lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-578/2

Rahvastik › Muu rahvastik

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-578/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Muu rahvastik
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
972
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-578

Määruse kuupäev

14. september 2020

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X. (X.) kaebus Eesti Vabariigi põhjustatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada X.X. kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Tartu Halduskohtusse saabus 30. märtsil 2020 X.X. kaebus, milles ta palus tuvastada põhiseaduslikud rikkumised ja mõista Eesti Vabariigilt välja tervisele tekitatud kahju. Kaebuses avaldas kaebaja rahulolematust: - 2. mai 2017. a kohtumäärusega asjas nr 1-17-3356. Kaebaja viitas enda avalduste ignoreerimisele, alandamisele ja hüvitamisnõude alusetule rahuldamata jätmisele; - 10. mai 2017. a kohtumäärusega asjas nr 2-16-646. Kaebaja hinnangul jäeti tema kaebus alusetult rahuldamata; - 11. septembri 2015. a kohtuotsusega asjas nr 1-15-621 ning kohtunike tegevusega sama asja läbivaatamisel perioodil 2015‒2019. Kaebaja viitas politsei ja prokuratuuri süüdistuste alusetule usaldamisele, süütuse presumptsiooni rikkumisele, alusetule vabaduse võtmisele, ebaõiglasele süüdimõistmisele ja uute asjaolude tähelepanuta jätmisele; - Narva politsei ja Ida-Viru Prokuratuuri tegevusega. Kaebaja märkis, et politsei ja prokuratuur aitasid kaasa tema süüdimõistmisele asjas nr 1-15-621.

KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja on eraldi esile toonud, et palub tuvastada põhiseaduslikud rikkumised, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega.

3-20-578 Kaebusest ei tule otsesõnu välja, millise politsei ja prokuratuuri tegevuse eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab. Kaebaja on üldsõnaliselt märkinud, et politsei ja prokuratuur aitasid kaasa tema süüdimõistmisele, ning on viidanud enda kinnipidamisele ja petiseks olemise süüdistusele. Kaebaja lisas, et selliselt kujundati avalikku arvamust, millele toetus 11. septembri 2015. a kohtuotsus asjas nr 1-15-621. Kohtu hinnangul võib eeltoodust aru saada, et kaebaja soovib politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Lisaks on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse seoses kohtute tegevusega kohtuasjades nr 1-17-3356, 2-16-646 ja 1-15-621. I

3.HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus selgitab, et seadusandja on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks näinud ette teise menetluskorra.
4.Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kord on reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS).
5.Kriminaalasja kohtueelses menetluses prokuratuuri ja uurimisasutuse poolt tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lõige 2). SKHS § 14 lõiked 3 ja 4 näevad ette tähtajad vastava taotluse esitamiseks. Seega ei ole halduskohtu pädevuses politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine.
6.Kaebaja hinnangul on kohtud talle põhjustanud kahju kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja 1-15-621. Kriminaalasjas nr 1-15-621 mõisteti kaebaja süüdi ning asjas nr 1-17-3356 jäeti rahuldamata tema kaebus Riigiprokuratuuri määrusele, millega jäeti rahuldamata G. X.i kaebus prokuratuurilt hüvitise väljamõistmiseks seoses kriminaalasja nr 1-15-621 menetlusega. Kaebusest nähtuvalt pole kaebaja rahul kriminaalasjades läbiviidud menetlustega ja kohtulahenditega. Kaebaja soovib kohtu poolt kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist. Kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine on sõltuvalt asjaoludest kas üldkohtu (maakohtu, ringkonnakohtu) või prokuratuuri pädevuses (SKHS §-d 18 ja 21). Kahju hüvitamise taotluste kohta tehtud otsustuste peale esitatud edasikaebuste lahendamine on jällegi ainult prokuratuuri või üldkohtute pädevuses (SKHS §-d 19‒21 ja seal tehtud viited õigusnormidele). Seega ei ole ühelgi juhul kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine ega vastavate otsustuste peale esitatud edasikaebuste lahendamine halduskohtu pädevuses.
7.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebus politsei, prokuratuuri ja kohtute poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudes ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse vastavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

3-20-578 II

8.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
9.Kaebaja leiab, et talle on põhjustatud kahju tsiviilasjas nr 2-16-646 (kaebaja nõudis kuriteoteate esitajalt hüvitise väljamõistmist), kuna 10. mai 2017. a kohtumäärusega jäeti tema kaebus alusetult rahuldamata. Kaebaja on vastava määruse oma kaebusele lisanud. Määrusest nähtub, et Viru Maakohus keeldus kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest.
10.Tsiviilasjas õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 (Riigikohtu 28. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-70-15, punkt 23). RVastS § 15 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo (lõige 1) või kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks (lõige 31).
11.Kohtupraktikas on selgitatud, et hüvitamiskaebuse korral tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge (Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2013. a määrus asjas nr 3-13-990, punkt 16; Riigikohtu 26. aprilli 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12, punktid 7 ja 8). Samuti on praktikas kinnistunud seisukoht, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduste täitmata jätmise korral kuulub kaebus tagastamisele kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel (Tartu Ringkonnakohtu 13. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-18-799; Tartu Halduskohtu 13. augusti 2018. a määrus asjas nr 3-18-1332; Tartu Ringkonnakohtu
17.detsembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1974).
12.Praeguses kohtuasjas on ilmne, et RVastS §-s 15 sätestatud tingimused hüvitamisnõude esitamiseks ei ole täidetud. Asjas ei nähtu, et Viru Maakohtu 10. mai 2017. a määruse asjas nr 2-16-646 teinud kohtunik oleks kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel pannud toime kuriteo. Kohtuniku suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust.
13.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kohtu tegevusega tsiviilasjas nr 2-16-646 põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab kaebuse selle nõude osas HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja