XX kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindajad Jelena Karzetskaja ja Danil Lipatov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamine
Istung 31.08.2020
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
Jätta XX kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.10.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
3-20-589 peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XX töötas tööraamatu kohaselt alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001 xxxxxxxx OÜ-s.
2.XX esitas 31.10.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse määrata talle pension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnistamise kohta“ (edaspidi määrus nr 206) kinnitatud loetelu nr 2, osa XI (kergetööstus), punkti 6 (keemiasaaduste ja neist toodete tootmine kergetööstusele), erialakoodi nr 17531 alapunkti b (töölised, kes töötavad liimide ja kummisegude valmistamisel jalatsitööstuses) alusel ning osa XX (ühiskutsed), erialakoodi nr 13399 (plastivalaja) alusel.
3.SKA 11.02.2020 otsusega nr 08376 peatati XX poolt esitatud pensioniavalduse menetlemine seoses pensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest. Otsuse põhjenduste kohaselt ei arvata XX soodusstaaži hulka töötamist Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001, kuna tööraamatust ei selgu millisel kutsealal või ametikohal XX töötas, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva.
4.XX esitas 31.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamisnõudes. Kaebuses taotleb XX tuvastada, et kaebaja töötas 18.09.1995-21.05.2001 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2, osa XI (kergetööstus), punkti 6 (keemiasaaduste ja neist toodete tootmine kergetööstusele) erialakoodi nr 17531 alapunktis b (töölised, kes töötavad liimide ja kummisegude valmistamisel jalatsitööstuses) märgitud ametikohal.
KAEBAJA SEISUKOHAD
Kaebajal on täidetud seadusest tulenev 25-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue. Soodusstaaži on tõendatud 10 aastat ja 10 kuud, kuid kaebaja soodusstaaži hulka ei arvatud töötamist Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva.
6.Kaebaja töötas Xxxxxxxx OÜ-s jalanõude valmistamise tsehhis 18.09.1995-18.10.1999 (talla liimiga määrijana) ning 19.10.1999-21.05.2001 (jalanõude pakkijana). Kaebaja töökohaks oli jalanõude valmistamise tsehh, kus töötasid määrijad, monteerijad, viimistlejad ja pakkijad. Kaebaja määrijana tööülesanneteks olid TR-kummi halogeenimine TR-pohjustega, mille kuivamisaeg oli alates 60 minutit; pärast kuivamist talla polüritaanliimiga Novaflex 7400 määrimine, kuumaktiveerimine ja kokkusurumine. Töötingimused olid kõikidele ametikohtadele samad – tervistkahjustavad. Tsehhis oli väga tugev uimastav liimi lõhn ning inimesed töötasid selles lõhnas terve päeva. Kaebaja töötas endises sõjaväe kasarmuhoones Paavli tänaval. Ruumis puudus ventilatsioon või oli see väga puudulik. Töötamine halogeenimiseks mõeldud keemiliste ainetega, mille tagajärjel voolas ninast verevadak. Puudus 2(7)
3-20-589 töökaitseriietus ja –vahendid. Töötati paljaste kätega. Töövahenditeks olid halogeenimiseks mõeldud keemilised ained ja liim, liimipintsel ning tangud riidetampooniga. Tööajaks oli 8 tundi päevas.
Kaebajal on olemas kaks tunnistajat, kes töötasid samal perioodil Xxxxxxxx OÜ-s samas jalanõude valmistamise tsehhis.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja nõustub kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaga, et isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada soodustingimustel vanaduspensioni.
