Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1310
Haldusasi
XX kaebus Pärnu Haldusteenused 22. aprilli 2019. a viivistasu otsuse nr 0258015964 ja Pärnu Linnavalitsuse 11. juuni 2019. a vaideotsuse tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Pärnu linn, esindajad Tiina Roht ja Katrin Karu
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. juuni 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1310 muutmata.
Jätta poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.XX (elukoht Pärnus XXX) mootorsõidukile Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXXXXX väljastati 29.08.2018 elektrooniline parkimisluba (Pärnu kodutänava kaart) nr 33529 kehtivusega 30.08.2018–30.08.2019 parkimiseks Pärnus „XXX (mõlemad)“. Sõiduk oli 22.04.2019 kell 12.12 pargitud Aia tänava avalikule tasulisele parkimisalale täiendavalt parkimistasu maksmata. Pärnu Haldusteenused 22.04.2019 viivistasu otsusega nr 0258015964 määrati parkimistasu maksmata jätmise tõttu liiklusseaduse (LS) § 188 ja Pärnu Linnavolikogu määruse nr 24 „Parkimistasu kehtestamine“ (määrus nr 24) § 12 alusel sõiduki omanikule viivistasu 30 eurot.
2.XX esitas viivistasu otsuse peale vaide, mis jäeti Pärnu Linnavalitsuse 11.06.2019 vaideotsusega nr 3-5.1/134 rahuldamata.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Haldusteenused 22.04.2019 viivistasu otsuse nr 0258015964 ja Pärnu Linnavalitsuse 11.06.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Rüütli tänava lõigul XXX puudus parkimise ajal vaba parkimiskoht. Määruse nr 24 § 6 lg 1 p 2 alusel väljastatud soodustingimustel parkimisloa alusel oli kaebajal õigus parkida ka rahvastikuregistri elukohaga külgneval tänaval. Vastustaja seisukoht, et kaebajale väljastatud parkimisluba on parkimiseks üksnes Rüütli tänaval (rahvastikuregistrijärgne elukoht), on vastuolus Pärnu Linnavolikogu määruse nr 24 § 6 lg 1 punktiga 2. Sõiduk oli pargitud Aia tänava lõigule, mis asub faktiliselt elukoha aadressile s.o. XXX lähemal parkimisloale märgitud aadressist Rüütli tn XX.
Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Parkimisluba võimaldas parkida sõiduki XXX mõlemal pool teed. Väljavõttel näidatud tsoon tähendab lubatud aadressi parkimiseks. Kaebajale saadetud infost ei saa järeldada, et parkimisloa alusel võib parkimiseks kasutada Aia tänavat. Pärnu Linnavolikogu 14.06.2012 määruse nr 16 „Parkimistasu kehtestamine“ kuni 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli parkimistasu soodustusele õigus B-kategooria mootorsõiduki juhil, mille liiklusregistrijärgse omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja rahvastikuregistrijärgne elukoht asub avaliku tasulise parkimisala piires parkimiseks vastaval elukoha või sellega külgneval tänaval. See määrus ei kehti enam. Kui soovitud parkimiskoht asub avalikul tasulise parkimise alal ja sellel parkimiseks ei ole kaebajale väljastatud parkimisluba, tekib sõidukijuhil maksukohustus vastavalt määruse §-le 8.
Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsusega jäeti XX kaebus rahuldamata.
Pärnu Linnavolikogu 24.05.2018 määruse nr 24 § 6 lg 1 p 2 kohaselt on parkimistasu soodustusele õigus B-kategooria mootorsõiduki juhil, mille liiklusregistrijärgse omaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistrijärgne elukoht asub avaliku tasulise parkimisala piires, parkimiseks vastaval elukoha ja/või sellele lähimal tänava osal. Vastustaja on sätet õigesti tõlgendanud. Lähima tänava osa all on määruses mõistetud sama tänava teatavat osa, mitte aga lähimaid tänavaid (sh kõrval- ja paralleeltänavaid). Esmakordsel viivistasu määramisel on viivistasu määruse nr 24 § 12 lg 2 järgi 0 eurot, kuid menetlusosalised ei esitanud väiteid, et see säte oleks tähenduslik. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(4)
3-19-1310
6.XX apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohtu põhjendused on asjakohatud ja ekslikud. Kohtuotsuses ei ole vastatud kaebuse väidetele ega hinnatud kaebaja välja toodud asjaolusid. Sõiduk oli pargitud kaebaja elukohaga külgneval tänaval, kuna Rüütli tn lõigul XXX puudus vaba parkimiskoht. 2018. aastal vähendati Rüütli tn sellel lõigul parkimiskohtade arvu 30-lt üheksale. Vastustaja seisukoht, et parkimisluba on parkimiseks üksnes Rüütli tänava lõigul, on vastuolus määruse nr 24 § 6 lg 1 p-ga 2, sest kaebajal oli õigus parkimisloa alusel parkida ka elukohale lähimal tänava osal. Lähim tänava osa on ka parkimisloale märgitud tänavaga külgnev tänav. Kui isikul ei oleks õigust parkida parkimisloa alusel sõidukit võimalikult lähedale rahvastikuregistri järgse elukohaga külgnevale tänavale, oleks parkimise nõuded ebaproportsionaalsed. Sellisel juhul võimaldab parkimisluba parkida üksnes kohta, kus puudub regulaarselt parkimisvõimalus. Aia tänava lõik, kus sõiduk oli pargitud, on kaebaja elukohale lähemal kui Rüütli tn XX. Kaebaja seisukohta toetab Tallinna Halduskohtu 19.08.2016 otsus asjas nr 3-15-299. Halduskohus ei ole sellele kohtulahendile tähelepanu pööranud.
