X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 31.03.2020 järelevalvemenetluse algatamata jätmise teate nr 2.11/20/861 ja 15.06.2020 vaideotsuse nr 2.1-3/20/1559 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks algatada AS SEB Pank suhtes järelevalvemenetlus seoses isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega Kaebaja: X, lepingulised esindajad vandeadvokaat Kristel Viru, advokaat Mihkel Kivisalu Vastustaja: Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu Kolmas isik: AS SEB Pank, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda.
3.Mõista X AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks välja menetluskulud 1618,48 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.03.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi kaebaja) on AS-i SEB Pank (edaspidi SEB) klient ning Osaühingu Hexanor (pankrotis, edaspidi võlgnik) juhatuse liige. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-1811704, mille esemeks on AS SEB Pank (edaspidi SEB) ja teiste võlausaldajate nõuded võlgniku vastu. AS SEB esitas 06.12.2019 Harju Maakohtule ja pankrotihaldurile vastuväite kompromissi osas, mille lisaks 9 oli kaebaja SEB-i pangakonto väljavõte.
2.Kaebaja esitas 05.03.2020 Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) kaebuse, leides et SEB rikkus isikuandmete töötlemise käigus kaebaja kui andmesubjekti õigusi ning taotles järelevalvemenetluse algatamist.
3.AKI jättis 31.03.2020 menetluse algatamata. Kaebaja esitas AKI 31.03.2020 kirja peale vaide, mille AKI jättis 15.06.2020 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 15.07.2020 Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse, milles palus tühistada AKI 31.03.2020 menetluse algatamata jätmise teade nr 2.1-1/20/861 ja 15.06.2020 vaideotsus nr 2.1-3/20/1559 ning kohustada AKI-t alustama SEB-i suhtes järelevalvemenetlust seoses andmesubjekti õiguste rikkumisega.
5.Kohus võttis 25.08.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja määras 26.11.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 12.01.2021 täiendavad seisukohad. Kolmas isik esitas 12.01.2021 taotluse menetluskulude välja mõistmiseks kaebajalt. Kaebaja esitas oma vastuväited 26.01.2021.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõueteks on tühistada AKI 31.03.2020 menetluse algatamata jätmise teade nr 2.11/20/861 ja 15.06.2020 vaideotsus nr 2.1-3/20/1559 ning kohustada AKI-d alustama SEB-i suhtes järelevalvemenetlust seoses isikuandmete rikkumisega. Kaebaja põhjendab kaebust alljärgnevaga:
6.1.Pangakonto andmed on isikuandmed nimetatud määruse tähenduses. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud ilma tema nõusolekuta, millega on rikutud isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) artiklis 5 p 1 a nimetatud üldpõhimõtet, mille kohaselt peab isikuandmete töötlemine toimuma seaduslikult, õiglaselt ja läbipaistvalt.
6.2.AKI on vaideotsuses märkinud, et tal ei ole pädevust võtta isikuid pangasaladuse rikkumise eest vastutusele. Kaebaja pöördus AKI poole seoses IKÜM-i rikkumisega ning palus AKI-l alustada järelevalvemenetlust vastavalt isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) §-le 56. AKI-l on IKS § 56 alusel õigus ja kohustus aluse esinemisel menetlust alustada.