10.XX leiab, et täitis Xxxxxxxx OÜ-s tööülesandeid, mis annavad õiguse soodustingimustel vanaduspensionile koodi nr 17531 alusel ning palus SKA-l peatada tema pensioniavalduse menetlemine, kuna soovis pöörduda soodusstaaži tuvastamiseks kohtusse. Haldusmenetluses kogutud dokumentidest nähtuvalt töötas kaebaja vaidlusalusel perioodil Xxxxxxxx OÜ-s, kuid ei nähtu, kellena kaebaja töötas ja milliseid tööülesandeid ta täitis. Xxxxxxxx OÜ dokumentide asukoht on teadmata. XX selgitas 30.12.2019, et töötas Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 18.10.1999 jalatsitööstuses jalatsi talla halogeneerimisel ja määrimisel liimiga. Liimimisel kasutati polüuretaanliime, näiteks Novaflex 7400. Peale liimimist ja kuivamist pandi jalatsite tallad kuumaktiveerimise meetodil surudes kokku. 11. Vastustaja palus 31.08.2020 kohtuistungil peale tunnistajate ülekuulamist jätta kaebus rahuldamata, kuivõrd pole tõendatud kaebaja töötamine sellisel ametikohal, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile (31.08.2020 kohtuistungi protokoll 11:10:09). Kergetööstuse peatüki all eraldi jalatsitööstuses nimetatud ametikohti välja toodud ei ole. Jalatsitööstust puudutavad sellised asjaolud, nagu liimide ja kummisegude valmistamine. Samuti jalatsikoostaja, kes koostab jalatseid ja valmistab nende detaile kuumvulkaniseerimise ja plastivalu meetodil. Kaebaja on paraku tegelenud üksnes liimimise ja viimistlemisega. Viimistlemine on loetelus nr 2 toodud üksnes puittoodete all. Kui amet ei ole loetelus, siis määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3 on öeldud, millistel tingimustel saab täiendada seda loetelu. Senine kohtupraktika on asunud seisukohale, et kohtul ja SKA-l puudub õigus laiendada määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2 toodud nimekirju (vt kohtulahend nr 3-10601). Töötamine tervistkahjustavates töötingimustes üksnes ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile (vt kohtulahend nr 3-10-601). Riigikohus on oma 27.02.2019 otsuses nr 317-1108 asunud seisukohale, et õiguse soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 2 alusel annab loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
3(7)
3-20-589
13.Vastavalt SVPS § 1 punktile 2 on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Seega peavad soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks olema täidetud nii üldine tööstaaži kui ka soodusstaaži nõue (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 9).
14.Käesoleval juhul pole vaidlust selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas perioodil 01.03.2008-13.06.2009 ja 15.04.2010-31.10.2019 xxxxxx AS-s plastivalajana ning nimetatud perioodid arvatakse tema soodusstaaži hulka (kokku 10 aastat ja 10 kuud). Vaidlusaluseks küsimuseks on aga, kas kaebaja töötas Xxxxxxxx OÜ-s perioodil 18.09.1995-21.05.2001 ametikohal, mis on kantud loetellu nr 2. Juhul, kui see leiab kohtumenetluses kinnitust, siis saab kaebajal täidetud ka SVPS § 1 punktist 2 tulenev soodusstaaži nõue.
15.Kaebaja on taotlenud SKA-lt määrata talle soodustingimustel vanaduspension, kuivõrd töötas mh loetelu nr 2, osa XI (kergetööstus), punkti 6 (keemiasaaduste ja neist toodete tootmine kergetööstusele) erialakoodi nr 17531 alapunktis b (töölised, kes töötavad liimide ja kummisegude valmistamisel jalatsitööstuses) märgitud ametikohal. Vastustaja on 11.02.2020 otsuses nr 08376 leidnud, et XX soodusstaaži hulka ei arvata töötamist Xxxxxxxx OÜ-s alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001, kuna tööraamatust ei selgu millisel kutsealal või ametikohal XX töötas, kokku 5 aastat, 8 kuud ja 3 päeva (kaebuse lisa 3, lk 3).
16.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas tööraamatu kohaselt alates 18.09.1995 kuni 21.05.2001 Xxxxxxxx OÜ-s. Tööraamatus on järgmised kanded: tööle asunud Xxxxxxxx ASs alates 18.09.1995 (13. kanne); 2) tööleping lõpetatud alates 21.05.2001 (14. kanne; vastustaja 08.05.2020 menetlusdokumendi lisa XX 46005150310 tööraamat, lk 5). Seejuures ei nähtu tööraamatust, millisel ametikohal või kellena on kaebaja tööle asunud Xxxxxxxx AS-s 18.09.1995. Selliseid dokumentaalseid tõendeid, millest selguksid kaebaja ametinimetus või tööülesanded töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s, kaebaja vastustajale esitanud ei ole. Asja materjalist nähtub, et SKA on teinud arhiivipäringu ning võtnud ühendust Xxxxxxxx OÜ endiste juhatuse liikmetega, kuid siiski pole õnnestunud leida andmeid kaebaja töö sisu kohta, kui ta töötas Xxxxxxxx OÜ-s (vt vastustaja 08.05.2020 vastuse lisad XX 46005150310 arhiivipäring, XX XXXXXXXXXX arhiiv neg vastus 29.11.2019 (2), protokoll_V._K., protokoll_F._P.).
17.Kohtuistungil 31.08.2020 on kaebaja esitanud YY ja Xxxxxxxx AS-i vahel 08.12.1994 sõlmitud töölepingu, mille kohaselt asus YY tööle viimistlejana (töölepingu punkt 2) ning töötaja ülesandeks on jalanõude viimistlemine (tööleping nr 049, 28.10.1999, punkt 2.5). Kaebuse kohaselt ei töötanud kaebaja jalanõude viimistlejana, vaid jalatsite talla liimiga määrijana ja jalanõude pakkijana. Seega ei selgu nimetatud töölepingust kaebaja tööülesanded töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s, mistõttu ka kohtumenetluses ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid kaebaja töö sisu kohta töötamisel Xxxxxxxx OÜ-s.
18.SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione riikliku pensionikindlustuse seadusega (RPKS) vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades soodustingimustel vanaduspensionide seaduse erisusi. Vastavalt
4(7)
3-20-589 RPKS § 27 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ §-le 29 on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Seega on kaebajal õigus pöörduda tuvastamiskaebusega halduskohtusse.
19.Xxxxxxxx OÜ majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusala oli perioodidel 01.01.1997 kuni 31.12.2001 jalatsitootmine (vastustaja 08.05.2020 menetlusdokumendi lisa Osaühing Xxxxxxxx (10283654), lk-d 1-2). Järelikult on tõendatud, et kaebaja töötas jalatsitööstuses. 20. Kaebuse kohaselt töötas kaebaja OÜ-s Xxxxxxxx jalanõude valmistamise tsehhis 18.09.1995 kuni 18.10.1999 talla liimiga määrijana ning 19.10.1999 kuni 21.05.2001 jalanõude pakkijana. Seejuures on kaebaja kirjeldanud talla liimiga määrija tööülesandeid järgmiselt: TRkummi halogeenimine TR-pohjustega, mille kuivamisaeg oli alates 60 minutit; pärast kuivamist talla polüritaanliimiga Novaflex 7400 määrimine, kuumaktiveerimine ja kokkusurumine.
21.Tunnistaja YY on 31.08.2020 toimunud kohtuistungil selgitanud vastuseks kaebaja esindaja J. Karzetskaja küsimusele millega tegeles või kellena töötas firmas Xxxxxxxx XX, järgmist: „X töötas jalatsitaldade liimijana, valmistas taldu liimimiseks ette. Jalatsilaos oli suur hulk taldu, mis toodi meile. X komplekteeris taldu. Konveierile asetatakse tallad suuruse järgi ja enne monteerimist tuleb nad liimitada. Siis kui ta komplekteeris, siis enne liimitamist määris ta taldu halogeeniga. Halogeen on enne liimiga katmist ja see on väga mürgine, sisaldab formaldehüüde. Siis kui see formaldehüüd ära kuivas, määriti tald liimiga. Kui esimene kiht kuivas ära, määriti teine liimikiht. Siis edasi liimiti pealis talla külge.“ (31.08.2020 kohtuistungi protokoll 10:23:58). Kaebaja esindaja J. Karzetskaja küsimusele, kas X võttis liimi kuskilt valmiskujul või valmistas liimi iseseisvalt, vastas tunnistaja YY, et liim osteti sisse suurte kanistritega, kaebaja võttis kanistrist liimi ja kallas endale taarasse (31.08.2020 kohtuistungi protokoll 10:31:14). Vastuseks vastustaja esindaja küsimusele, kas kaebaja ei kasutanud oma töös mingeid masinaid, ta ei kuumutanud midagi, ei pressinud midagi, vastas tunnistaja YY, et jah, ta ainult määris taldu, tõi kohale, komplekteeris, tõstis, kallas liimi (31.08.2020 istungi protokoll 10:43:47). Vastuseks vastustaja esindaja küsimusele, et kas kaebaja ei pressinud ega kuumutanud midagi, kinnitas tunnistaja YY, et ei (31.08.2020 istungi protokoll 10:45:06). Vastustaja esindaja küsimusele, kas kaebaja tõi valmisliimi laost ise, kas ta sellega tegi midagi, vastas tunnistaja YY, et kaebaja käis loas liimi kallamas, kanister oli suur ja raske; kaebaja ise ei saanud seda tuua, mõnikord mõni meesterahvas tõi (31.08.2020 istungi protokoll 10:45:22). Vastustaja esindaja täpsustavale küsimusele, kas see liim oli kohe kasutamisvalmis ja seda ei olnud vaja kuumutada ega millegagi täiendada, kinnitas tunnistaja YY, et osteti valmisliimi kanistrid (31.08.2020 istungi protokoll 10:46:30).
22.Tunnistaja QQ 31.08.2020 istungil antud ütlused seoses kaebaja tööülesannetega langevad kokku tunnistaja YY ütlustega. Nimelt on tunnistaja QQ selgitanud, et töö algas talla sorteerimisega numbrite kaupa vastavalt tellimusele, edasi töödeldi talda halogeeniga, mis sisalda formaldehüüdi ja asetati kuivamiseks enda ümber, pärast kuivamist toimus liimitamine polüuretaanliimiga Novaflex 7400; see kuivas veel mitu tundi samasuguses asendis ümberringi, siis toimus veel teine liimitamine Novaflexi liimiga kinnistamiseks ja jälle samal moel kuivatamine; siis toimus nende taldade üleandmine tallapressile liimimiseks (31.08.2020 istungi protokoll 10:53:40). Samuti on tunnistaja
5(7)
3-20-589 QQ kinnitanud, et kaebaja kasutas oma töös valmisliimi (31.08.2020 istungi protokoll 11:04:25).
