lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1595/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1595/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
527
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1595

Määruse kuupäev

7. september 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Denes Ivanovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks määrata kaebajale karmim distsiplinaarkaristus

Menetlusosalised

Kaebaja – Denes Ivanov Vastustaja - Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebaja rahuldamata.

taotlus

haldusasjade

liitmiseks

2.Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Kaebaja Denes Ivanov esitas 23.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Tartu Vanglat määrama talle distsiplinaarkaristuseks karmimat karistust kui noomitus. Kaebajalt võeti 15.06.2020 ära 4 lahtist žiletitera, 8 cm metallist riba ja muid esemeid. Tartu Vangla 15.07.2020. a käskkirjaga nr 6-2/447 määrati kaebajale esemete omamise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja hinnangul olid leitud esemed oma olemuselt eriti ohtlikud ning nende omamise eest noomituse määramine on ilmselgelt ebakohane. Arvestada tuli asjaolu, et kaebajal on varasemaid distsipliinirikkumisi, mille eest on määratud ka kartserikaristusi. Kaebaja leidis, et eelmistest karistustest leebema karistuse määramine ei ole tema õiguskuulekale teele suunamine ja annab signaali teistele kinnipeetavatele, et rikkumiste rohkus hoopis vähendab karistust. Selline karistus ei ole isegi avatud ühiskonnas kohane kuna vangla eesmärk on suunata isikuid õiguskuulekale teele ning distsiplinaarkaristused vanglas õpetavad kinnipeetavaid, et igasuguse rikkumise eest määratakse karistus. Kaebaja on esitanud 15.07.2020. a käskkirjale vaide, mille vangla jättis 19.08.2020. a vaideotsusega nr 1-11/406-2 (tl 2) rahuldamata. Kaebaja esitas koos kaebusega taotlused asjade liitmiseks ühte menetlusse ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu seisukoht

2.Kaebaja palus liita kaks haldusasja, kuna tegemist on samalaadsete kaebustega ja mõlemal on vastustajaks Tartu Vangla. Kohus mõistab taotlust nii, et kaebaja mõtles käesolevat asja ja samal ajal kohtusse saabunud asja nr 3-20-1598. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg 1 seab haldusasjade liitmise tingimuseks, et kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Kui kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole menetluse lihtsustamise ja kiirendamise abinõude kohaldamine vajalik. Kohtuasjade liitmise tingimused ei ole täidetud.
3.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Sama sätte lg 2 järgi muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks või isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Vangistusseaduse (VangS) § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki (VangS § 63 lg 3). Distsiplinaarkaristuse määramisel on pädeval isikul seaduses sätestatud raamides kaalumisruum karistuse valikul. Vangistuse täideviimise üheks eesmärgiks on küll kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (VangS § 6 lg 1), kuid kaebajale ei tulene sellest normist subjektiivset õigust nõuda eeltoodud eesmärgi saavutamiseks rangemate abinõude kohaldamist. Kui kaebaja hinnangul määrati talle liiga kerge distsiplinaarkaristus, siis ei ole tegemist kaebaja suhtes koormava haldusaktiga ning kaebaja ei saa seda vaidlustada tema õiguste rikkumisele tuginedes. Teiste kinnipeetavate õiguste või avaliku huvi kaitseks kaebuse esitamise õigust kaebajal ei ole.
4.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium