XX kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – XX; Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 28.08.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 04.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebusele oli lisatud ka Tallinna Vangla 18.11.2019 vastus kahju hüvitamise taotluse osas. Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohtu 06.01.2020 määrusega jäeti kaebus nõuete täpsustamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks käiguta. Kaebaja vastas kohtumäärusele 21.01.2020, täpsustades, et tekitatud kahju suuruseks on 450-500 eurot ning tasutud 15 euro suuruse riigilõivu saab lugeda piisavaks.
Tallinna Halduskohtu 28.01.2020 määrusega jäeti kaebus veel kord käiguta, et kaebaja saaks mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde kindlaksjäämise korral vastava riigilõivu tasuda. Kaebaja teatas 05.02.2020 vastuses, et taotleb ainult varalise kahju hüvitamist.
4.Tallinna Halduskohtu 10.02.2020 määrusega võeti kaebus menetlusse. Tallinna Vangla vastas kaebusele 09.03.2020.
5.Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrusega määrati haldusasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
6.Kaebaja soovib, et vangla hüvitaks temale kahju, mis tekkis 09.12.2018 kuni 07.08.2019. Kaebaja selgitab, et kinnipeetavate töötasu määrad on paika pandud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr 382, millest tulenevalt on määratud töötasud ajatöö eest täistööajaga. Kuna määrus nr 382 ega ka vangistusseadus ei sätesta teisiti, siis tuleb lähtuda töölepingu seadusest. Seega kaebaja öisel ajal ja riigipühal töötamise ning ületunnnitöö eest tasu maksmisel tulnuks kohaldada töölepingu seadust. Kaebaja on seisukohal, et vangla ei võinud teda ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel rakendada ilma tema nõusolekuta.
7.Kaebaja selgitab kokkuvõtvalt, et varaline kahju on tekkinud seetõttu, et töötasu ületundide-, puhkepäevadel- ja riigi pühadel töötatud aja- ning öisel ajal tehtud töö eest jäi saamata.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kaebaja on saanud töötasu vastavalt töötatud tundidele. Vanglas kinnipeetava töötamist reguleerivate aktide kohaselt puudub kaebajal õigus nõuda tema tööle rakendamisel puhkepäevadel, öisel ajal või ületunnnitöö tegemisel töö tasustamise osas erisuste tegemist.
9.Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et temal on töölepingu seaduse alusel õigus saada täiendavat tasu öisel ajal ja riigipühal töötamise või ületunnitöö eest. Kaebuses märgitud perioodil reguleerisid kaebaja töötamist Tallinna Vangla järgmised käskkirjad: 09.12.2018 käskkiri nr 53/18/1483, 06.02.2019 käskkiri nr 5-3/19/182, 09.04.2019 käskkiri nr 5-3/19/466 ja 10.06.2019 käskkiri nr 5-3/19/759. Nimetatud käskkirjade kohaselt oli kaebaja määratud tööle majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,63 eurot, mida makstakse kinnipeetavale vastavalt töötatud tundidele. Ühegi eelnimetatud käskkirja peale kaebaja vaiet ei esitanud. Seega kaebaja eelnimetatud käskkirjade alusel määratud töötasu enda õigusi rikkuvaks ei pidanud.
10.Tõepoolest on VangS § 39 lg-s 2 sätestatud, et ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul. Sellest sättest on seadusandja aga teinud majandustöödel töötavate kinnipeetavate osas erandi ja lisanud VangS §-le 39 ka lõike 3, mille kohaselt vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. VangS §-dest 37 lg 5 ja 41 lg 2 tuleneb, et tööõigus laieneb üksnes kinnipeetavatele, kes töötavad järelevalveta väljaspool vanglat, ning et kinnipeetava nõusolekut tema tööle rakendamiseks on vaja üksnes juhul, kui ta töötab eraõigusliku isiku poolt vangla territooriumile rajatud käitises. Seisukohale, et vangla võib kinnipeetavat rakendada majandustöödele vangla äranägemisel ilma kinnipeetava eelneva nõusolekuta, on asunud ka kohtud (haldusasjad nr 3-10-1577 ja nr 3-10-2529). Vastustajale teadaolevalt kaebaja sellele töötamise ajal ka vastu ei vaielnud ning tööle rakendamisel kaebajal mingeid pretensioone ei olnud.
11.Kinnipeetava töö eest tasustamise kord ja määrad on reguleeritud eriseadusega, ehk vangistusseadusega ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning muud töö eest tasu maksmist reguleerivad õigusaktid kohaldamisele ei kuulu. VangS § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavale töötasu ning kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti töölepingu
seaduse alusel kehtestatud alammäärast. Tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Vaidlusega hõlmatud perioodil oli kehtestatud 1. jaanuarist 2018 tunnitasu alammääraks 2,97 eurot ja 2019. aasta 1. jaanuarist 3,21 eurot. Kinnipeetavale võib eriti rasketes või tervist kahjustavates töötingimustes töötamise või tööülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest määrata lisatasu kuni 30 protsenti kuus väljateenitud töötasust. Muid lisatasu maksmise aluseid vangistusseaduses ette ei nähta. Vastavalt tööaja arvestuse tabelitele sai kaebaja 2018. aasta detsembris töötasu 166,32 eurot, 2019. aasta jaanuaris 200,34 eurot, veebruaris 147,37 eurot, märtsis 127,42 eurot, aprillis 119,86 eurot, mais 99,59 eurot, juunis 120,33 eurot ning juulis 107,29 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Käesoleva haldusasja raames on esitatud varalise kahju hüvitamise nõue seonduvalt sellega, et kaebajale ei makstud ületundide eest ega ka öisel ajal ning puhkepäevadel ja riiklike pühade ajal tehtud töö eest täiendavat tasu. Kaebaja on veel ka seisukohal, et vangla ei võinud teda rakendada puhkepäevadel ja riiklikel pühadel tööle ega ka ületunnitööle ilma tema sellekohase nõusolekuta. Vastustaja arvates ei olnud aga kaebajal õigust nõuda puhkepäevadel töötamise osas ja öisel ajal tööle rakendamisel või siis ületunnnitöö tegemisel töö tasustamise osas erisuste tegemist. Vastustaja märgib, et kaebaja on saanud töötasu vastavalt tööajaarvestuse tabelite alusel töötatud tundidele ja mis puutub kinnipeetava tööle rakendamisse puhkepäevadel ning riiklikel pühadel või ületunnitöö tegemisse, siis seoses eelnimetatuga on tehtud majandustöödel töötavate kinnipeetavate osas erand võimaldades rakendada neid tööle ka vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.
13.Lähtuvalt eeltoodust taandub menetlusosaliste erinev positsioon peamiselt küsimusele sellest kas kaebajale pidi puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise- ning ületunnitöö eest täiendavalt tasuma ja kas taoline tööle rakendamine eeldas ka kaebaja sellekohast selget nõusolekut või ei olnud see tarvilik. Seonduvalt majandustöödele määramise käskkirjadega või nendes käskkirjades fikseeritud 0,63 euro suuruse tunnitasuga kui sellisega vaidlust ei ole. Vastustaja on märkinud, et sellekohaseid käskkirju ei ole vaidlustatud ning seda ei ei ole väidetud ka kaebuses. Nimetatud käskkirjad on vastustaja haldusasja materjalide juurde ühtlasi esitanud. Küsimus on ainult selles kas kaebajale pidi pidi puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise- ning ületunnitöö eest lisaks käskkirjades fikseeritud tunnitasule veel midagi täiendavalt juurde maksma. Kaebaja arvates oleks pidanud ning seetõttu on tal umbes 450-500 euro suurune summa saamata jäänud. Sisuliselt põhinebki kahju hüvitamise nõue eelnimetatul. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kord on kaebajal samuti läbitud. Tallinna Vangla 18.11.2019 vastusega nr 5-37/19/125-3 oli jäetud kaebaja vastavasisuline kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
14.Vastustaja on õigesti viidanud vangistusseaduse § 39 lõikele 3, mille kohaselt võidakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendada tööle vastavalt töö eripärale ka vanglateenistuse äranägemisel. Sama seaduse ja paragrahvi teises lõikes on küll sätestatud, et ületunnitööle ja tööle puhkepäevadel ning riiklikel pühadel võib kinnipeetavat (üldjuhul) üksnes tema nõusolekul rakendada, kuid see ei kehti majandustöödel töötavate kinnipeetavate suhtes. Seega ei pidanud vastustaja kaebajalt sellekohast nõusolekut küsima.
15.Vastustaja ei olnud kohustatud kaebajale ületundide või puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötamise eest ka midagi juurde maksma, sest sellist nõuet vangistusseadusest ja vangistusseaduse § 43 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusest nr 382 ei tulene. Vastavalt vangistusseaduse § 41 lg 2 kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid (sealhulgas töötasu kohta) kinnipeetavate järelevalveta töötamise korral väljaspool vanglat. Antud juhul oli tegemist vanglasiseste majandustöödega. Selles osas võis aga vastustaja lähtuda vangistusseaduse §
43 lg 2 esimesest lausest, mille kohaselt pidi kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Vastustaja ongi sellest juhindunud, kusjuures käesoleva kaasuse puhul ei saa olla sisulist vaidlust selles, et kaebajale makstud 0,63 euro suurune tunnitasu oli tunduvalt suurem kui kümme protsenti Vabariigi Valitsuse vastavate määrustega kehtestatud tunnitasu alammäärast. Mis puutub veel kinnipeetavate lisatöötasu saamise võimalustesse, siis ei ole see majandustööde puhul välistatud, kuid vastustaja peab sellega nõustuma ning lisamakset ei saa seostada otseselt ületunnitööga või töötamisega puhkepäevadel või riiklikel pühadel.
16.Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebaja töö tasustamine on toimunud õiguspäraselt, mis tähendab seda, et üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduslikest tingimustest on täitmata ning nõuet ei saa põhjendatuks pidada. Seetõttu jääb ka kaebus rahuldamata.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.