Meeme Mallene (isikukood 36702090217) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri 2022 määrus
Määruskaebuse esitaja
süüdimõistetu Meeme Mallene
Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Elle Karm Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Harju Maakohtu 4. aprilli 2016 otsusega tunnistati Meeme Mallene süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati 9-aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja algust arvati 13. maist 2015 ning karistusaeg lõppeb 13. mail 2024.
2.Viru Vangla esitas 5. augustil 2022 Viru Maakohtule materjalid M. Mallene tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Viru Vangla ja prokuratuur toetavad M. Mallene vabastamist. Vaidlustatud kohtumäärus
4.Viru Maakohus jättis 30. septembri 2022 määrusega M. Mallene tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata ning mõistis temalt menetluskuluna riigituludesse välja 124,80 eurot kaitsjatasu hüvituseks. Määruse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
5.Täidetud on formaalsed eeldused M. Mallene ennetähtaegseks vabastamiseks.
6.On positiivne, et M. Mallenel on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning vangistuses on temaga läbi viidud erinevaid vestlusi lähisuhete säilitamise toetamiseks, töötamise ja võlgnevuste teemal, narkootikumide tarbimisharjumuste analüüsimiseks ning kuritegeliku käitumise ja selle põhjustajate analüüsimiseks. Need positiivsed asjaolud ei kaalu aga üles negatiivseid tegureid. Ka M. Mallene halb tervislik seisund ei anna praeguses menetluses iseseisvat alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
7.M. Mallenel on kolm kehtivat kriminaalkaristust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et M. Mallene ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Samuti viitavad korduvad analoogsed kuriteod M. Mallene väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ning sellele, et ta ei teadvusta endale, millist ohtu kujutavad narkootilised ained rahvatervisele. Kuriteod pani M. Mallene toime ettekavatsetult ja lühikese intervalliga, kusjuures käideldud narkootilise aine kogus suurenes iga kuriteoga. Kuriteod pani ta toime varalise kasu saamise eesmärgil ja puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu. K-Raha andmetel on M. Mallenel 26. juuli 2022 seisuga 46 892 eurot võlgu. Vestlusel vanglaametnikuga väitis M. Mallene, et võlgnevusi ta tasuda ei kavatse, kuna need on aegunud. Ta soovib tegeleda võlgnevuste kustutamisega, kuid hetkel pole tal selle jaoks piisavalt raha. Kuna M. Mallene on pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil toime kolm rahvatervisevastast kuritegu, tal on suures ulatuses võlgu ja tema töötasuks lubatakse vabaduses miinimumpalgast vaid veidi kõrgemat tasu, võib M. Mallene panna oma majandusliku toimetuleku parandamiseks toime uued kuriteod.
8.Vangistuses on M. Mallene määratud tööle. Ta keeldub tööle asumast, kuigi arst on andnud kooskõlastuse, et ta saab töötada 30 minutit (püsti seistes tolmu pühkimine). Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Mallene negatiivselt meelestatud koristustööde suhtes, kuna ei näe sellel tööl mõtet.
30.septembri 2022 seisuga on M. Mallenel 12 kehtivat distsiplinaarkaristust ning lisaks nähtub iseloomustusest, et 5. juunil 2021 kasutas M. Mallene valvuri suhtes ähvardavaid väljendeid, mille tõttu kohaldati talle täiendavaid julgeolekuabinõusid ning alustati kriminaalmenetlust (Viru Maakohtu 31. mai 2022 määrusega kriminaalasjas nr 1-22-2899 anti M. Mallene kohtu alla süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi). Kohus leiab, et kui M. Mallene ei suuda vangistuses range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, on kaheldav, kas ta suudab seda teha ka vabaduses. Seda enam, et varem on M. Mallene olnud temale mõistetud vangistusest ka osaliselt tingimisi vabastatud ühes käitumiskontrollile allutamisega, kuid siis pani ta katseajal toime uue kuriteo. Seetõttu puudub kohtul kindlus, et käitumiskontroll on piisav, et hoida ära M. Mallene uusi kuritegusid.
9.Kohtuistungil osales M. Mallene taotlusel tema kaitsjana vandeadvokaat Marina Valge, kes esitas õigusabi osutamise eest tasutaotluse summas 124,80 eurot. Kohus peab seda tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle ning mõistab selle summa välja M. Mallenelt. Määruskaebus
10.Maakohtu määruse peale esitas M. Mallene määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja vabastada ta vangistusest ennetähtaegselt. Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine.
11.Asja arutati ilma M. Mallene osavõtuta. Ta soovis kohtuistungil osaleda, aga sellega seonduv viis ta sellisesse olukorda, et ta otsustas lahkuda. Nimelt toodi ta õigel ajal vangla videoruumi, kuid sealseid seadmeid ei osatud tööle panna. Pärast 10 minuti jooksul tehtud edutuid katseid videoseadmed tööle saada viidi ta teise ruumi, kuid siis öeldi, et ta peab minema uuesti endisesse ruumi. Seal aga ei suudetud videoseadmeid jätkuvalt tööle saada. Selleks ajaks oli M. Mallene 2(6)
juba sellises seisundis, et ei oleks suutnud kellegagi väidelda ning tasapisi hakkas tal tekkima seisund, kus ta hakkab grimasse tegema ja kontrollimatult tõmblema. Et seda vältida, palus ta viia end kambrisse ja oli nõus kohtuistungil mitte osalema.
12.M. Mallene jaoks on alandav, et temalt nõutakse kohtukulude tasumist. Seda põhjusel, et vangistuse jooksul on ta teeninud 0,26 eurot, millest osa läks vabanemisfondi ja nõuete tasumiseks ning kätte sai ta üksnes 0,08 eurot. Sellest ei ole võimalik kohtukulusid tasuda. Samuti on absurdne põhjendada vabastamata jätmist tema võlgadega, mis pealegi olid olemas juba enne vangistust. Sel juhul tuleks seadust muuta ja sätestada, et isikut ei vabastada ennetähtaegselt, kui tal on võlad, sest nende katteks hakkab ta toime panema uusi kuritegusid. Ka ütles kohus, et M. Mallene invaliidsuspension ja töötu abiraha ei ole piisavad tema elementaarsete kulude katteks. Kas siis riik on tõesti loonud olukorra, kus nt töötu peab varastama, sest muidu peab ta olema näljas või eluasemeta? Kohtu arvates see nii on.
13.M. Mallene esitas kohtule dokumendid tema töövõime ja puude raskusastme kinnituseks. Need dokumendid põhjendavad, miks ta on tööst keeldunud, kuid kohus ei nimetanud neid määruses. M. Mallenel puudub töövõime ning tal on nii füüsiline kui ka vaimne puue. Kõik need põhjused, millele tuginedes hinnati tema puude raskusastet ja töövõimet, olid olemas juba aastaid. Kuna vangla keeldus aastaid tegemast uuringuid, mis näitaks M. Mallene vaimset ja füüsilist võimekust, ei saanud Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet teha õigetele faktidele tuginevaid otsuseid. Kui need uuringud said tehtud, muutus M. Mallene töövõime ja puude raskusaste märgatavalt ehk tegelikult oli ta juba aastaid töövõimetu. Kohus viitas sellele, et M. Mallene keeldus 2019. aastal tööle asumast, kuid ei märkinud seda, et tööle määramise käskkirja täitmine peatati esialgse õiguskaitse korras. Otsus selles asjas tehti 2021. aasta lõpul. Siis määrati M. Mallenele järjekordne psühhiaatriline ravi. Paar päeva pärast ravi määramist hakkas ta nägema luulusid ning ei mäleta mingist ajavahemikust midagi. Kui ta sai reaalse maailmaga jälle kontakti, tegi ta paar päeva grimasse ja tõmblusi. Ta palus kohtul asja menetlus peatada, aga kohus eiras seda palvet. Ta võib esitada küll kaebusi ja jutustada asjaoludest, kuid kui tekst läheb tihedaks ja hakatakse viitama seadustele, kohtuotsustele või mingitele teistele otsustele, kaotab ta järje ja tekst muutub arusaamatuks. Ta ei suuda menetlustes osaleda. Nii jõustus ka halduskohtu otsus ja ta muudeti jälle töövõimeliseks. Vangla kasutas seda ära ja andis talle regulaarselt tööle asumise korraldusi, millest ta keeldus. Viimane kord anti selline korraldus olukorras, kus ta tuli kahte karku kasutades, käterätt ümber puusade, duši alt. Kuigi ta viitas iga kord, et teda ei saa 2019. aastal tehtud käskkirja alusel tööle saata, sest asjaolud on muutunud, jättis vangla selle arvestamata ja sama tegi kohus. Tõsi, pärast töövõimetuks tunnistamist talle enam tööd pakutud ei ole. Kui ta oleks taotlenud 2021. aasta lõpus uut hindamist, oleks kõik need 2022. aasta alguses tööle sundimised ära jäänud. Paraku oli ta 2021. aasta lõpus sellises olukorras, et ei saanud uut hindamist taotleda.