23.Eeltoodust nähtub, et tunnistajate ütlustega ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et tema töö sisuks töötades Xxxxxxxx OÜ-s, oli mh liimide valmistamine. Mõlemad tunnistajad on 31.08.2020 istungil kinnitanud, et kaebaja kasutas valmis liimi ning seda ei olnud vaja kuumutada ega millegagi täiendada. Kuigi nii kaebaja kui ka tunnistajad on selgitanud, et lisaks liimile kasutas kaebaja tööprotsessis ka halogeeni, mis on väga mürgine, siiski ei väära see fakti, et liime ja kummisegusid kaebaja ei valmistanud. Nimelt ei ole loetelu nr 2 osa XI punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunktis b nimetatud töötamist jalatsitööstuses halogeenidega, vaid üksnes liimide ja kummisegude valmistamisel.
24.Tallinna Halduskohus on oma 20.10.2017 otsuses nr 3-17-1108 märkinud, et töötamine määrusega nr 206 kinnitatud loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile; loetelu kehtestamine on seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses ning SKA-l ega kohtul ei ole õigust seda loetelu täiendada ega võrdsustada mõnda nendes loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga ainult seetõttu, et isik töötas tervistkahjustavates tingimustes ja puutus töö käigus kokku ohuteguritega; töö iseloomu või töötingimuste tõttu tervisekahjustuse saanud töötajal on küll õigus nõuda sellega seotud kahju hüvitamist, ent igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Halduskohtu seisukohaga on nõustunud ka Riigikohus oma 27.02.2019 otsuses nr 3-17-1108.
25.Ka käesoleval juhul ei anna kaebajale õigust soodustingimustel vanaduspensionile töötamine OÜ-s Xxxxxxxx, kus tema tööülesannete hulka kuulus mh halogeeniga jalatsitaldade töötlemine. Riigikohus on selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodil töötamine tervist kahjustavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p 11). See tähendab täistööajaga töötamist SVPS §-s 1 nimetatud töödel.
26.On usutav, et halogeen võis tekitada kaebajale tervisekahjustusi. Samuti ei sea kohus kahtluse alla tunnistajate väiteid, et kaebaja töötas tervistkahjustavates tingimustes. Samas ainuüksi terviskahjustavates tingimustes töötamine või halogeenimise tagajärjel kaebajale tekkinud tervisekahjustused, ei ole praegusel juhul piisavad soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks. Kohtupraktikas on selgelt asutud seisukohale, et halduskohtul puudub õiguslik alus loetelu nr 2 laiendavaks tõlgendamiseks, sealhulgas ka osa IX punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunktis b nimetatud ametikoha osas. Kui seadusandja oleks soovinud hõlmata loetelusse nr 2 jalatsitööstuses töötamine halogeenidega, siis oleks see pidanud selgesõnaliselt kajastuma määrusega nr 206 kinnitatud loetelus nr 2. Nii näiteks on määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 osa III (keemiatööstus), punkti A. (keemia- ja naftakeemiatööstuse ettevõtete töötajad, kes töötavad täistööpäeva), alapunkti 1. (tehnoloogiaprotsessis), alapunktis 1) (järgmiste keemiasaaduste tootmisel) märgitud epoksüetaan, selle saadused; etüleeni halogeenderivaadid, nende polümeerid ja kopolümeerid, etüülvedelik. Lisaks on kohtupraktikas olnud järjepidev seisukoht, et ainuüksi tervistkahjustavates tingimustes
6(7)
3-20-589 töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile, kui ei ole täidetud SVPS § 1 punktis 2 sätestatud eeldused.
27.Järelikult sõltumata sellest, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja töötas Xxxxxxxx OÜ-s perioodil 18.09.1995 kuni 18.10.1999 talla liimiga määrijana, täistööajaga ning tegemist on töötamisega jalatsitootmises, ei ole siiski täidetud kõik eeldused, mis annaksid kaebajale õiguse soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 punkti 2 alusel. Nimelt ei ole tõendatud kaebaja töötamine Xxxxxxxx OÜ-s liimide ja kummisegude valmistamisel loetelu nr 2 osa IX punkti 6 erialakoodi nr 17531 alapunkti b mõistes.
28.Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.