud kaebajat I menetlusosaliseks, vaid üksnes kasutas teda haldusaktide kättetoimetamiseks korteriomanikele. Haldusmenetluse seadustiku § 27 lg 1 näeb ette, et haldusorgan saadab dokumendi menetlusosalise elektronposti aadressile. Kuna ehitusluba võis puudutada korteriomanike õigusi, on nemad menetlusosalised (HMS § 11 lg 1 p 3). Järelikult ei täitnud vastustaja õiguspäraselt oma kohustust haldusakti kättetoimetamisel, kui saatis ehitusloa kaebajale I, kelle puhul ta eeldas, et kaebaja I edastab haldusakti korteriomanikele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust vastustaja etteheide, et kaebaja I pidi aru saama, et ehitusluba tuleb viivitamatult edastada korteriühistu liikmetele. Vastustaja tegevus oli ka vastuoluline, sest vastustaja toimetas näiteks kaebajale V haldusakti kätte dokumendihaldussüsteemi kaudu (vastustaja 26.03.2021 menetlusdokumendi lisa 2): haldusakt edastati korteri nr 17 ühisomaniku Yu e-posti aadressile 03.02.2021. Kohus selgitas 30.03.2021 määruses (p 20) järgmist. Haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 25 lg 1). Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1). HMS § 27 lg 2 loetleb juhud, mil elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks. Muuhulgas on sellisteks juhtudeks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (p 1) või kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (p 2). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.06.2020 otsuses asjas nr 3-19-1376 (p 2) Amphora dokumendihaldussüsteemi näitel, et tegemist on dokumendihaldusprogrammiga, mille kaudu saab muu hulgas elektrooniliselt dokumente edastada ja jälgida saadetud kirjade teekonda. Sel juhul on kättetoimetamise viisiks dokumendi edastamine elektronposti aadressile (HMS § 27 lg 2 p 2). Asjaolu, et dokumendihaldusprogramm võimaldab registreerida adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. Kuna vastustaja ei küsinud Yult või Qult kinnitust korralduse kättesaamise kohta ning Y ja Q ei ole kättesaamist kinnitanud (HMS § 27 lg 2 p 2). Järelikult ei saa kaebaja V puhul järeldada, et talle toimetati haldusakt nõuetekohaselt kätte 03.02.2021. Seega ei ole kohtul alust muuta 30.03.2021 määruses väljendatud seisukohta, et kaebajad III, V ja VI esitasid kaebuse tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu (HKMS § 124 lg 4).
Kaebuse läbi vaatamata jätmine
31.Kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu on kohtu kaalutlusotsus, mille eelduseks on kaebeõiguse ilmselge puudumine (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohtusse pöördumiseks piisab kaebaja huvide ja õiguste kahjustamise võimalikkusest (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-1930). Kaitstav õigus võib muu hulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast planeeringust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-87-16). Kaebaja I, nagu ka teised kaebajad on kaebuse peamiselt rajanud sellele, et nende subjektiivsete õiguste riive tuleb ehituslubade andmise ajal kehtinud üldplaneeringust ja DP-st, mis näevad ette Lootsi tn 10 kinnistu kasutamise riigikaitsemaa sihtotstarbel. Kinnistu kasutamine sellele sihtotstarbele mittevastavalt - kortermaja või muu tüüpi majutusasutusena - võib riivata naaberkinnistul asuva Xxxxxxxxx korteriomanike omandiõigust, sest sellega kaasneb suurem liikluskoormus ja parkimisprobleemid, väheneb privaatsus. Kaebaja I poolt kaitstavad korteriomanike ühised huvid seoses parkimisega ei olnud üheselt selged kuni kohtuistungini. Parkimiskorraldus korteriühistu kaasomandi esemel on tegevus, mida korteriühistu teostab korteriomanike huvides nende eest ning millega seonduvalt ta võib nõude esitada (KrtS § 30 lg 4, § 34 lg 2). Korteriühistul on valitsemisega (eelkõige majandamise- ja haldamisega) seotud kohustused, mille hulka kuulub kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1). Kohus leiab, et HKMS § 44 lg 1 võimaldab korteriühistul kohtusse pöörduda parkimiskorraldusega seonduvalt, kui see seondub korteriomanike ühiste varaliste õiguste kaitsega. Kaebajate II-VII kaebeõiguse puudumine ei olnud ilmselge. Kohtud ei leidnud esialgse õiguskaitse üle toimunud vaidluses, et kaebajate kaebeõiguse puudumine on ilmselge, kuna vastasel juhul ei oleks saanud esialgset õiguskaitset kohaldada (Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2021 määrus, p 31). Sellest tulenevalt vaatas kohus 04.11.2021 istungil kaebuse läbi sisuliselt. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebust sisuliselt lahendada. Kui kohus ei tuvasta kaeabaja subjektiivsete õiguste rikkumist, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus kolmanda isiku taotlust jätta kaebus läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kaebuse rahuldamata jätmine
32.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebajad ei ole tõendanud, et vaidlustatud ehitusload tooksid kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise.
32.1.Kui kaebus esitatakse põhjusel, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (RKHK asjas 3-3-1-15-16). Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et DP-ga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel antud ehitusluba annab kaebajale iseseisva aluse ehitusloa tühistamise nõudeks. Selline õiguslik käsitlus tähendaks halduskohtule pädevuse andmist haldusakti tühistamiseks objektiivse õigusvastasuse alusel. Halduskohtule selline pädevus puudub. Ehitusloa objektiivse õigusvastasuse kontroll on antud kohalikule omavalitsusele ehitusalase
riikliku järelevalve kaudu (EhS § 130 lg 2). Kohalikul omavalitsusel on kohustus ehitustegevusse sekkuda ja see peatada juba ehitustegevuse alguses, kui selgub, et ehitatakse ehitusprojektile mittevastavalt. Ehitustegevusest peaks olema objektiivselt näha, kas ehitamise tulemuseks saab olla hoone, mis vastab kolmanda isiku poolt määratletud kasutusotstarbele – merepääste ja sellega seotud koolituste eesmärgil kasutatav hoone. Seega ei ole vähemalt käesoleval hetkel alust väiteks, et kohtu poolt ehitusloa tühistamata jätmine toob kaasa võimaluse DP-ga vastuolus oleva hoone valmis ehitada ja siis kasutusloaga seadustada.
32.2.Kohus jääb nende seisukohtade juurde, mida ta väljendas 04.10.2021 määruses, millega andis kaebajatele võimaluse subjektiivsete õiguste rikkumist tõendada. Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-87-16 puudutas kaebeõiguse hindamist olukorras, kus ehitusload on vastuolus üldplaneeringu teemaplaneeringuga (määruse p 10). Riigikohus leidis, et kaebeõigus ei ole ilmselgselt välistatud sellises olukorras (määruse p 11). Riigikohtu otsuses asjas nr 3-3-1-69-16 (otsuse p 26) viidatakse eelnimetatud määrusele nr 3-3-1-87-16 selgitades kaebeõigust. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-69-16 sisuks oli aga see, millised tuleohutusnõuded tulenevad DPst ja kas kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud (eksimine tuleohutusnõuete vastu, mis ohustab kaebaja turvalisust ja tema vara, otsuse p 24, p-d 28-32). Eeltoodust nähtub, et tuleb eristada kaebeõiguse alust (kaebaja subjektiivsete õiguste riive) ja kaebuse rahuldamise alust (kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine).
32.3.Ka Tallinna Ringkonnakohus 07.06.2021 määruses väljendatu kehtib kohtu hinnangul kaebeõiguse kohta. Ringkonnakohus kasutas väljendeid kaebajate huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine, kaebajad on välja toonud võimaliku subjektiivsete õiguste riive. Subjektiivsete õiguste rikkumine kuulub hindamisele asja sisulise läbivaatamise käigus.
32.4.Kohus saab kaebajate rikkumise väiteid hinnata kaebuses toodud ja kaebaja I ja II esindaja kohtuistungil esitatud selgituste põhjal. Keskseks küsimuseks on kaebajate väide omandiõiguse rikkumise kohta. Kaebajad ei ole tõendanud väiteid suurema liikluskoormuse ja parkimisprobleemide ja privaatsuse vähenemise kohta. Kaebajate I ja II õiguslik positsioon on olnud alates 18.10.2021 vastusest kohtunõudele, et DP-ga vastuolus oleva ehitusprojekti alusel antud ehitusluba annab kaebajale iseseisva aluse ehitusloa tühistamise nõudeks. Seetõttu ei ole nad üritanud tõendada liikluskoormuse ja parkimisprobleemide suurenemist ja privaatsuse vähenemist. Teised kaebajad ei ole menetluses aktiivselt osalenud pärast kaebuse esitamist. Kaebajate I ja II esindaja selgitas istungil vastates vastustaja küsimustele, et Xxxxxxxxx kinnistul ei ole võimalik kõrvalistel isikutel parkida (salvestis 10:53:45). Järelikult ei saa võimalikud parkimisprobleemid seonduda Xxxxxxxxx korteriomanike omandiõiguse küsimusega. DP kohaselt on parkimine Lootsi tn 10 kinnistul ettenähtud kinnistu piirides. Liikluse korraldamisega seatud küsimused Pärnu linna avalikel tänavatel on vastustaja lahendada. Tiheasustusalal ei ole väide privaatsuse vähenemise kohta usutav.
