XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 06.05.2020 otsuse nr 1 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata tema 18.12.2019 esitatud avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.11.2020.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 18.12.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks.
2.SKA tegi 06.05.2020 otsuse nr 1, millega arvutas XXle pensioni suuruse ja määras riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 sätestatud vanaduspensioni alates 03.05.2020 eluaegselt 346,56 eurot kuus.
3.XX esitas 27.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei nõustu pensioni suuruse arvutusega, kuna välja on jäetud alates 01.01.1999 edasine tööstaaž. Kaebaja töötas XXXXX juures alates 01.01.1995 kuni 01.10.2010. Alates 01.01.2010 kuni 19.01.2015 töötas kaebaja OÜ-s
XXXXXXX.
4.Kohus jättis kaebuse 28.05.2020 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja, et kinnitada, kas ta nõuab SKA 06.05.2020 otsuse nr 15-3/65097-1 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata tema 18.12.2019 esitatud avaldus uuesti läbi.
5.Kaebaja teatas kohtule 01.06.2020, et nõuab SKA 06.05.2020 otsuse nr 15-3/65097-1 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata tema 18.12.2019 esitatud avaldus uuesti läbi. 1(4)
6.Kohus võttis kaebuse 03.06.2020 määrusega menetlusse.
7.Kohus määras 03.07.2020 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja ei nõustu pensioni suuruse arvutusega, kuna välja on jäetud alates 01.01.1999 aastast edasine tööstaaž. Kaebaja töötas XXXXXXX juures alates 01.01.1995 kuni 01.10.2010. Alates 01.01.2010 kuni 19.01.2015 töötas kaebaja OÜ-s XXXXX. Kaebusele on lisatud kaebaja OÜ-s XXXXX teenitud palga suuruse ja makstud maksude tabel, millest nähtub, et kaebajale määratud pensioni suuruse arvutus on vigane ja sellest tulenevalt on kaebajale määratud pensioni suurus väär.
9.Kaebaja soovib, et SKA põhjendaks oma arvutustes, miks on jäetud arvestamata edasine tööstaaž ja arvutaks pensioni suuruse uuesti arvestades lisatud andmeid. Vastustaja seisukohad
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
11.RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kellel on täitunud vanaduspensioniiga ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži. RPKS § 27 lg 1 kohaselt on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt jaguneb pensionistaaž pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998 ning pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999.
12.RPKS § 28 lg 1 kohaselt arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu ja sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud tegevused, mille aeg samuti arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka. Pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks on töötamist või RPKS § 28 lg-s 2 nimetatud tegevustega tegelemist tõendavad dokumendid (tööraamat, tööleping, arhiiviteatis jne). Töötamise aja arvestamisel pensioniõigusliku staaži hulka on oluline, et tööandjal oli kohustus maksta sotsiaalmaksu, s.t et kui tööandjal oli kohustus maksta töötamise perioodi ulatuses töötaja eest sotsiaalmaksu, siis arvestatakse nimetatud periood pensioniõigusliku staaži hulka, olenemata sellest, kas tööandja sotsiaalmaksu maksmise kohustust täitis või mitte. Tööraamatu kannete alusel on vaidlusalusest perioodist kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvatud periood 01.01.1995 kuni 31.12.1998.
13.Alates 01.01.1999 arvestatakse pensionistaaži kindlustusstaažina ja selle arvutamise aluseks on isiku eest makstud sotsiaalmaks, s.t pensionikindlustusstaaži puhul arvestatakse pensionistaaži hulka vaid need töötamise perioodid, mille eest tööandja või isik ise on maksnud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustusstaaži ei saa arvestada töötamist tõendavate dokumentide (tööraamat, tööleping jne) alusel. Pensionikindlustusstaaži arvestamine on sätestatud RPKS §-s 30, mille lõike 1 kohaselt arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt. Isiku sotsiaalmaksu andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusameti sotsiaalkaitse infosüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal Eestis omandatud pensionikindlustusstaaži 4 aastat 5 kuud 7 päeva ehk 4,438. Pensionikindlustusstaaž võetakse aluseks pensionile õiguse tekkimise tuvastamisel. Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel.
14.Pensioni suuruse arvutamisel on aluseks kindlustusosa ehk kindlustusosakute summa. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal kindlustusosakute summa 2,447.
15.Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal pensioniõiguslikku staaži 16 aastat 3 kuud 29 päeva ehk 16,331, pensionikindlustusstaaži 4 aastat 5 kuu 7 päeva ehk 4,438, kokku pensionistaaži 2(4)
20 aastat 9 kuud 6 päeva ehk 20,769. Seega on kaebajal täidetud RPKS § 7 lg-s 1 sätestatud 15aastase Eestis omandatud pensionistaaži nõue.
16.Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal pensioniõiguslikku staaži ümardatult 16 aastat (16 aastat 3 kuud 29 päeva) ja kindlustusosakute summa 2,447, milliste andmete alusel arvutatud (arvutuskäik nähtub otsusest nr 1) pensioni summa on 346,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja pensionistaaž ja pensioni summa arvutatud õigesti ja sellest tulenevalt on ka vaidlustatud otsus nr 1 õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
18.Vaidlus puudus selles, et kaebaja esitas 18.12.2019 SKA-le avalduse vanaduspensioni määramiseks (SKA 18.06.2020 vastuse lisa). RPKS § 7 lg 1 kohaselt on õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud RPKS §-s 27 sätestatud pensionistaaži.
