lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-578/12

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-578/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1423
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 44 lg 1KaebeõigusRVastS § 15Õigusemõistmisel tekitatud kahjuRVastS § 17 lg 1Taotluse või kaebuse esitamineSKHS § 14 lg 2Kahjuhüvitise taotlemine kohtueelses ja kohtuvälises menetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-578/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja14.09.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-495/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.20222-21-13467/26Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 26. jaanuar 2021, Tartu 3-20-578 Xi kaebus Eesti Vabariigi põhjustatud hüvitamiseks Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X

kahju

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. septembri 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 14. septembri 2020. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 28. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada põhiseaduslikud rikkumised ja mõista Eesti Vabariigilt välja tervisele tekitatud kahju. Kaebaja ei ole rahul 2. mai 2017. a määrusega kohtuasjas nr 1-17-3356, millega kohus jättis tema kaebuse prokuratuuri vastu rahuldamata. Selle määrusega varjas kohus kaebaja vastu tehtud kuritegu ning kahjustas tema tervist, määrus sisaldab alandusi ja solvanguid kaebaja suhtes. Kohtuasjas nr 2-16-646 jättis kohus kaebaja kaebuse 10. mai 2017. a määrusega alusetult rahuldamata. Kaebaja ei nõustu kohtuasjas nr 1-15-621 11. septembri 2015. a tehtud kohtuotsusega ja kohtunike tegevusega sama asja läbivaatamisel. Kaebaja mõisteti alusetult ja ebaõigesti süüdi. Kohus oma tegevusetusega alandas kaebajat, eiras ja ignoreeris tema põhiseaduslikke õigusi. Samas kriminaalasjas Narva politsei ja Ida-Viru Prokuratuur aitasid oma tegevusega kaebaja süüdimõistmisele kaasa. Teise astme kohus ja Riigikohus ei arvestanud kaebaja argumentidega vaid toetasid politsei ja prokuratuuri seisukohti. Kõik need tegevused ja tegevusetused tekitasid kahju kaebaja tervisele, tema töövõime langes ja ta invaliidistus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 14. septembri 2020. a määrusega Xi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus leidis, et kaebusega soovitakse politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses

menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist ning kohtute tegevusega kohtuasjades nr 1-17-3356, nr 2-16-646, nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtu pädevuses ei ole politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamine. Vastav taotlus tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg 2 alusel esitada prokuratuurile. Kohtu poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine on sõltuvalt asjaoludest üldkohtu või prokuratuuri pädevuses. Kaebaja soovib kohtu poolt kriminaalasjades nr 1-17-3356 ja nr 1-15-621 tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kaebuse läbivaatamine politsei, prokuratuuri ja kohtute poolt kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ei ole halduskohtu pädevuses, kuulub kaebus selles osas tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1p 1 alusel. Tsiviilasjas õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib ammendavalt erinormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15. Kohtupraktika kohaselt tuleb hüvitamiskaebuse korral kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on ilmselge. RVastS §-s 15 sätestatud tingimused hüvitamisnõude esitamiseks ei ole täidetud. Asjast ei nähtu, et kohtuasjas nr 2-16-646 Viru Maakohtu 10. mai 2017. a määruse teinud kohtunik oleks kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel pannud toime kuriteo. Samuti ei ole Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust. Kaebajal puudub kohtu tegevusega tsiviilasjas nr 2-16-646 põhjustatud kahju hüvitamise nõudes ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb selle nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 14. septembri 2020. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses väidab kaebaja, et alates 2017 kui käesoleva ajani sooritasid politsei, prokuratuur ja kohtunikud kaebaja põhiseaduslike huvide vastu rida kuritegusid. Politsei kasutas kaebaja vastu piinamist, prokuratuur ja Viru Maakohtu kohtunikud aitasid kaasa vägivalla jätkumisele kaebaja suhtes. Kohtunikud koostasid õigusvastaseid kohtuotsuseid, mis ebaseaduslikult piiravad kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja tekitavad kahju ning sisaldavad solvavat teavet. Halduskohtu määrus on ebaseaduslik, kohtu põhjendused ei vasta tegelikkusele. Kaebajal oli õigus nõuda kahju hüvitamist Tartu Halduskohtu kaudu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu 14. septembri 2020. a määruse põhjendusi.
5.Kaebaja soovib kohtu poolt kahe kriminaalasja ja ühe tsiviilasja menetlemisega seoses tekitatud kahju hüvitamist. Samuti ei ole kaebaja rahul neist ühe kriminaalasja kohtueelse menetlemisega politsei ja prokuratuuri poolt. Kohtud, politsei ja prokuratuur tekitasid kaebaja hinnangul kahju tema tervisele.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kriminaalasja kohtueelses menetluses või kohtu poolt kriminaalasja menetlemise käigus tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks tuleb vastav kahju hüvitamise taotlus esitada prokuratuurile või üldkohtule (SKHS § 14 lg 2, § 18 lg 1, § 21). Halduskohus selgitas põhjalikult, et seadus ei näe ette halduskohtule pädevust lahendada kahju hüvitamise taotlusi, mis on esitatud seoses kriminaalasja kohtueelsevõi kohtumenetlusega. Eeltoodu alusel ei kuulu kaebaja nõue kriminaalasjade menetlemisega seoses tekitatud kahju hüvitamiseks lahendamisele halduskohtus ning Tartu Halduskohus tagastas kaebuse nimetatud nõude osas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja nõude, hüvitada kohtu tegevusega kriminaalasjade menetlemisel tekitatud kahju, lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja seda on halduskohus vaidlustatavas määruses piisavalt selgitanud. Viidatud nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
7.Kaebaja nõude taotleda kohtu tekitatud kahju hüvitamist seoses tsiviilasja menetlemisega, tagastas halduskohus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, märkides, et kaebajal puudub kaebeõigus