6.3.SEB avaldas kaebaja isikuandmeid, millele tal on juurdepääs kaebajale makseteenuse osutamise kaudu. Kaebaja nõustus SEB-ga makseteenuse lepingut sõlmides üldtingimuste ja isikuandmete töötlemise tingimustega. Isikuandmete töötlemine on lubatud kindlatel eesmärkidel, mis on sätestatud SEB-i isikuandmete töötlemise üldtingimustes. Eeltoodud tingimuste punktide 8 ja 9 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud vaid isiku ja panga vahelises õigussuhtes, antud juhul on selliseks isikuks kaebaja. Näiteks võib SEB isikuandmeid
töödelda kaebajaga sõlmitud lepingute täitmiseks, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimiseks, rahapesu nõuete järgimiseks jne. Mitte ühestki tingimusest või lepingust ei tulene SEB-le õigust kasutada kaebaja kui füüsilise isiku andmeid kolmandate osapooltega seotud vaidluses. SEB on rikkunud kaebajale teenust osutades teenuse tingimusi, kuna kaebaja ei ole andnud SEB-le nõusolekut pangakonto andmete edastamiseks kohtumenetlustes eesmärgiga kaitsta SEB-i huve. Kaebaja ei ole andnud nõusolekut oma isikuandmete edastamiseks Osaühingu Hexanor (pankrotis) võlausaldajatele, pankrotihaldurile ja kohtule. Tsiviilasjas nr 218-11704, kus SEB kaebaja isikuandmeid kasutas, ei ole kaebaja menetlusosaline.
6.4.SEB ei ole mitte lihtsalt kasutanud kaebaja andmeid selleks, et objektiivselt kajastada faktilisi asjaolusid vmt, vaid SEB-i eesmärk oli andmete avaldamisega kahjustada kaebaja mainet: SEB viitas oma vastuväites sellele, et kaebajal ei ole pangakontol raha. Seega kasutas SEB isikuandmeid oma kliendi halvustamiseks, mis on eriti taunitav.
6.5.AKI põhjendused järelevalve alustamata jätmise kohta on asjakohatud, AKI on toime pannud kaalutlusvea. Kuna kaebaja ei ole tsiviilasja menetlusosaline, siis on asjakohatu AKI väide, et kohus lahendab võimaliku isikuandmete avaldamise rikkumise korral ise vaidluse või teostab selle üle järelevalvet. Isegi teoreetiliselt, kui SEB oleks avaldanud kaebaja isikuandmeid pooltevahelises kohtuvaidluses (kuid see ei ole nii), siis oleks tegemist õigusvastase isikuandmete avaldamisega. Kohtumenetluses tohib andmeid avaldada üksnes kohtu taotlusel ja konkreetse korra järgi ning nii, et oleks tagatud andmekaitse. Kohtul ei ole pädevust hinnata isikuandmete õigusvastasust ja teostada asjaomast järelevalvet, vaid see pädevus on antud IKS § 56 alusel AKI-le. Seega on AKI teinud kaalutlusvea, jättes SEB-i suhtes menetluse alustamata põhjendusel, et andmeid avaldati seoses kohtumenetlusega.
6.6.AKI ei alustanud järelevalvemenetlust üksnes seetõttu, et isikuandmeid avaldati kohtumenetluse raames. See oli ainus kaalutlus, millest lähtudes otsustas AKI menetlust mitte alustada. Pangasaladusele ja sellega seonduvale menetlusele ei ole AKI viidanud (kuigi ka see oleks asjakohatu viide). AKI ei saanud otsustuse tegemisel lähtuda SEB-i seisukohas märgitud Finantsinspektsiooni 07.09.2020 otsusest. Seda otsust ei olnud Finantsinspektsioon teinud AKI otsuse ega vaideotsuse tegemise ajal.
6.7.Kaebajal on õigus nõuda, et AKI otsus järelevalvemenetluse alustamise kohta oleks kaalutlusvigadeta, ratsionaalne ja otsuses oleks käsitletud kõiki olulisi asjaolusid. Antud juhul AKI seda teinud ei ole.
6.8.Õigusnormid ei välista haldus- ja süüteomenetluse paralleelset läbiviimist: tegemist on erinevate menetlustega, mis ei välista teineteist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7.Kaebuse esemeks on küsimus, kas AKI jättis õiguspäraselt SEB-i suhtes järelevalvemenetluse algatamata. Vaidluse esemeks ei ole SEB poolt isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise hindamine.
8.AKI 31.03.2020 menetluse algatamata jätmise teade nr 2.1.- 1/20/861 ning AKI 15.06.2020 vaideotsus nr 2.1-3/20/1559 on õiguspärased ning tehtud kaalutlusvigadeta. AKI jääb nendes esitatud seisukohtade juurde ning ei hakka neid kõiki kordama.
9.Menetluse algatamine on kaalutlusotsus, mitte igakordne kohustus. Kuigi IKÜM art 77 lg 1 annab igale andmesubjektile õiguse esitada kaebus järelevalveasutusele, kui andmesubjekt on seisukohal, et teda puudutavate isikuandmete töötlemine rikub IKÜM-i, ei ole see õigus piiramatu. IKÜM art 57 lg 4 kohaselt võib järelevalveasutus keelduda taotlust menetlemast, kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu. Järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast
iseloomu. Kuigi konkreetsel juhul ei olnud tegemist IKÜM art 57 lõike 4 olukorraga (järelevalvemenetlus jäeti muul põhjusel algatamata), ilmestab vastav IKÜM-i artikkel, et AKI ei pea alati algatama IKÜM-i nõuete rikkumise korral järelevalvemenetlust.
10.Füüsilise isiku pangakonto väljavõte on küll isikuandmed, kuid tegemist on samal ajal ka pangasaladusega, mille kasutamist, sellega seotud järelevalvet ning karistamist reguleerib krediidiasutuste seadus (KAS). AKI-l ei ole KAS-i § 88 mõistes pangasaladusele (sh ka andmetele, mida SEB on kaebaja kohta teada saanud) juurdepääsuõigust, mis sisuliselt välistab võimaluse järelevalvemenetlust läbi viia. Avaliku info kohaselt tegi Finantsinspektsioon hiljuti SEB-le väärteotrahvi, mille tehiolud on üsnagi sarnased kaebaja olukorraga. AKI-l puudub teadmine, kas selles juhtumis avaldati kolmandatele isikutele kaebaja pangakonto väljavõte, kuid see ilmestab selgelt, et taoliste rikkumiste osas on võimalik menetlust läbi viia ja karistusi määrata Finantsinspektsioonil. Kui kõnealune juhtum käsitleb kaebaja pangakonto avaldamist ja selle eest juba määrati väärteotrahv pangale ning AKI viiks samuti läbi väärteomenetluse, oleks oht, et SEB-i saab sama teo eest kahe erineva väärteokoosseisu alusel väärteokaristuse ehk sisuliselt toimuks topelt karistamine.
11.AKI ei võtnud menetluse algatamata jätmise teates ega vaideotsuses lõplikku seisukohta, kas SEB on rikkunud IKÜM-i nõudeid. Menetlus jäeti algatamata ennekõike põhjusel, et pangasaladusena käsitletava teabe (kaebaja pangakonto väljavõtte) edastamine nii kohtule kui pankrotihaldurile toimus pankrotimenetluses, mis toimub kohtu järelevalve all ehk see kõik toimus kohtumenetluse raames. Pankrotimenetlus algas 17.10.2018 (sama päeva kohtumäärusega asjas nr 2-18-11704) ning ei ole senini lõppenud. Riigi Teatajast ei ole leitav ühtegi kohtulahendit kohtuasjas nr 2-18-11704 ning Ametlikes Teadaannetes senini avaldatakse selle kohtumenetlusega seotud teateid märkega, et neid avaldatakse kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Seega on see aktiivne kohtumenetlus ning AKI-l puudub õigus sekkuda kohtumenetlusse (vt IKÜM põhjenduspunkti 20 teist lauset ning IKS § 2 punkti 1), sh õigus võtta seisukoht, mis teavet on lubatud või keelatud esitada kohtule ning pankrotihaldurile pankrotimenetluses. Kohus teostab pankrotimenetluse, sh pankrotihalduri üle järelevalvet, mistõttu on ainult kohtul õigus otsustada ja hinnata, mis tõend on kohtumenetluses lubatav. Kui soovitakse kohtumenetluses kasutatava tõendi lubatavust vaidlustada, tuleb seda teha kohtus, mitte AKI-s. On ka märkimisväärne, et kohus on 09.01.2020 kompromissi kinnitavas määruses nr 2-18-11704 kajastanud ka kaebaja kui füüsilise isiku pangakonto seisu. Sellest johtuvalt võib eeldada, et kohus võttis esitatud tõendi vastu.
12.AKI-l ei ole pädevust hinnata maine kahjustamist. Seda saab teha ainult kohus.
13.Asjaolu, et kaebaja kui füüsilise isiku suhtes ei ole kohtumenetlust alustatud, ei tähenda, et ühtegi kohtumenetlust pole algatatud. Kaebaja ise on kaebuse punktis 2.4.1. ka välja toonud, et pankrotimenetlus on algatatud temaga seotud juriidilise isiku suhtes. Kõnealune pankrotimenetlus algatati kohtu määrusega 2018. aastal ning see ei ole lõppenud ehk tegemist on aktiivse kohtumenetlusega.
14.Andmesubjektil on võimalus oma õigusi kaitsta lisaks AKI-le kohtus (IKÜM art 79).
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.Kolmas isik ei nõustu kaebuse p-s 2.4.2 toodud seisukohaga, sest selles toodud järeldus loob olukorra, kus isikul ei olegi võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, kuivõrd tal ei ole võimalik kohtule ilma vastaspoole nõusolekuta viimase isikuandmeid avaldada. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu isikuandmete laiale definitsioonile, milleks on isikuandmete kaitse üldmääruse1 artikli 4 (1) kohaselt igasugune teave füüsilise isiku kohta.
16.Kolmas isik on Harju Maakohtu menetluses oleva OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluse (tsiviilasi nr 2-18-11704) raames esitanud menetlusdokumendi, milles esitab vastuväited kompromissotsusele (PankrS § 180 lg 1 tähenduses) ja asjakohased kaebajat puudutavad andmed. Kompromissi kinnitamine toimub kohtu poolt PankrS § 183 sätestatud korras. Pankrotimenetluse eripäraks on, et dokumente esitatakse nii pankrotihaldurile kui ka kohtule.
17.Andmete esitamine võib olla küll piiratud ja seotud teatud eeltingimustega, kuid see on siiski võimalik ka poole initsiatiivil oma õiguste kaitseks. Nagu viitas ka AKI 31.03.2020 menetluse alustamata jätmise teates, ei peaks IKÜM 20. põhjenduspunkti kohaselt siseriiklike järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni – see on vajalik kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel. Kolmas isik nõustub ka AKI 15.06.2020 vaideotsuses märgituga, et olukorras, kus AKI hakkaks hindama, kelle kohta ja milliseid andmeid võib kohtule edastada, oleks tegemist kohtumenetlusse sekkumisega. Niisamuti tuleb nõustuda vaideotsuses esitatud väitega, et isikuandmete töötlemise nõuetega tuleb küll kohtumenetluses arvestada, ent see ei tähenda, et kohtumenetluse pooltel puuduks õigus esitada kohtule oma väidete tõendamiseks isikuandmeid sisaldavaid tõendeid.
18.IKS §-s 65 sätestatud „rikkumine“ ei kujuta endast halduskaristuse normi, mille kohaldamiseks tuleb läbi viia järelevalvemenetlus, vaid väärteokoosseisu. Eelnev tähendab, et IKS §-s 65 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel tuleb AKI-l IKS § 73 alusel läbi viia väärteomenetlus väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras, millega tagatakse menetlusalusele isikule (s.o kolmandale isikule) ka nõuetekohane kaitseõigus. Järelikult ei ole AKI-l võimalik alustada järelevalvemenetlust selleks, et tuvastada IKS § 65 lg-s 1 sätestatud koosseisu ehk väärteo toimepanemine SEB-i poolt, nagu on kaebaja kaebuse punktis 2.3.5. nõudnud. Kuivõrd SEB on juriidiline isik, ei ole võimalik kolmandat isikut IKS § 65 lg 1 alusel menetleda.
19.Krediidiasutuste üle teostab eelkõige järelevalvet ja viib läbi kohtuväliseid menetlusi Finantsinspektsioon (FI). Samadel asjaoludel kahe järelevalveasutuse poolt paralleelsete menetluste läbiviimine ei ole põhjendatud. FI teavitas 30.04.2020 kolmandat isikut järelevalve menetluse algatamisest seoses samade faktiliste asjaoludega, mis on käesoleva haldusmenetluse aluseks (kaebajat puudutavad kõnealused isikuandmed olid pangasaladuseks). 12.05.2020 teavitas FI, et kolmanda isiku suhtes on järelevalvemenetlus lõpetatud. 01.06.2020 teavitas FI kolmandat isikut väärteomenetluse algatamisest. Väärteomenetlus algatati seoses SEB juristi poolt kaebajat puudutava pangasaladuse avaldamisega 06.12.2019 Harju Maakohtu menetluses oleva OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluse (tsiviilasi nr 2-18-11704) raames. FI 07.09.2020 väärteootsusega karistati kolmandat isikut rahatrahviga.
20.SEB lähtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lõikest 1, mille kohaselt kumbki pool peab menetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja (vastu)väited. Seetõttu esitas SEB pangakonto väljavõtte, mis on pangasaladus KAS § 88 lõike 1 kohaselt ning milleks puudus X nõusolek.
21.Puudub kahtlus selles, et Finantsinspektsiooni väärteomenetluse aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad täielikult kaebuses väljatoodud faktiliste asjaoludega. Järelikult ei ole halduskohtul võimalik kohustada AKI-t menetluse läbiviimiseks, et tuvastada kolmanda isiku tegevuses IKS §-s 65 sätestatud väärteokoosseis, kuivõrd AKI-l puudub võimalus väärteomenetluse läbiviimiseks PS § 23 lg-s 3, KarS § 2 lg-s 3 ja VTMS § 29 lg 1 punktis 2 sätestatud põhimõtete tõttu nii ehk teisiti.
22.Kolmas isik on olukorra heastamiseks rakendanud täiendavaid meetmeid koheselt, kui kolmandale isikule sai teatavaks asjaolu, et FI on SEB-i suhtes alustanud järelevalvemenetlust. Kolmas isik on olukorda analüüsinud, samuti on kolmas isik teinud 10.05.2020 Tallinna
Ringkonnakohtule taotluse kuulutada OÜ Hexanor (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissi kinnitamise menetlus kinniseks ja kohustada menetlusosalisi ja võimalikke teisi istungisaalis viibijaid asja menetlemisel kaebaja kohta teatavaks saanud asjaolusid saladuses hoidma. Kolmas isik on kõrgendatud äririski divisjoni töötajatele läbi viinud täiendava koolituse võlgnevuste sissenõudmise käigus tekkida võivate isikuandmete avaldamise ohtude kohta. Samuti on kolmas isik täiendamas ka sisemisi protseduurireegleid, mis puudutavad laenu ja liisingu järelevalvet ja milles kehtestatakse selged piirangud ja juhised andmete väljastamiseks olukorras, kus menetlus käib juriidilise isiku osas, kuid informatsiooni soovitakse anda ka juriidilise isikuga seotud eraisiku osas. FI on eelnimetatud meetmeid sobivaks pidanud, vältimaks probleemi kordumist, arvestades neid kirjeldatud samme väärteootsuses karistust kergendavate asjaoludena.
23.FI poolt läbiviidud väärteomenetlus ning selle tulem on saavutanud eesmärgid, mida on potentsiaalselt võimalik saavutada AKI poolt läbiviidava järelevalvemenetlusega. Seetõttu ei näe kolmas isik vajadust ega alust (täiendava) järelevalvemenetluse läbiviimiseks.
24.Kolmanda isiku hinnangul ei esine käesolevas haldusasjas alust kohustamisotsuse tegemiseks. Kohustamiskaebuse esemeks olev haldusakt on diskretsiooniline, mistõttu viiks otsuse langetamine kaalutlusõiguse teostamiseni kohtu poolt haldusorgani asemel. Järelikult ei saa kohus vastavat kaebaja nõuet rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (I) ning seejärel otsustab menetluskulude jaotuse (II). I
25.Harju Maakohus algatas 28.08.2018 võlgniku suhtes pankrotimenetluse SEB-i 03.08.2018 avalduse alusel (tsiviilasi nr 2-18-11704). Võlgnik, kelle juhatuse liikmeks on kaebaja, esitas kompromissettepaneku. SEB esitas 06.12.2019 vastuväite kompromissile, mille lisaks 9 oli kaebaja pangakonto väljavõte. Harju Maakohus lahendas kompromissettepaneku. Kaebaja väide, et menetlusosaliseks oli juriidiline isik, mitte aga tema kui füüsiline isik, ei oma tähendust AKI pädevuse üle toimuvas vaidluses. SEB kui menetlusosaline esitas kohtumenetluses vastuväite kompromissile koos tõenditega, mida ta oluliseks pidas (TsMS § 5 lg 2, 230 lg 1). Kohtu ainupädevuses on otsustada, milliseid tõendeid ta vastu võtab (TsMS § 238). Seega oli Harju Maakohtu pädevuses anda hinnang pangakonto kui tõendi lubatavusele. Õigus isikuandmete kaitsele on põhiõigus (IKÜM art 1 lg 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta art 8). Juhul kui Harju Maakohtule oleks tehtud taotlus keelduda pangakonto kui tõendi vastuvõtmisest kaebaja kui andmesubjekti põhiõiguste rikkumise tõttu, oleks kohtul tulnud taotlus lahendada, otsustades isikuandmete kaitse üle (TsMS § 238 lg 3 p 1; § 238 lg 4).
26.Isikuandmete töötlemine võib toimuda andmesubjekti nõusolekuta, kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada IKÜM artikli 23 lg-s 1 nimetatud eesmärkide täitmine (IKÜM art 6 lg 4). Sel juhul võib isikuandmeid töödelda muul eesmärgil kui see, milleks isikuandmeid koguti. Üheks eesmärgiks on kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse (IKÜM art 23 lg 1 f). Kohtu hinnangul tähendab see, et kohtumenetluses võib isikuandmeid töödelda sõltumata sellest, millisel õiguslikul alusel ja millisel eesmärgil andmed algselt koguti. AKI jõudis õigele järeldusele, et SEB töötles kaebaja isikuandmeid kohtumenetluses oma menetlusõigusi kasutades.
27.Õigus esitada kaebus AKI-le kui järelevalveasutusele (IKÜM art 77 lg 1) ei tähenda, et AKI saab kõiki kaebusi menetleda. AKI pädevusnormiks on IKÜM art 55, mille kohaselt ei ole AKI pädev korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigust mõistvat funktsiooni täites (lg 3). Kohtu hinnangul tuleb seda sätet tõlgendada koosmõjus IKÜM art 23 lg-ga 1 f ehk eesmärgiks on vältida kohtumenetlusse sekkumine järelevalveasutuse poolt. Seega on IKÜM sätted suunatud sellele, et kohus saaks sõltumatult rakendada TsMS § 238. Selle lähtekoha kinnituseks on IKÜM põhjenduspunkt 20: kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. IKS § 56 (AKI pädevus) sisustamisel tuleb lähtuda IKÜM art 55 lg-st 3. Järelikult jättis AKI õigel kaalutlusel järelevalvemenetluse algatamata.