14.Vale on väide, et M. Mallene ei soovi tööd teha. Kohe vanglasse saabumisel palus ta sobivat tööd. See töö leitigi, kuid siis tuli uus kontaktisik, kes enam temaga sellel teemal ei rääkinud. Siis esitas M. Mallene vanglale uue taotluse, et talle leitaks selline töö, mis võimaldaks tal tasuda võlgnevusi ja kanda vangistusega kaasnevaid kulusid. Vangla seda taotlust ei rahuldanud ning nüüd palutakse talle tööd, mis seisneb püsti seistes seina puhastamises. Esimene kord ta keeldus sellest tööst, kuna üheaegselt tasakaalu hoidmine ja seinte puhastamine põhjustab talle valu, ning teiseks ei saa ta puhastada pindu, mis on juba puhtad. Kedagi teist seinu puhastama ei kohustata. Niisiis mõtles vangla talle välja töö, millel pole mingit mõtet. See töö on mõttetu ja alandav. Tema tööle määranud ametnik on tema peale vihane, sest kohus tuvastas mitmel korral M. Mallene kaebuse alusel, et see ametnik ei korraldanud üksuse koristamist nii, nagu see vajalik on.
3(6)
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Oma kaebuses viitab M. Mallene muu hulgas sellele, et ta ei võtnud kohtuistungist osa ja selgitab sellega seonduvat. Kaebaja ei too otsesõnu välja, mida ta seeläbi saavutada soovib. Ilmselt tahab M. Mallene anda mõista, et kohus käitus asja ilma temata arutades valesti ja see eksimus peaks kaasa tooma kohtumääruse tühistamise. Menetluslik eksimus võiks mõnikord tõepoolest sellise tagajärje tingida – seda tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 338 p-st 3 juhul, kui menetlusõigust on rikutud oluliselt (sealjuures on oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 2 kohaselt ka see, kui kriminaalasja on arutatud süüdistatava puudumisel, kuigi süüdistatava osavõtt asja arutamisest oli kohustuslik). Ringkonnakohtu meelest praegu siiski menetlusõiguse rikkumisest, saati siis selle olulisest rikkumisest rääkida ei saa.
16.Tõsi on see, et KrMS § 432 lg 3 ls 1 kohaselt tuleb süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimus lahendada süüdimõistetu osavõtul. Seadus ei näe otsesõnu ette selle jäiga regulatsiooni suhtes erandeid. Ometigi ei tähenda see seda, et asja arutamine ilma süüdimõistetu osaluseta on igal juhul ja alati välistatud. See ei oleks mõeldav juba puht-eluliselt. Kujutagem endale ette olukorda, kus süüdimõistetu hakkab istungi ajal mööblit lõhkuma, karjuma, sulgeb oma kõrvad vms. Niisuguses olukorras ei ole võimalik asja süüdimõistetu osalusel arutada. Ilmselt ei vaja pikemat selgitust, et lahendus ei saa olla see, et süüdimõistetu vabastatakse automaatselt. Ka ei pruugiks probleemi kõrvaldada istungi edasi lükkamine – mõni sihikindel süüdimõistetu võib sarnasel viisil käituda igal istungil, sõltumata sellest, kui palju neid istungeid korraldatakse. Liiatigi nõuab istungi edasilükkamine endast täiendavat ressurssi – seda nii vanglalt kui kohtult, kes peavad oma muud tööd iga istungi ajaks kõrvale jätma. Niisiis saab lahendus olla vaid see, et süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustatakse ilma teda ära kuulamata (ilma tema osaluseta). Ringkonnakohus leiab, et sellega seoses on võimalik rakendada analoogiat süüküsimuse üle otsustamise menetlusega. Nimelt ei ole kriminaalmenetluses analoogia kasutamine välistatud – kriminaalmenetluse seadustikus ei ole KarS § 2 lg-ga 4 sarnast sätet („tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal“). Süüküsimuse menetlemise puhul on äsja kirjeldatud olukord reguleeritud: KrMS § 269 lg 2 p 1 kohaselt võib korda rikkuva ja kohtu korraldustele mitte alluva süüdistatava saalist eemaldada ja arutada asja ilma temata.