nimetatud nõude esitamiseks, kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata, s.t kohtunik ei ole toime pannud kuritegu. Ringkonnakohtu hinnangul eksis halduskohus kaebuse tagastamise aluse määratlemisel.

8.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Avalik-õiguslikus suhtes, sealhulgas õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. RVastS § 17 lg 1 esimene lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Seega on kaebaja esitatud nõude, tsiviilasja kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamine, lahendamine halduskohtu pädevuses. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu järeldust, et kaebajal puudub kaebeõigus tsiviilasjas õigusemõistmise kestel tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks halduskohtule. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebajal on isiklik puutumus tsiviilasjaga nr 2-16-646, kuna kaebaja oli selles tsiviilasjas hagejaks. Tsiviilasja menetlemise raames võib olla riivatud kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebus kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele. Seejuures ei sõltu kaebaja õiguste riive olemasolu sellest, kas tsiviilasja lahendanud kohtunik on menetluses toime pannud kuriteo. Vastavalt ei saa asjaolust, et tuvastamist pole leidnud kohtuniku poolt tsiviilasja menetlemise raames kuriteo toimepanemine, järeldada kaebeõiguse puudumist. Kohtuniku poolt kuriteo toimepanemine on nõude rahuldamise eeldus ja piirab seega isikute võimalusi saada hüvitist õiguste rikkumise korral kohtumenetluses. Sellisena võib piirang sõltuvalt asjaoludest olla ka ebaproportsionaalne. Samas ei saaks kohus üldse kaaluda piirangu põhiseaduspärasust, kui pidada juba piirangu tingimuse mittetäitmist kaebeõiguse puudumise aluseks. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asja kaebaja toodud asjaolud piisavad kaebeõiguse jaatamiseks. Samal ajal ei esine HKMS §-s 45 sätestatud kaebeõiguse piiranguid. Seega halduskohus tagastas nõude tsiviilasja kohtumenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ennatlikult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Vaidluse asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et hoolimata kaebeõiguse olemasolust, kuulub kaebus tagastamisele siiski ka tsiviilkohtumenetluses tekitud kahju hüvitamise nõude osas. Kaebeõigus ei taga veel tingimata kaebuse menetlusse võtmist või rahuldamist.
10.Tsiviilasjas esitatud hagiga soovis kaebaja saada hüvitist mittevaralise kahju eest, mille kostja kaebaja hinnangul põhjustas talle kuriteoteate esitamisega. Viru Maakohus 10. mai 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-646 keeldus kaebaja hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS §371 lg 1 p 2 alusel, leides, et hagi on perspektiivitu. Määruses selgitas kohus määruse edasikaebamise korda ning sedagi, et tulenevalt TsMS § 372 lg-st 6, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega lisaks võimalusele vaidlustada maakohtu määrus määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule oli kaebajal pärast maakohtu määruse saamist õigus esitada maakohtule oma nõue kostja vastu uuesti. Vastavalt ei takistanud maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine kaebajal lõplikult oma võimaliku kahju hüvitamise nõude maksmapanemist kostja vastu. Ringkonnakohus järeldab sellest, et maakohtu määruse mõju kaebaja õigustele seisnes eelkõige võimalikus ebamugavuses ja täiendavates kohtukuludes, mis oleks kaasnenud maakohtu määruse vaidlustamise või uue hagiavalduse esitamisega. Seetõttu oli maakohtu määrusest tingitud kaebaja õiguste riive väheintensiivne. Olukorras, kus määruse teinud maakohtu kohtunik ei ole kaebaja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel pannud toime kuritegu ning Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole rahuldanud asjaomase menetlusega seotud individuaalkaebust on täitmata õigusemõistmisega tekitatud kahjunõude rahuldamise eeldused RVastS § 15 järgi. Kaebuse asjaoludel ei saa

RVastS §-s 15 sätestatud piiranguid pidada kaebaja õigusi ka ebaproportsionaalselt piiravaks. Seega on kaebuse eduväljavaated vähesed.

11.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuna praegusel juhul on täidetud HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse tagastamise tingimused ja kaebuse perspektiivitus on ilmne, siis leiab ringkonnakohus, et kokkuvõttes halduskohus põhjendatult tagastas kaebuse ka tsiviilkohtumenetluses maakohtu lahendiga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Selles osas kaebuse tagastamise õiguslikuks aluseks tuleb lugeda aga HKMS § 121 lg 2 p 21.
12.Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium