1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada taotluse esitaja riigilõivu tasumisest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja saata teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtule saabus 27.08.2020 „X“ esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub kohustada Viru Vanglat võimaldada talle 13.09.2020 lühiajaline väljasõit ema „X“juurde. Taotleja märgib, et ta esitas vastava taotluse lühiajaliseks väljasõiduks Viru Vanglale juba 7.07.2020. Taotleja palub end riigilõivust vabastada.
2.Kohus palus 27.08.2020 kohtunõudes Viru Vanglal teatada kohtule, kas on esitanud Viru Vanglale vaide, mille esemeks oleks 13.09.2020 või teisel kuupäeval ema juurde lühiajalise väljasõidu lubamine. Vaide olemasolu korral palun esitada kohtule „X“vaie ja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.
3.Viru Vangla märkis 01.09.2020 ja 27.08.2020 vastustes kohtunõudele, et taotleja on esitanud seoses esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega 24.08.2020 vaide. Vangla on seisukohal, et kaebaja on rahulolematu, et talle ei võimaldatud vanglast lühiajalist väljasõitu. Vangla leiab, et üldlevinud EÕK kohaldamise põhimõtte järgi tuleb EÕK menetluses vältida põhivaidluse lahendamist. Käesolevalt menetletav EÕK on selgelt vaidluse lõpplahendus. Siinkohal tuleb rõhutada, et kinnipeetav ei ole välja toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis õigustaks EÕK menetluses lõpplahendi tegemist. Sellised asjaolud ei ole ka äratuntavad. Nii vaidemenetluses (mille tähtaeg ei ole möödunud) kui ka võimalikus hilisemas kohtumenetluses
3-20-1610 (kui hüpoteetiliselt eeldada, et vaie jääb rahuldamata), saab põhjalikult kaaluda kaebaja õiguste riive ulatust ning seda, kas lühiajaline väljasõit on vältimatult vajalik ja lubatav. Justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätestab täpsemad lühiajalisele väljasõidule lubamise tingimused. VSKE § 83 lg 31 kohaselt võib lühiajalise väljasõidu andmisest keelduda seetõttu, et kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaebajal on kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumatuse eest1. Kehtivale distsiplinaarkaristusele on mh tuginetud vaidlustatud otsuses. VSKE § 82 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 järgi tuleb väljasõidutaotluse lahendamisel arvestada mh vangi kuriteo asjaoludega, tema käitumisega vanglas ning tema isiksuseomaduste ning kriminogeensete riskidega. „X“kannab karistust raske narkokuriteo eest. Vangla toob siinkohal välja Viru Maakohtu 05.12.2019. a ja Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2020. a määrustes kriminaalasjas 1-15-8438 väljatoodu, mis kajastab kaebaja kuriteo kirjeldust ning tema suhtumist karistuse kandmisse. Vangla palub kohtul võtta määrused käesoleva asja materjalide juurde. Olulise tähendusega on sealhulgas ringkonnakohtu määruse punktis 15 kirjeldatu: „[--] Nimelt nähtub kaebusest süüdimõistetu pretensioonikas ja etteheitev suhtumine vanglasse ning samas enesekriitika täielik puudumine. Süüdistatav ei näi aduvat, et ta on vanglas iseenda käitumise tõttu ja vanglast ennetähtaegselt vabanemiseks tuleb tal eeskätt end ise muuta, mitte eeldada, et vangla või keegi kolmas teeb seda tema eest. Määruskaebuse süüdistav-põlglik ja enesekseskne alatoon peegeldab suhtumist ja maailmakäsitlust, mis muudab ringkonnakohtu jaoks veelgi raskemaks uskuda, et süüdimõistetu on muutunud õiguskuulekaks ja hoiduks vabanedes uute kuritegude toimepanemisest[---]“. Ringkonnakohus on oma jõustunud määruses kokkuvõtlikult välja toonud, et „X“ei adu karistuse tähtsust. Kõigest sellest võib järeldada, et jõustunud kohtumäärustega on leidnud kinnitust, et „X“puhul ei ole kindlust, et ta ei pane kohe peale vanglast väljumist toime uut õigusrikkumist. „X“puhul on kuriteod seotud narkootikumide käitlemisega. Kuna „X“ei ole kohtumääruse kohaselt saanud aru enda kuriteo tagajärgedest, ei ole kindlust, et ka ajutiselt vanglast väljudes käituks „X“õiguskuulekalt. Seetõttu palub vangla jätta „X“EÕK taotluse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Viru Vanglas on registreeritud taotleja vaie.