17.Kriminaalkolleegiumi meelest on äsja öeldust tulenevalt võimalik kohaldada analoogiat ka muude süüküsimuse lahendamise istungist osavõttu reguleerivate sätetega. Nimelt on see igati loogiline: kui mõnikord võib ilma isiku osaluseta arutada suisa tema süüküsimust, peab seda enam olema võimalik nii talitada pelga karistuse täitmisega seonduva menetluse puhul. Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrusest nr 5-20-11/19 saab teha järelduse, et menetluslikud garantiid võivad täitemenetluses olla mõneti nõrgemad kui nad on seda põhimenetluses (vt selle määruse punkte 21 ja 25).
18.Praegu on asjakohane KrMS § 269 lg 2 p 5, mille kohaselt võib isik loobuda mõningate eelduste täidetuse korral oma asja istungil osalemisest. See regulatsioon ei teeni (erinevalt näiteks eelnevalt käsitletud KrMS § 269 lg 2 p-st 1) esmajoones mitte riigi (menetluse), vaid menetlusele allutatud isiku huve – see vabastab ta kohustusest osaleda istungil. Niisiis esineb lisaks täitemenetluse põhimenetlusest väiksemale olulisusele veel üks põhjus leidmaks seda, et KrMS § 269 on kohaldatav ka otsuse täitmise menetluses: seeläbi antakse isikule lisaõigusi, mida KrMS § 432 üksi ei võimalda.
19.Küll tuleb tähele panna seda, et istungil osalemisest loobumise otsustuse peab isik tegema vabatahtlikult. Vabatahtlikuks ei saa pidada istungil osalemisest loobumist näiteks seetõttu, et inimene ei suuda tal äkki ilmnenud terviseprobleemide tõttu istungit piisavalt jälgida ega selle käigus mõistuspäraseid seisukohti esitada. M. Mallene väidabki, et ta hakkas videoistungi korraldamise tehniliste probleemide tõttu sattuma sellisesse olukorda, kus ta poleks olnud 4(6)
suuteline istungil adekvaatselt osalema – see aga võiks välistada M. Mallene loobumise vabatahtlikkuse. Kriminaalkolleegium peab M. Mallene loobumist siiski vabatahtlikuks. Nimelt puudub alus eeldada, et M. Mallene tervislik seisund väga järsku väga tõsiselt halvenes. Istungi mõningane viibimine on hinnatav vaid pisikese ebamugavusena ja M. Mallene paljasõnaliste väidete põhjal ei saa eeldada seda, et seeläbi tekkisid M. Mallenel tõsised terviseprobleemid. Sellist eeldust ei võimalda rajada ka tõik, et M. Mallene tervis on üldiselt küllaltki kehv. Hoolimata oma terviseprobleemidest saab M. Mallene vanglas hakkama. Ka on ta suuteline vaidlema – nt vanglaga puutuvalt koristamisse jms või käesolevas menetluses. Vaidlemine nõuab küllaltki märkimisväärset stressitaluvust ja vaimseid võimeid, mistõttu ei muutu selliselt funktsioneeriv inimene arusaamisvõimetuks niisuguste pisiprobleemide tõttu, nagu praegu videoistungi korraldamisega kaasnesid. Liiatigi tuleb tähele panna seda, et M. Mallene loobus istungil osalemisest reservatsioonideta – ehkki ta oleks võinud nt öelda, et ta soovib istungi edasi lükkamist (tõsi, seda taotlust poleks kohus pidanud ülal märgitust lähtuvalt (vähemasti automaatselt) rahuldama).
20.KrMS § 269 lg 2 p 5 järgi eeldab istungi läbiviimine ilma süüdistatavata (täitemenetluses: ilma süüdimõistetuta) peale süüdistatava vastava taotluse veel kahte eeldust: süüdistatava õigusi peab olema võimalik kaitsta tema osavõtuta kohtulikust arutamisest ja süüdistatava puudumine kohtuistungilt ei ole vastuolus avalike huvidega. Needki eeldused on kriminaalkolleegiumi meelest praegu täidetud. M. Mallene õigused said kaitstud kasvõi seeläbi, et istungil osales M. Mallene kaitsja. Avalik huvi oli vähene ja M. Mallene istungilt puudumine seda huvi ei rikkunud.
21.Seetõttu talitas maakohus asja ilma M. Mallene osavõtuta arutades õigesti ja see maakohtu lahendi tühistamist ei tingi.
22.M. Mallene ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust sellele, kas temalt on piisav alus oodata kuritegevusvaba elu või mitte. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule selle hinnangu andmisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Mallenet vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa M. Mallenet ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Määruskaebuse argumentidele vastab ringkonnakohus vaid järgmist.
23.Määruskaebuses viitab M. Mallene sellele, et alusetu on väide, nagu ei tahaks ta tööd teha – tegelikult vangla kiusab teda tööle suunates ning ei arvesta tema terviseseisundiga. Ringkonnakohus ei näe aga põhjust järeldada, et vangla ka tegelikult käituks M. Mallene suhtes pahatahtlikult, sunniks teda tegema selliseid töid, mille tegemist tema terviseseisund ei võimalda või üritaks teda tööle suunamisega alandada. Vangla on hoopiski arvestanud M. Mallenet tööle suunates arsti seisukohaga tema töötamise võimalikkuse kohta ning tööle suunamise käskkirja ja tööst keeldumise eest karistamist on M. Mallene saanud kohtus ka vaidlustada. Halduskohus ei ole vangla tegevuses rikkumist tuvastanud. Niisiis ei saa M. Mallene vastavad etteheited tingida tema vabastamist. M. Mallene poolne vanglareeglite järgimata jätmine annab mõningase aluse karta, et ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli ajal ei ole ta valmis mõnda kontrollnõuet järgimas. See aga räägib tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks, kuna seab kahtluse alla käitumiskontrolli distsiplineeriva mõju ja katseaja eduka läbimise perspektiivi.
24.M. Mallene hinnangul ei tohiks tema võlgadele ennetähtaegse vabastamise menetluses tähtsust omistada. Ringkonnakohtu hinnangul saab ja peab neid siiski mõnevõrra arvestama. Nagu maakohus õigesti viitas, on M. Mallene pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise 5(6)
eesmärgil. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, siis on põhjust karta, et M. Mallene võib panna ka edaspidi toime kuritegusid just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema suured võlgnevused suurendavad seda riski, kuna nende kõrvalt on tal raskem teenida endale legaalsel teel sellises ulatuses sissetulekut, mis vastaks tema ootustele ja vajadustele. Nimelt on kõigiti usutav, et nende võlgnevuste katteks võtavad kohtutäiturid osa M. Mallene ametlikust sissetulekust ära ja seetõttu võib tal tekkida ahvatlus teenida lisasissetulekut uuesti kuritegelikul teel.
25.Ei ole põhjust uskuda, et vangistuse kandmine on muutnud M. Mallene käitumismustrit – vanglas on ta viibinud varemgi, aga see tema edasist õiguskuulekust ei taganud. Et sellist mõju ei olnud ka M. Mallenele varasemalt tingimisi kohaldatud vangistusel, ei ole põhjust uskuda sedagi, et ennetähtaegne vabastamine ühes käitumiskontrolliga võiks olla tema puhul tulemuslikum kui vangistuse jätkamine.
26.Kokkuvõttes on põhjendatud seisukoht, et M. Mallenelt ei saa piisava kindlusega loota vabaduses kuritegevusvaba elu jätkamist ja vajalikku kindlust selles osas ei anna ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ühes võimalike lisakohustustega. Seepärast on põhjendatud jätta M. Mallene ennetähtaegselt vabastamata.
27.Viimaks peatub ringkonnakohus M. Mallene väitel, et kohtukulude nõudmine on tema suhtes alandav. M. Mallene ei täpsusta, milliseid kohtukulusid ta silmas peab. Siiski saab märkida järgmist. Tema varasema süüasja menetlemisega kaasnenud kohtukulude tekkimise põhjustas ta ise kuritegu toime pannes. Hilisemalt tema suhtes tehtud kohtuotsuse täitmisega seonduvates menetlustes (sh praeguses menetluses) oli tal endal aga võimalik valida, kas ta soovib riigi õigusabi korras kaitsja kaasamist või mitte. Kaitsja kasuks otsustades pidi ta arvestama ka sellega, et peab kandma sellega kaasnevad kulud. Tegelemaks sellega, et isikul pole võlgade tasumiseks raha, on olemas eraldi menetlus – kohtutäituri toimetatav täitemenetlus. Selles menetluses tagatakse muu hulgas see, et inimeselt ei võeta ära raha nii, et rikutakse tema inimväärikust. Niisiis ei ole ka põhjust jätta M. Mallenelt maakohtu poolt praeguses menetluses välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda.
28.Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.