32.5.Kuna kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine puudub, ei ole kohtul alust hinnata ehitusloa objektiivset õigusvastasust ehk ehitusloa vastuolu DP-ga ning menetlusosaliste vastavaid väiteid.
33.Ehitusluba saab vaidlustada üksnes subjektiivsete õiguste kaitseks. Sel põhjusel jätab kohus tähelepanuta väite keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kohta seoses ebasoodsa mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale.
34.Kaebajad ei ole väitnud, et tee ehitusluba oleks vastuolus 19.04.2007 DP-ga, mis nägi ette juurdepääsutee rajamise. Seetõttu ei ole ehitusluba õigusvastane ning kaebajate õigusi ei ole rikutud. Kui ehitusluba ei riku isiku õigusi, ei oma võimalik menetlusse kaasamata jätmine
õiguslikku tähendust (Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.2018 otsus asjas nr 3-17-757, p 22).
35.Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kaebused rahuldamata. Kaebusest loobumine
36.Kaebaja V esitas 18.10.2021 taotluse kaebusest loobumiseks. Kohus selgitas kaebajale võimalikke tagajärgi kaebusest loobumise korral – menetluskulude hüvitamise kohustus. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused mitte aktsepteerida kaebusest loobumise avaldust. Kohus lõpetab seega haldusasja menetluse osaliselt kaebaja V osas HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 punkt 2). Menetluskulud
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1). HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele.
37.1.Kolmas isik palub mõista kaebajatelt solidaarselt välja õigusabikulud: 720 eurot (sh käibemaks) kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamisega seotud kulu; 10 209,60 (ilma käibemaksuta) kohtuasjaga seotud õigusabikulu. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Õigusteenuse tunnihinnaks on 144 eurot (koos käibemaksuga). Kolmas isik selgitab, et arvestades kaebajate arvu, kaebuste ja esialgse õiguskaitse taotluse mahukust ning asja keerukust, ei ole õigusteenuse ajakulu ülemäärane (04.11.2021 menetlusdokument).
37.2.Kaebaja I ja II esindaja vaidleb taotlusele osaliselt vastu.
37.2.1.Kolmas isik on kuni 04.11.2021 kohtuistungini kandnud menetluskulusid kokku summas 10 209,60 eurot + km, mis teeb 144 eurot tunnihinna puhul ajakuluks ca 85 tundi. Võrdluseks, kaebajad on kuni kohtuistungini kandnud kahe peale kokku menetluskulusid summas 9 018,34 eurot + km (ajakulu 59 tundi ja 45 minutit), kaebaja I vastavalt 4 766,67 eurot + km ja kaebaja II 4191,67 eurot + km (sh eksperdi kulu), pluss kumbki vastavalt 30 eurot riigilõiv. Riigikohus on leidnud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Kaebajad ei pea põhjendatuks ega vajalikuks, et kolmandal isiku menetluskulud on suuremad, kui kahe kaebaja kulud kokku. Vastuväidetes tõi kaebaja I ja II esindaja välja toimingud, mis ei olnud tema hinnangul vajalikud.
37.2.2.Kolmas isik ei peaks halduskohtumenetluses võtma vastustaja rolli ning kandma seetõttu menetluskulusid suuruses, mis on põhjendatavad ja vajalikud vaid kaebaja puhul.
37.2.3.Põhjendatud ei ole mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga.
37.3.Kohus leiab, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt.
37.3.1.Kolmandal isikul kui menetlusosalisel (HKMS § 15 lg 1 p 2) oli õigus esitada seisukohad oma õiguste kaitseks. Menetlusosaline otsustab, kes talle õigusteenust osutab (Riigikohtu
11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1182, p 31). Kohus saab üksnes otsustada, millises ulatuses on õigusteenuse kulud põhjendatud. HKMS § 108 lg 8 sõnastus samade reeglite järgi tähendab, et kolmanda isiku menetluskulude puhul hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6).