19.SKA tegi 06.05.2020 otsuse nr 1, millega määras kaebajale vanaduspensioni alates 03.05.2020 eluaegselt 346,56 eurot kuus (kaebaja 01.06.2020 esitatud kaebuse lisa 2, samuti SKA 18.06.2020 vastuse lisade hulgas). Kaebaja ei nõustu pensioni suuruse arvutusega, sest välja on jäetud alates 01.01.1999 aastast edasine tööstaaž. Kaebaja on esitanud kohtule OÜ-s XXXXXX teenitud palga suuruse ja makstud maksude tabeli, mis hõlmab perioodi jaanuar 2011 kuni jaanuar 2015 (kaebuse lisa 3).
20.Nagu SKA on vastuses kaebusele selgitanud, on pensionistaaž aeg, mil pensionikindlustatu oli hõivatud riiklikule pensionile õigust andva tegevusega (RPKS § 27 lg 1). Pensionistaaž jaguneb pensioniõiguslikuks staažiks, mida arvestatakse kuni 31.12.1998, ja pensionikindlustusstaažiks, mida arvestatakse alates 01.01.1999 (RPKS § 27 lg 2). Kuna kaebaja on seisukohal, et pensioni arvutamisel on välja jäetud tööstaaž alates 01.01.1999, puudutab vaidlus tegelikult pensionikindlustusstaaži. Kohus selgitab järgnevalt pensioniõigusliku staaži ja pensionikindlustusstaaži erinevust.
21.Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu (RPKS § 28 lg 1), samuti RPKS § 28 lg-s 2 täiendavalt nimetatud tegevused. See, kas tööandja tegelikult sotsiaalmaksu maksmise kohustust täitis või mitte, ei ole pensioniõigusliku staaži arvestamisel oluline. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti välja toonud, et pensioniõigusliku staaži arvestamise aluseks on töötamist tõendavad dokumendid, näiteks tööraamat, tööleping või arhiiviteatis. Kohtule on esitatud kaebaja tööraamat (SKA 18.06.2020 vastuse lisa), kuid käesoleva vaidluse seisukohalt töötamise andmed määrava tähtsusega ei ole, sest vaidlus puudutab kaebaja pensionikindlustusstaaži ehk perioodi alates 01.01.1999.
22.Pensionikindlustussaaži arvestamine toimub teise põhimõtte järgi, millest võis kaebajale jääda mulje, et töötamine alates 01.01.1999 jäi pensioni suuruse arvutamisel kõrvale. RPKS § 30 lg 1 sätestab, et üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse pensionikindlustatule, kelle eest on vastavalt sotsiaalmaksuseadusele makstud või arvestatud isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt töötasu alammäära aastasummalt. RPKS § 30 lg 2 sätestab, et pensionikindlustusstaaži arvutamisel võrreldakse pensionikindlustatu iga kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastava aasta jaanuarikuu kaheteistkümnekordselt töötasu alammääralt arvutatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga. Nagu vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, arvestatakse pensionikindlustusstaaži puhul pensionistaaži hulka vaid need töötamise perioodid, mille eest tööandja või isik ise on maksnud sotsiaalmaksu. Pensionikindlustusstaaži puhul on oluline see, et seda ei saa arvestada töötamist tõendavate 3(4)
dokumentide alusel. Pensionikindlustusstaaž ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse, kas isikul on õigus pensionile.
23.SKA otsuse lisast nähtub, et kaebajal on pensioniõiguslikku staaži kokku 16 aastat 3 kuud ja 29 päeva ehk 16,331 ja pensionikindlustusstaaži on kokku 4 aastat 5 kuud ja 7 päeva ehk on 4,438. Kokku on pensionistaaži 20 aastat 9 kuud ja 6 päeva ehk 20,769. Pensioniõigusliku staaži arvestuses on välja toodud kaebaja töötamised kuni 31.12.1998, mis on õige, sest RPKS § 27 lg 2 p 1 kohaselt arvestatakse pensioniõiguslikku staaži kuni 31.12.1998. Pensionikindlustusstaaži kohta sai vastustaja andmed sotsiaalkaitse infosüsteemist, mis on usaldusväärne allikas, sest infosüsteemi peetakse eesmärgiga tagada SKA avalike ülesannete täitmine, sealhulgas riiklike pensionide maksmine (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lg 1 p 1). Kohtule on esitatud sotsiaalkaitse infosüsteemi teatise väljatrükk, mis sisaldab kaebaja sotsiaalmaksu andmeid alates 1999 kuni 2015 (SKA 18.06.2020 vastuse lisa). Teatise väljatrükilt nähtub, et kaebajal on pensionikindlustusstaaži kokku 4,438. Seega on SKA 06.05.2020 otsuses nr 1 õiged andmed pensionikindlustusstaaži kohta. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal pensioniõiguslikku staaži ümardatult 16 aastat (16 aastat 3 kuud 29 päeva) ja kindlustusosakute summa 2,447, milliste andmete alusel arvutatud pensioni summa on 346,56 eurot.
24.Pensioni arvestus on SKA 06.05.2020 otsuses nr 1 välja toodud. Pensionisumma kujunes baasosast 215,5148, staažiosast (ümardatult 16 aastat x 7,104) ja kindlustusosast (kindlustusosakute summa 2,447). Pensioni üldsumma on 346,5623. Seega on kaebajale õigesti määratud vanaduspension 346,56 eurot kuus. SKA on vastuses kaebusele põhjalikult selgitanud, miks vanaduspensioni summa just selliseks kujunes. Seega on võimalikud ebaselgused praeguseks kõrvaldatud.
25.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajale on vanaduspension õigesti arvutatud. Vaidlustatud SKA 06.05.2020 otsus nr 1 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna otsuse tühistamiseks puudub alus, puudub alus ka SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 18.12.2019 esitatud avaldus uuesti läbi. Kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.