7.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jääb varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja pidi olema teadlik, kus annab parkimisluba talle õiguse parkida, sest kaebajale saadeti e-postiga vastusena kaebaja parkimisloa ostutaotlusele väljavõte infost, mida näitab parkimisprogramm ning milles on näidatud loa alusel parkimiseks lubatud aadress.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Halduskohus pidas õigesti asja lahendamisel oluliseks küsimust, kuidas tõlgendada määruse nr 24 § 6 lg 1 punkti 2. See säte on sõnastuselt raskesti mõistetav, kuid siiski piisavalt selge, et mitte võimaldada kaebaja pakutud tõlgendust. Parkimistasu tuleb määruse nr 24 § 2 kohaselt tasuda avalikul parkimisalal parkimise eest. Määruse nr 24 § 6 lg 1 p 2 näeb ette, et parkimistasu soodustus on isikul, kes juhib liiklusregistrijärgse omaniku või vastutava kasutaja B-kategooria mootorsõidukit ja pargib selle sõidukiomaniku või vastutava kasutaja rahvastikuregistrijärgse elukoha tänava osal või sellele lähimal tänava osal. Säte ei täpsusta, kas tänava osa all tuleb silmas pidada ainult seda isiku registrijärgse elukohaga külgneva tänava osa, kus on lubatud parkida ja mille asukohas piirneb teealune kinnistu isiku elukohaks oleva kinnistuga. Samuti ei näe säte selgelt ette, kas elukohale lähimaks tänava osaks saab olla mõni teelõik vaid juhul, kui eluruumi alune kinnistu ei piirne ühegi teemaa kinnistuga, või saab soodustusega parkida ka muudel juhtudel eluruumi läheduses. Pigem tuleb sätte sõnakasutust („ja/või“) mõista nii, et parkimisõigus ulatub kaugemale eluruumi aluse maaga vahetult külgnevast teelõigust igal juhul, sest sõna „ja“ kaotaks vastupidisel juhul mõtte.
9.Kuigi soodustuse ulatus ei selgu sellest sättest ammendavalt, on oluline arvestada ka määruse nr 24 § 10 lg 3 p-ga 4 ja lg 4 p-ga 3. Esimene neist näeb ette, et parkimisloa väljastamisel elektrooniliselt kantakse parkimislubade ja viivistasuotsuste haldussüsteemi määruse § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud parkimisloa puhul parkimisala, teise järgi kantakse parkimisloa väljastamisel paberkandjal parkimisloale parkimisala. Seega tuleb konkreetse loa väljastamisel loa andjal üksikjuhtumi põhiselt kindlaks määrata, millisel alal soodustusega parkimisõigus kehtib, st kui kaugele ulatub elukohale lähim teelõik.
3(4)
3-19-1310
10.Vastustajal on sellise otsuse tegemisel kaalutlusruum, kuhu kohus ei saa sekkuda. Kuna Rüütli tänava elamute poolsel küljel on parkimine lubatud, ei saa asuda seisukohale, et lähimaks tänava osaks tuleb igal juhul lugeda ka teisele katastriüksusele jäävat Aia tänava lõiku. Olukorras, kus parkimisloale seda teelõiku ei olnud märgitud – see on ringkonnakohtu arvates selge –, ei olnud kaebajal õigust parkida soodustusega Aia tänaval. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et lähim vaba parkimiskoht oli parkimise alustamise ajal Aia tänaval. Kohalikul omavalitsusel on LS § 187 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel kaalutlusruum otsustamisel, millisel juhul parkimistasu tuleb maksta ja millised on parkimistasu soodustused ja vabastused.
11.Soodustusega parkimise selline lahendus, nagu nähtub määrusest nr 24, ei ole ringkonnakohtu arvates ebaproportsionaalne ja seetõttu põhiseadusevastane. Parkimise selline lahendus, kus soodustusega parkimine on võimalik vaid vabade parkimiskohtade olemasolul, osad neist parkimiskohtadest jäävad kaugemale kui need parkimiskohad, kuhu soodustusega parkimise õigus ei laiene ning soodustusega hõlmatud parkimiskohtade arv on alla kümne, võib küll olla ebamugav ja tuua sageli kaasa vajaduse parkimise eest täiendavalt tasuda, ent kohaliku omavalitsuse otsustusruumist ei ole selline lahendus põhiseaduse või liiklusseadusega välistatud.
12.Kaebaja viide halduskohtu lahendile nr 3-15-299 ei ole praeguse vaidluse lahendamisel asjassepuutuv. Viidatud asjas käis vaidlus määruse sama sätte tõlgendamise üle olukorras, kus parkimise ajal kehtis säte teistsuguses sõnastuses („Parkimistasu soodustusele on õigus Bkategooria mootorsõiduki juhil, mille liiklusregistrijärgse omaniku, vastutava kasutaja või kasutaja rahvastikuregistrijärgne elukoht asub avaliku tasulise parkimisala piires parkimiseks vastaval elukoha või sellega külgneval tänaval“). Praegusel juhul on määruses selgelt välja toodud õigus parkida üksnes „lähimal tänava osal“.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi apellatsioonimenetluse menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) jätta tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 alusel jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda, sest vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude nimekirja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.