5.Kohus lahendab esmalt menetlusabi taotluse ning seejärel esialgse õiguskaitse taotluse.
6.Taotluse esitaja on palunud end riigilõivu tasumisest vabastada. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). HKMS § 116 lg 1 teine lause sätestab, et kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud HKMS § 110 lõike 1 p-s 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama.
7.Kohus on tutvunud taotluse esitaja vanglasisese vabakasutuskonto (K-Raha) väljavõttega perioodil 24.04.2020- 23.08.2020. Kohus leiab, et menetlusabi taotluse saab rahuldada ja taotluse4) esitaja riigilõivu tasumisest vabastada. HKMS § 116 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohus määrust ei põhjenda. Esialgse õiguskaitse taotlus
3-20-1610
8.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul saab esialgset õiguskaitset taotleda ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus (kas õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks) ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid. Halduskohus saab esialgse õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et taotluse esitaja soovib Viru Vangla kohustamist võimaldada temale lühiajaline väljasõit. Kuigi lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, saab kohus kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras isikut lühiajalisele väljasõidule lubama, sest tegemist oleks üksnes ajutise abinõuga, mis ei tähenda vastustaja eest kaalutlusõiguse teostamist ega ka põhivaidluse ette ära otsustamist (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 29; Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 10).
9.Kuna praegusel juhul on taotluse esitaja vaidlustanud kohtueelses menetluses lühiajalise väljasõidu loa andmata jätmise käskkirja, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Sellises olukorras eeldab esialgse õiguskaitse korras isiku lühiajalisele väljasõidule lubamine, et isikul esineb selleks ülekaalukas vajadus ning samas ei kahjustaks lühiajaline väljasõit oluliselt avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Ühtlasi peaks vaide või kaebuse rahuldamine olema ka tõenäoline ehk asjaoludest tulenevalt vastustaja kaalutlusõigus oluliselt ahenenud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 10).
10.Taotlusest nähtub, et lühiajalise väljasõidu eesmärk oleks külastada oma ema. Kohus leiab, et lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine esialgse õiguskaitse korras ei too endaga kaasa pöördumatud tagajärgi enne asjas esitatava võimaliku kaebuse lõplikku lahendamist. Taotluse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid lühiajalise väljasõidu võimaldamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Taotluse esitajale on vanglaväline suhtlemine pereliikmetega tagatud ka lühiajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse vormis. Seega leiab kohus, et taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus lühiajalise väljasõidu saamiseks.
11.Riigikohtu praktika kohaselt ei saa alati välistada ja absoluutselt esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist kindla sisuga haldusakti andmiseks ka juhul, kui haldusakti andmisel on haldusorganil kaalutlusruum, eeldusel, et puudub muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal on ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud – RKHKm 3-3-1-59-14 p-d 17-20.
12.Kohus märgib, et praegusel juhul otsustataks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaidemenetluse asi ette ära, sest halduskohus teeks vastustajale vaidemenetluse ajaks
3-20-1610 samasisulise ettekirjutuse, mida taotletakse vaides. Kohus leiab, et vajadus esialgse õiguskaitse järele ei ole piisav, et lubada esialgse õiguskaitse korras taotlejale lühiajalist väljasõitu 13.09.2020. Kohus selgitab, et taotlejal puudub erakorraline perekondlik sündmus ja subjektiivne õigus nõuda lühiajalist väljasõitu. Antud juhul ilmselgelt ei esine ka taotluse rahuldamata jätmise otsuses tõsiseid kaalutlusvigu.
13.Kohus märgib ka seda, et kuivõrd kinnipeetava lühiajalise väljasõiduga võib kaasneda oht nii vangla julgeolekule kui ka avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele, ei ole praeguse seisuga põhjendatud rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus viisil, mis muudaks edasise põhivaidluse mõttetuks. Kuna juba esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei analüüsi kohus põhjalikumalt muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga X. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.