Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits 19.04.2018, Tartu 3-16-2041 Aleksandr Barinovi kaebus Viru Vangla 16.09.2016. a otsuse nr 7-2/26538-2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Barinov Vastustaja/apellant Viru Vangla
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.04.2017. a otsus muutmata.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 21.05.2018 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
isa suri 08.01.2016. Lühiajalise väljaviimise loa andmisel on vanglal kaalutlusõigus ning taotluse lahendamisel tuleb lähtuda vangistuse täideviimise eesmärkidest ning arvestada tuleb ühiskonna üldise turvalisusega. Kaebajal oli võimalus taotleda lühiajalist väljaviimist isa matustele, ametlikule ärasaatmisele, kuid seda ta ei teinud. Matuste toimumist on võimalik kontrollida, aga urni matmise puhul ei ole vanglal kindlat veendumust, et sündmus reaalselt toimub. Kaebaja väide, et tema õde tuleb Iirimaalt ja urni matmine on võimalik ainult sel päeval, ei ole piisav põhjendus. Kaebaja väljaviimise eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske.
Halduskohus selgitas, et lühiajalise väljaviimise kohta on VangS § 33 lg-s 1 öeldud üksnes seda, et väljaviimine on lubatud olukorras, kus tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Halduskohus mõistis VangS sätteid nii, et väljaviimise taotlust tuli lahendada üldjoontes sarnaselt väljasõidu taotluse lahendamisega, arvestades seejuures väljaviimise olemusest tingitud erisusi. Halduskohus leidis, et õige ei ole vastustaja väide, et väljaviimise tegelik eesmärk ei olnud urni matmisel osalemine, vaid vanglaväline kohtumine kolmandate isikutega. VangS § 33 lg 1 alusel toimub kinnipeetava väljaviimine järelevalve all. Väljaviimise korraldust reguleerib täiendavalt justiitsministri määrus „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“. Igasuguse perekondliku sündmuse puhul on paratamatu, et sellel osalev isik puutub kokku perekonna teiste liikmetega. Eeltoodud saatmise nõuete täitmise korral ei ole aga kohtu hinnangul võimalik seda kokkupuudet kuritarvitada. Kohased ei ole vastustaja argumendid, et kaebaja ei ole põhistanud urni matmise võimalikkust ainult ühel konkreetsel päeval. Vastustaja ei keeldunud kaebaja väljaviimisest seetõttu, et võimalus selleks puudus taotletud kuupäeval (näiteks saatemeeskondade hõivatuse tõttu või muul sarnasel põhjusel). Kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega omab väljaviimise lubamise otsustamisel teisejärgulist tähendust. VangS § 33 lg 1 alusel antakse luba väljaviimiseks just siis, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik. Kaebaja taotlus on käsitletav VangS § 32 lg-s 5 nimetatud taotlusena. Halduskohus nõustus vastustajaga, et väljasõidu lubamisega kaasnevad julgeolekuriskid omavad väljaviimise lubamise otsustamisel olulist tähtsust. Praegusel juhul olid need riskid aga vaidlustatud otsuses lahti kirjutamata. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, milliseid ohte või riske vastustaja täpsemalt silmas pidas. Keeldumist ei ole seotud kaebaja toime pandud kuriteo asjaoludega. Otsuses on küll nimetatud kahte kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid nende mõju või tähendust väljaviimise otsustamisele ei ole selgitatud. Otsusest ei nähtu, kuidas võiksid kardetud riskid realiseeruda väljaviimise korral. Halduskohus märkis, et kaebaja esitas väljaviimise taotluse 13 päeva enne sündmuse toimumist ning vastustajal oli piisavalt aega motiveeritud otsuse koostamiseks. Kokkuvõttes jäi halduskohtu hinnangul paljasõnaliseks vaidlustatud otsuses sisalduv väide, et kaebaja väljaviimise eesmärk ei kaalu üles sellega kaasnevaid riske. Lähtuvalt eelnevast sisaldab vaidlustatud otsus põhjendamis- ja kaalutlusvigu. Vastustaja lähtus ebaõigetest asjaoludest (urni matmise toimumine oli tõendatud). Väljaviimise vastu rääkivatele argumentidele on omistatud vale kaal (urni matmise kui perekondliku sündmuse alatähtsustamine võrreldes vahetult pärast isiku surma toimuva ärasaatmise tseremooniaga). Julgeolekuriskide osas ei ole kaalutlusi välja toodud, seega ei saa ka öelda, et need kaaluvad üles väljaviimise kasuks rääkivad argumendid.
argument ei ole iseenesest ebaõige, rikub apellandi hinnangul aga viidatud HKMS § 158 lg-s 3 sätestatud halduskohtu otsuse tegemise pädevuse piire. Olukorda, kus halduskohus on kaalutlusotsuse hindamisel ületanud kohtu pädevust ja teinud sisuliselt kaalutlusotsuse haldusorgani eest, saab käsitleda menetlusnormi olulise rikkumisena HKMS § 157 lg 1 tähenduses ning Viru Vangla on seisukohal, et selline otsus tuleb tühistada.
lühiajalist väljaviimist eelkõige siis, kui lühiajalist väljasõitu pole võimalik kinnipeetavale vangistuse täideviimise eesmärkidest (s.o kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine) tulenevalt lubada. Järelikult VangS §-s 33 sätestatud lühiajaline väljaviimine on kinnipeetavale, kes ei saa kasutada lühiajalist väljasõitu VangS § 32 ettenähtud tingimustel. Lühiajaliseks väljaviimiseks peab olema konkreetne põhjus, koht ja aeg. Lühiajaliseks väljaviimise põhjus saab olla eelkõige erakorraline perekondlik sündmus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.