Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 22.09.2020, Tartu 3-18-1782 X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 02.10.2019. a otsus X apellatsioonkaebus ja Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.2019. a otsus hüvitise suurust puudutavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt Xi kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitis 300 eurot. Jätta muus osas halduskohtu otsus muutmata.
4.Viru Vanglal kanda väljamõistetud kahjuhüvitis Andres Averi arvelduskontole nr EE292200221061355036 AS-s Swedbank.
5.Täiendada halduskohtu otsust resolutsiooni p-ga 3 järgmises sõnastuses: „Jätta Xi menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda“.
6.Jätta Xi menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 22.10.2020 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 06.09.2016 Viru Vanglale taotluse võimaldada talle väljaviimine 19.09.2016 Lüganuse surnuaiale isa põrmu muldasängitamisele (urni matmine).
2.Viru Vangla jättis 16.09.2016. a otsusega nr 7-2/26538-2 taotluse rahuldamata.
3.X esitas 10.10.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 16.09.2016. a otsuse nr 72/26538-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Tartu Halduskohus rahuldas 25.04.2017. a otsusega haldusasjas nr 3-16-2041 kaebuse ja tegi kindlaks Viru Vangla 16.09.2016. a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 19.04.2018. a otsusega Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a otsuse muutmata.
4.X esitas 11.06.2018 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses 16.09.2016. a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasusega. X hindas temale tekitatud moraalse kahju suuruseks 30 000 eurot.
5.Viru Vangla jättis 13.08.2018. a otsusega nr 6-16/133-2 Xi kahjunõude rahuldamata. Vangla leidis, et kuna X ei saanud 16.09.2016. a otsuse tõttu viibida oma lähedase isiku põrmu matmise juures, saab olla riivatud tema eraelu, kuid selline riive ei tingi rahalise hüvitise maksmist. Vangla leidis, et tekitatud kahju heastamiseks piisab vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamisest ja kinnipeetava ees vabandamisest. Vangla vabandas.
6.X esitas 11.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot. Kaebaja väitel on vastustaja poolt tekitatud mittevaraline kahju kõrvaldamatu ega ole rahaliselt mõõdetav. Kaebaja ei pidanud vabandamist piisavaks.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 02.10.2019. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1500 eurot. Otsuse põhjendused: Vastustaja rikkus 16.09.2016. a otsusega põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Haldusasjas nr 3-16-2041 kohtud tuvastasid, et tegemist on õigustamata keeluga. Vastustaja lähtus ebaõigetest asjaoludest (urni matmise toimumine oli tõendatud). Väljaviimise vastu rääkivatele argumentidele on omistatud vale kaal (urni matmise kui perekondliku sündmuse alatähtsustamine võrreldes vahetult pärast isiku surma toimuva ärasaatmise tseremooniaga). Kohus ei nõustunud vastustajaga, et sekkumine kaebaja õigustesse ei olnud intensiivne. Keelduva otsuse tõttu, mis osutus õigusvastaseks, ei saanud kaebaja osaleda lahkunu hüvastijätmise perekondlikul tseremoonial ja urni matmisel. Usutav on, et seoses eelnimetatuga võisid kaebajal tekkida tõsised hingelised üleelamised. Kaebajal on võimalus urni matmiskohta kalmistul vabadusse naastes külastada, kuid see ei leevenda kaebaja hingelisi üleelamisi, mis kaasnesid 19.09.2016 urni matmise kui perekondliku sündmuse tseremooniast ilma jäämisest. Esineb avaliku võimu kandja süüline õigusvastane tegevus, mis tekitas kaebajale mittevaralist kahju. Vastustaja vastutust piiravaid asjaolusid ei esine. Võttes arvesse, et lahkunu oli juba 16.09.2016 seisuga tuhastatud ja matmisele läks vaid lahkunu tuhk, on põhjendatud määrata kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 20.10.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.2019. a otsus väljamõistetud hüvitise summa osas ja mõista talle välja tema poolt taotletud summa. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
Kohtuotsusest ei nähtu, miks ei nõustuta kaebaja soovitud summaga. Kohtuotsus on selles osas kontrollimatu ja ebaselge. Väljamõistetud summa on liiga väike ega korva kaebajale põhjustatud kannatusi ja hingevalu.
9.Viru Vangla esitas 01.11.2019 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.10.2019. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata või alternatiivselt vähendada väljamõistetud hüvitise suurust. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Asjaolusid arvestades ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine põhjendatud. Mittevaraliste õiguste taastamiseks võib kohaseks hüvitiseks olla vabandamine või tegevuse õigusvastasuse tuvastamine otsuse resolutsiooniga. Käesoleval juhul on need eeldused täidetud. Ei ole usutav ega tõendatud, et kaebajal oleksid tekkinud sellised tõsised hingelised üleelamised, mis tingisid rahalise hüvitise määramise. 2) Otsusest ei ole jälgitav, kuidas kohus jõudis 1500 euro suuruse hüvitiseni. Hüvitise suurus peaks olema optimaalne ja arvestama üldisi olusid, kinnipeetava puhul sedagi, et tema põhiseaduslik õigus eraelu puutumatusele on piiratud vabadusekaotusliku karistuse kandmise olemusega.
10.X esitas 19.11.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta ei nõustu vangla apellatsioonkaebusega ning leiab, et väljamõistetud hüvitis on liiga väike.
11.Viru Vangla esitas 03.12.2019 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väitel saab kohtuotsusele ette heita seda, et kohus ei arvestanud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-90-16 toodud põhimõtetega.
12.X palus 09.07.2020. a taotluses kanda nr EE292200221061355036 AS-s Swedbank.
hüvitis
A.
Averi
arvelduskontole
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Tartu Halduskohus asus vaidlustatud kohtuotsuses seisukohale, et vastustaja süülise õigusvastase tegevusega tekitati kaebajale mittevaraline kahju ning pidas põhjendatuks mõista kaebajale kahju hüvitisena välja 1500 eurot. Halduskohus märkis, et vastustaja rikkus 16.09.2016. a otsusega, kui ei võimaldanud kaebajal osaleda 19.09.2016 Lüganuse surnuaial isa põrmu muldasängitamisel (urni matmine) PS §-s 26 sätestatud kaebaja õigust eraelu puutumatusele. Haldusasjas nr 3-16-2041 tuvastasid kohtud, et tegemist oli täiesti õigustamatu keeluga. Õigusvastase keelduva otsuse tõttu ei saanud kaebaja osaleda lahkunu hüvastijätmise perekondlikul tseremoonial ja urni matmisel. Tartu Halduskohtu hinnangul on usutav, et seoses eelnimetatuga võisid kaebajal tekkida tõsised hingelised üleelamised. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on käesolevas asjas täidetud. Vastustaja ei ole enda apellatsioonkaebuses eeltoodule vastuväiteid esitanud. Seega ei ole apellatsiooniastmes vaidlust RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaldamise eelduste täidetuse üle. Vastustaja leiab apellatsioonkaebuses üksnes, et mittevaraliste õiguste taastamise kohaseks hüvitiseks võib käesolevas asjas olla vabandamine kaebaja ees, mida vangla on ka teinud, või tegevuse õigusvastasuse tuvastamine otsuse resolutsiooniga, mis on tuvastatud haldusasjas nr 3-16-2041. Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes väljamõistetud kahjuhüvitise suurust.
14.Ringkonnakohus hindab esmalt kahju hüvitamise viisi (I) ja seejärel kahjuhüvitise suuruse põhjendatust (II) ning viimaks lahendab menetlusosaliste taotlused ja jaotab menetluskulud
(III).
I
15.Vastustaja arvates võib kohaseks hüvitiseks olla vabandamine või tegevuse õigusvastasuse tuvastamine otsuse resolutsiooniga, kuna ei ole usutav ega tõendatud, et kaebajal oleksid tekkinud sellised tõsised hingelised üleelamised, mis tingiksid rahalise hüvitise määramise.
16.RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Riigikohus on leidnud, et mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Rahalise hüvitise välja mõistmata jätmine on põhjendatud juhul, kui rikkumine on väikese intensiivsusega või suunatud isiku jaoks väheolulise õiguse vastu (RKHK 15.03.2010. a otsus nr 3-3-1-93-09, p 13). Kohtupraktika kohaselt seisneb mittevaraline kahju isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) või füüsilistes kannatustes, mida on talle tekitatud tahtlikult või hooletuse tõttu (RKHK 06.06.2002. a otsus nr 3-3-1-27-02, p 14), kuid mitte igasugune õigusvastane või väärikust alandav käitumine ei too endaga kaasa hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju, vaid selleks peab olema ületatud nn piisava raskusastme künnis (RKHK 17.06.2010. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 23). Seega tuleb kohtupraktika kohaselt mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui kehaline või hingeline valu seda õigustab (RKHK 05.03.2014. a otsus nr 3-3-1-10-14, p 12.2).
17.Ringkonnakohtu hinnangul mõistis halduskohus otsuses (p-d 19-21) põhjendatult välja kahjuhüvitise rahas. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebajal võisid tekkida tõsised hingelised üleelamised keelduva otsuse tõttu, millest tingituna ta ei saanud osaleda lahkunu hüvastijätmise perekondlikul tseremoonial ja urni matmisel. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, mis annaks alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kuna käesolevas asjas saab pidada eluliselt usutavaks tõsiste hingeliste üleelamiste esinemist kaebajal põhjusel, et talle õigusvastaselt ei võimaldatud osaleda isa urni matmisel, mistõttu saab kaebaja õiguse rikkumist eraelu puutumatusele (PS § 26) pidada intensiivseks, siis on halduskohus õigustatult leidnud, et põhjendatud on mõista vanglalt kaebaja kasuks välja rahaline hüvitis. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajale tekitatud hingeliste üleelamiste heastamiseks ei piisa käesolevas asjas üksnes vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisest või vabandamisest, nagu vastustaja enda apellatsioonkaebuses leiab. II
18.Halduskohus pidas põhjendatuks määrata kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitiseks 1500 eurot. Kaebaja väitel on väljamõistetud summa liiga väike. Vastustaja apellatsioonkaebuse alternatiivse taotluse kohaselt tuleb vähendada väljamõistetud hüvitise suurust.
19.Kohtupraktikas on sedastatud, et valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise (RKHK 30.01.2012. a otsus nr 3-3-1-78-11, p 15). Hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ja kannatusi, kuid nende tõendamine võib mõjutada hüvitise suurust (RKHK 09.12.2015. a otsus nr 3-3-1-42-15, p 24). Mittevaralise kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramine on kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus (RKHK 12.04.2017. a otsus nr 3-3-1-90-16, p 10 ning seal
viidatud kohtupraktika) ning hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks kaalutlusreegleid kasutades, võttes muu hulgas arvesse rikutud õiguse olulisust, välja selgitatud asjaolusid ja kohtu hinnangut riive intensiivsusele (RKHK 15.04.2020. a otsus nr 3-18-360, p 14 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus võib hüvitise määramisel arvestada muuhulgas riigi elatustasemega ja üldise sissetuleku tasemega (RKHK 09.12.2015. a otsus nr 3-3-1-42-15, p 26).
20.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu väljamõistetud kahjuhüvitise suurusega, leides, et see on põhjendamatult suur. Lisaks halduskohtu poolt arvestatule, et lahkunu oli juba 16.09.2016 seisuga tuhastatud ja matmisele läks vaid lahkunu tuhk, peab ringkonnakohus kahjuhüvitise mõistliku suuruse üle otsustamisel oluliseks arvestada Eesti üldist elatustaset ning seda, et Eesti õigustraditsiooni kohaselt on avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine erandlik ja piiratud ning on ette nähtud vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (RKHK 09.12.2015. a otsus nr 3-3-1-42-15, p 29). Samuti peab ringkonnakohus asjakohaseks arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid (kaebajal usutavalt tekkinud hingelised üleelamised, rikkumise intensiivsus) ning ka asjaolu, et mittevaralise kahju hüvitiseks määratud summa on kohane, arvestades riigi olusid, s.o ühiskonna jõukuse tase, võrreldavus ja õiglustunne ühiskonna vähemkindlustatud gruppide sissetulekute suhtes. Eesti Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk 2019. aastal 1407 eurot ja 2020. a I kvartalis 1404 eurot1 ning keskmine vanaduspension oli 2019. aastal 475,90 eurot ja 2020. a I kvartalis 485,40 eurot2. Töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral oli 2019. aastal 540 eurot3 ning 2020. aastal on 584 eurot4. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on ringkonnakohtu hinnangul kohane hüvitis 300 eurot. III
21.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Xi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse alternatiivse taotluse osas vähendada halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurust. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 02.10.2019. a otsuse hüvitise suurust puudutavas osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Viru Vanglalt Xi kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise 300 eurot ning jätab muus osas halduskohtu otsuse muutmata. Juhindudes kaebaja 09.07.2020. a taotluses märgitust kohustab ringkonnakohus vastustajat kandma väljamõistetud kahjuhüvitise A. Averi arvelduskontole nr EE292200221061355036 AS-s Swedbank.
22.Tartu Halduskohus vabastas 18.03.2019. a määrusega (tl 26-26p) kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu (750 eurot) tasumise kohustusest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus täiendab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 3, millega jätab kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) halduskohtus Eesti Vabariigi kanda.
23.Tartu Ringkonnakohus jätkas 12.11.2019. a määrusega (tl 58-59) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3). 1 https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk 2 https://www.stat.ee/58095?highlight=vanaduspension 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027
7.Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus antud osas menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.