Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

Hispaaniast edasi Soome Vabariiki, kus ta viibis kuni 08.10.2020. Samal kuupäeval kell 17.30 isik saabus Eesti Vabariiki A-terminali reisilaevaga M/s Finlandia. 08.10.2020 kell 22.00 peeti XX kinni Tallinna lennujaamas (Tartu mnt 101, Tallinn). Isik esitas PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti piiriametnikele dokumentide kontrolliks Maroko Kuningriigi kodaniku XX (M) sünd xx xx xxxx nimele väljastatud passi nr xxxxxxxx, kehtivusega 06.08.2014 kuni 06.08.2019. Selgus, et isikul puudub kehtiv reisidokument ja ta on alates 20.04.2019. a viibinud Schengeni viisaruumis ilma seadusliku aluseta 568 päeva, millest 1 päev Eestis. Isiku sõnade kohaselt oli Eesti transiitriigiks ja ta soovis lennata Itaaliasse. Ta soovis jõuda oma kodumaale. Kuna isik sisenes ja viibis Eestis seadusliku aluseta ja tal puudus kehtiv reisidokument, siis viidi tema suhtes läbi illegaalimenetlus. Isikule koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning määrati Schengenisse sissesõidukeel kolmeks (3) aastaks. 09.10.2020 viidi isikuga läbi teine vestlus. Isiku sõnade kohaselt tuli ta Schengenisse turismiviisa alusel eesmärgiga leida endale tööd. Soomes ta tööd ei leidnud, kuna tal puudus registreering. Isik kogus taarat, et ennast elus hoida. Hiljem hoolitses isiku eest üks selts, mille nime ta ei oska öelda. Selts andis talle iga kuu söögikupongid, bussipileteid ja 100 eurot sularaha. Isik ööbis kodutute varjupaigas. Väidetavalt selts registreeris isiku ja registreerimisnumbri alusel maksti talle iga kuu raha. Tema reg.nr on 081183M140. Isiku sõnade kohaselt hakkas selline eluviis teda koormama ja ta kartis nakatuda Covid viirussesse ja otsustas lahkuda Soomest. Ta soovis tagasi minna kodumaale Marokosse või leida Euroopas tööd, et oma majanduslikku olukorda parandada. Läbi Eesti Itaaliasse soovis ta reisida, kuna see oli odavam, kui Soomest Itaaliasse lennata. Itaaliast edasist teekonda ei olnud ta veel planeerinud. XX ei lahkunud Soomest viisa kehtivuse lõppemisel isik, kuna ta ei tahtnud Soomest lahkuda ja ta soovis oma majanduslikku olukorda parandada. Ta ei seadustanud oma viibimist. Isik viibis Soomes teadlikult seadusliku aluseta. Passi kehtivuse kaotamisel isik ei taotlenud endale uut passi Helsingist asuvast Maroko saatkonnast, kuna temal puudus Soomes registreering. Tuttava sõnade kohaselt on passi saamiseks vaja registreeringut. Isik ise ei ole saatkonda pöördunud. Isik väitis, et tal ei ole Soomes sõpru ega perekonda. Isik omas Marokos ettevõtet ning elas koos oma perekonnaga. PPA esitas 09.10.2020 Soome ametivõimudele järelpärimise. Soome ametivõimude kohaselt puudub isiku kohta ametlikud andmed. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse sisenemiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. XX puudus VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ning viibimiseks, kuna isikule väljastatud Itaalia viisa nr ITA033281947 (kehtivusega 28.12.2018 kuni 28.03.2019, mitmekordne sisenemine, viibimisaeg 30 päeva) alusel viibimine on ületatud, viisa on aegunud ning Maroko Kuningriigi kodaniku pass on kehtetu. VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3)

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VSS § 68 p 8 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Vaidlust ei ole selles, et XX saabus Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus siin viibimiseks seaduslik alus. Isik sisenes Eesti Vabariigi territooriumile kehtetu reisidokumendiga ja tema piiriületus toimus ebaseaduslikult. PPA hinnangul suurendab XX põgenemisohtu ka asjaolu, et isik on oma ütlustes väljendanud, et võimalusel ta jääb Euroopasse ja soovib siin oma majanduslikku olukorda parandada. Isik on Schengeni viisaruumis viibinud seadusliku aluseta niivõrd pika aja so 568 päeva ning PPA-le teadaolevalt ei ole isik üritanud Schengenis viibimist seadustada ega taotlenud Soomes asuvast Maroko Kuningriigi saatkonnast endale passi seaduslikuks reisimiseks. Lisaks on isik esitanud mitteusutavaid andmeid. Isik väitis, et selts, kes teda toetas, registreeris teda süsteemis. Samas Soome politsei vastusest selgub, et andmebaasides puudub informatsioon XX kohta. Isik väitis, et soovis Soomest lahkuda, kuna seal temale võimalik eluviis hakkas tead koormama ja ta kartis nakatuda Covid viirusesse. Isik on sellist elustiili viljelenud pea poolteist aastat ja antud viirus levib Euroopas juba märtsikuust. Ei ole eluliselt usutav, et isik nii kaua pidas Soomes eelpoolkirjeldatud eluviisi, kui ta varasemalt on olnud perekond, töökoht ja eluase. Samas jääb arusaamatuks, miks isik varem ei kartnud nakatuda Covid viirusesse. Isik ei teinud seal ajal püüdlusi Soomest lahkumiseks. PPA on arvamusel, et isiku käitumisest ja hoiakutest (Schengeni territooriumil viibitud ebaseaduslik aeg; asjaolu, et isik ei ole seaduslikuks viibimiseks ega ka reisimiseks midagi ette võtnud; soov võimalusel jääda Euroopasse ja tööd leida; mitteusutavad ütlused) saab järeldada, et isik ei soovi oma lahkumiskohustust täita. PPA hinnangul esineb XX suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA hinnangul ei ole põgenemisohu esinemise korral võimalik VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik kohaldada. Isikul puudub Eesti Vabariigis elukoht, perekonnaliikmed. PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides võib isik hakata väljasaatmismenetluses kõrvale hoiduma ning lahkuda ebaseaduslikult talle sobivasse sihtriiki. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Arvestades, et isik on Schengeni territooriumil viibinud 568 päeva seadusliku aluseta, näitab see PPA hinnangul isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda ning sellest tulenevalt puudub PPA-l alus arvata, et isik vabaduses viibides järgib tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmeid seni, kuni täidab oma lahkumiskohustuse. Seoses vähese lennuliiklusega ei ole võimalik isiku väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

endale uut passi, kui tema passi kehtivusaeg lõppes, kuigi Soomes on olemas Maroko Kuningriigi saatkond, kus seda on võimalik teha. Kohus leiab, et PPA hinnang, mille kohaselt suurendab XX tulenevalt põgenemisohtu ka asjaolu, et isik on oma ütlustes väljendanud, et võimalusel ta jääb Euroopasse ja soovib siin oma majanduslikku olukorda parandada, on põhjendatud. Kohus leiab, et isik on oma varasema käitumisega näidanud, et isik võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes puudub usaldus, et isik täidab lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.