28.Kuna vaidluse esemeks on AKI kaalutlusotsuse õiguspärasus, ei hinda kohus, kas SEB rikkus tõendit esitades andmesubjekti õigusi. Samuti puudub vajadus hinnata väiteid, mis seonduvad Finantsinspektsiooni poolt läbiviidud menetlusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. II
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmist taotlenud, jäävad kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
30.SEB esitas taotluse kaebajalt menetluskulude 3228 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kaasas vandeadvokaat menetlusdokumendi ettevalmistamisele noorema kolleegi, mis võimaldas tööd teha säästlikumalt ega toonud kaasa dubleerimist. Tema töötunde on 12,0 h (120 eur/h + km) ja vandeadvokaadi töötunde 4,7 h (250 eur/h + km). Keskmine tunnihind 168,59 eur/h + km, st 202,31 eurot. Arve on seotud panga tegevusega, mis ei ole käibemaksustatav. Seetõttu taotleb kolmas isik hüvitamist koos käibemaksuga.
32.Kaebaja leiab, et SEB menetluskulud tuleb sõltumata lahendist jätta SEB enda kanda. Esiteks ei olnud SEB-l kohustust esitada kohtule seisukoht, vaid see oli SEB õigus. Teiseks ei ole käesoleval juhul tegemist keerulise õigusliku vaidlusega, millele ei oleks saanud vastata ilma vandeadvokaadist esindajat kaasamata. Kolmandaks näeb HKMS § 108 lg 8 ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kuivõrd üldreeglina haldusorgani menetluskulusid ei hüvitata, siis kaebuse rahuldamata jätmise korral peaksid SEB kulud samuti jääma tema enda kanda tulenevalt HKMS § 108 lg-st 8. SEB menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenuse ajakulu on põhjendamata ja vaidluse mahtu arvestades ebamõistlikult suur. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega, asi lahendatakse kirjalikus menetluses ja menetluse maht ei ole suur. SEB menetluskulud on seotud peamiselt AKI järelevalvega seotud asjaolude analüüsimisega ning seisukoha koostamisega. Menetluskulude nimekirjast ning kohtule esitatud menetlusdokumendist nähtuvalt on sisuline vastus ca 4 lehekülge pikk (kogu dokument 6 lk), samas seisukoha koostamise peale on kulunud 14,1 tundi. Selles mahus õigusteenuse osutamine ei ole dokumendi sisu arvesse võttes
põhjendatud. Arvestades kohtupraktikat, et lepingulisel esindajal kulub ühe lehekülje kirjutamiseks keskmiselt 45 min, on põhjendatud ajakulu spetsifikatsioonis kajastatud toimingutele kokku maksimaalselt 3h.
33.Kohus ei nõustu kaebajaga, et SEB-i menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning selle seisukoha aluseks olevate väidetega. SEB-l kui menetlusosalisel (HKMS § 15 lg 1 p 2) oli õigus esitada seisukohad oma õiguste kaitseks. Menetlusosaline otsustab, kes talle õigusteenust osutab (Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1182, p 31). Kohus saab asja keerukusest ja mahust tulenevalt üksnes otsustada, millises ulatuses on õigusteenuse kulud põhjendatud. HKMS § 108 lg 8 sõnastus samade reeglite järgi tähendab, et kolmanda isiku menetluskulude puhul hindab kohus nende vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei sõltu sellest, kas vastustaja menetluskulud kuuluvad kaebajalt väljamõistmisele. Tegemist on iseseisvate menetlusotsustega. Vastustaja kui haldusorgani kasuks menetluskulude väljamõistmise otsustamisel on oluline menetluskulude seos tema igapäevase põhitegevusega. Kolmanda isiku puhul ei oma see tähendust. Järelikult tuleb kaebajal hüvitada kolmanda isiku menetluskulud.
34.Kohus loeb, arvestades asja keerukust ja mahtu (HKMS § 109 lg 6), põhjendatuks õigusteenust 8 tunni ulatuses. Seega tuleb kaebajalt mõista välja kolmanda isiku menetluskulud (8h x 202,31=) 1618,48 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
MUUDETUD
RIIGIKOHTU
18.04.2022
KOHTUOTSUSEGA
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.