37.3.2.Arvestades asja mahtu, kaebaja I poolt esitatud väidete rohkust, sh ehitusloa aluseks oleva hoone ehitusprojekti analüüsi, millele tuli (oli õigus) kolmandal isikul vastata ning võrdlevalt kaebajate I ja II õigusabikulude suurust, ei ole alust kolmanda isiku õigusabikulude nõude vähendamiseks suurel määral. Põhjendatud on õigusabikulude vähendamine järgmiste toimingute puhul: 1) 08.04.2021 - Tallinna Ringkonnakohtule kliendi 13.04.2021 määruskaebuse koostamine 7,5h 900 eurot (arve nr 2187) + 09.04.2021 - Tallinna Ringkonnakohtule kliendi 13.04.2021 määruskaebuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine 7,7 h 924 eurot (arve nr 2187) – määruskaebus rahuldati vaid osaliselt korralduse nr 74 esialgse õiguskaitse osas. Olulises osas – esialgne õiguskaitse korralduse nr 78 osas - jättis Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määruse muutmata; 2) 11.06.2021 - Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2021 määruse analüüs, Riigikohtule kliendi 16.06.2021 määruskaebuse koostamine 7,2h 864 eurot (arve nr 2239) + 14.06.2021 Riigikohtule kliendi 16.06.2021 määruskaebuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine 3,5h 420 eurot (arve nr 2239) – Riigikohus ei võtnud kolmanda isiku määruskaebust menetlusse; 3) 25.10.2021 seisukoht - kaebajate 18.10.2021 seisukohtade analüüs, Tallinna Halduskohtule kliendi 25.10.2021 arvamuse koostamine, dokumendi lõplik redigeerimine 5,8h 696 eurot (arve nr 2330) – 25.10.2021 menetlusdokumendi p-s 1 kordab kolmas isik kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumiste puudumise kasuks esitatud väiteid, mis olid juba esitatud 31.05.2021 menetlusdokumendis. Samuti tuleb arvestada, nagu ka kolmas isik ise märkis kaebuses, on kaebajate II-VII kaebused analoogsed kaebaja I kaebusega. Seega ei saanud kaebajate arv mõjutada väidete mahtu, millele kolmas isik vastas. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et põhjendatud menetluskulud enne istungit on 8050 eurot (sh käibemaks). Sellele lisandub istungiks valmistumise ja istungil osalemise kulud 720 eurot (sh käibemaks).
37.3.3.Kuna õigusteenuse osutaja esitas kliendile arved koos käibemaksuga, tuleb kliendil arved vastavalt tasuda. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika ja põhjenduste kohaselt (19.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-54-12, p 22, 15.11.2007 otsus asjas nr 3-3-1-58-07, p-d 15 ja 16) tuleb menetluskulu välja mõista koos arvetel märgitud käibemaksuga.
37.4.Menetluskulude jaotusel kaebajate vahel arvestab kohus kaebaja V poolt kaebusest loobumise taotluse esitamist ja selle aega. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kaebaja V osas võttis kohus kaebusest loobumise vastu koos otsuse tegemisega. Sest tulenevalt HKMS § 108 lg 7 regulatsioonist – kaebusest loobumisega kaasnevad menetluskulud - ei olnud kohtul võimalik kaebusest loobumist eraldiseisvalt vastu võtta. Kaebusest loobumise taotluse esitamisel 18.10.2021 pidi kaebaja V mõistma, et kolmandal isikul on tulenevalt kohtu 04.10.2021 määrusest (istung, täiendavate seisukohtade tähtaeg) võimalik esitada täiendavaid avaldusi kuni 25.10.2021. Järelikult tuleb ka kolmanda isiku 25.10.2021 menetlusdokumendi esitamisega seotud kulud lugeda nende kulude hulka, mille kandmises osaleb kolmas isik. Seega jaotub 8050 eurot seitsme kaebaja (8050:7=1150) ja 720 eurot kuue kaebaja vahel (720:6=120). Seega tuleb kaebajatel I, II, III, IV, IV ja VII mõista kolmanda isiku kasuks
menetluskulud 1270 eurot, kaebajalt V tuleb mõista kolmanda isiku kasuks menetluskulud 1150 eurot.
38.Kohus tühistab esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
OSALISELT JÕUSTUNUD
RESOLUTSIOON
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
KOTSUOTSUSE
1.Rahuldada Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, X, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT apellatsioonkaebused osaliselt. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-471 resolutsiooni punkti 6 nii, et see jääb kehtima järgmises sõnastuses: „6. Mõista välja OÜ SP1 kasuks menetluskulud 8770 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistult 1058 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1058 eurot, X 1058 eurot, Aktsiaseltsilt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, Q 1150 eurot, Osaühingult Sirvos 1058 eurot ja Foral LT OÜ-lt 1058 eurot. 3. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsus muutmata. 4. Mõista Pärnu linn, Xxxxxxxxx korteriühistult, Ringi Haldus OÜ-lt, X, OÜ-lt Sirvos ja OÜ-lt Foral LT solidaarselt SP1 OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 3240 eurot. 5. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.