Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Määruse tegemise aeg ja koht
25.08.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-363
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 26.02.2020 otsusele nr TA200024062
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: XX Vastustaja: Eesti Töötukassa
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).
ETK 02.01.2020 töötuna arvel oleku lõpetamise otsuse andmise tingis asjaolu, et ETK konsultant nägi kaebajat vanalinnas 17.12.2019 velotaksoga sõitmas ja küsis 02.01.2020 toimunud vastuvõtul selle kohta selgitusi. ETK konsultant palus isikul vastuvõtul selgitada töötamise asjaolusid, mille peale kaebaja teavitas 02.01.2020 kirjalikult, et ta ei eita, et on 2019. aasta sügisel ja talvel käinud vanalinnas velotaksoga sõitmas. Arvestades kaebaja 02.01.2020 vastuvõtul antud selgitusi lõpetati tema töötuna arvelolek. Tagantjärele ei ole võimalik üheselt tuvastada, millist infot täpsemalt vastuvõtul anti. 17.01.2020 laekus ETK-le kaebaja vaie, milles kaebaja taotles sisuliselt ETK 02.01.2020 töötuna arveloleku lõpetamise otsuse nr TA20-0000739 kehtetuks tunnistamist. Seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega pöördus töötukassa 17.02.2020 kirjaga nr 5-3/20/855 kaebaja poole ja küsis temalt töötamise kohta selgitusi, millele kaebaja vastas 17.02.2020 ja täiendavalt 18.02.2020. Töötamise registris ei kajastunud ühtegi kannet kaebaja töötamise kohta perioodil 02.01.202026.02.2020 (alates 02.01.2020 otsusest nr TA20-0000739 kuni 26.02.2020 otsuse nr TA200024062 tegemiseni) ning Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal ei olnud kaebajal nimetatud perioodil ka töist sissetulekut. ETK märgib, et kaebaja poolt antud selgitusi 17.02.2020 ja 18.02.2020 ja kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis analüüsides ei leidnud tõendamist kaebaja töötamine alates 17.12.2019, mistõttu ETK 26.02.2020 otsusega tunnistati tagasiulatuvalt kehtetuks töötukassa 02.01.2020 otsus isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta. ETK kinnitab, et kaebaja ei ole ajavahemikul 02.01.2020 kuni 26.02.2020 ilma jäänud ühestki töötukassa rahalisest toetusest, kuna kaebajal ei olnud kehtivaid toetusi määratud, samuti ei olnud kaebajat suunatud ühelegi tööturuteenusele, seega ei jäänud kaebaja ühestki hüvest ilma.
Kui kasvõi üks eeltoodud nõude eeldustest on täitmata, ei saa isik RVastS alusel kahju hüvitamist nõuda. ETK poolt kohtule esitatud selgitustest nähtub, et kaebaja töötuna arvel olek lõpetati tuginedes kaebaja selgitustele, et ta oli 2019. aasta sügisel ja talvel vanalinnas velotaksoga sõitnud (juhina). Kuivõrd (velo)taksoteenuse osutamine on eelduslikult tasuline, olid ETK kahtlused kaebaja tööle asumise osas mõistlikult põhjendatavad. Kaebaja vaides esitatud selgituste peale, et kaebaja sooritas sõite proovimiseks ja tegi sõite tasuta ning kontrollinud registritest kaebaja töötamise andmeid, tunnistas ETK 26.02.2020 kaebaja töötuna arvel oleku lõpetamise tagasiulatuvalt kehtetuks. Kohus nendib, et juba enne kaebaja töötuna arvel oleku lõpetamise otsustamist oleks ETK-l olnud võimalik kontrollida kaebaja tööle asumise andmeid registritest ning saadud info põhjal kaebajalt selgitusi küsida. Teisalt leiab kohus, et isegi juhul kui jaatada teatud puudusi ETK kui haldusorgani uurimiskohustuse täitmises, ei saanud kaebaja õiguste riive olla märkimisväärne. Kohtule nähtub, et seoses kaebaja töötuna arvel oleku lõpetamisega ei kaasnenud kaebaja jaoks tuntavaid negatiivseid tagajärgi. Kuivõrd kaebajale ei olnud töötuna arvel olekuga seoses mingeid rahalisi toetuseid määratud ega teda tööturuteenustele suunatud, ei saanud kaebajale ETK otsuse tagajärjel kahju tekkida. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebaja selgitused kahju osas, mis väidetavalt tekkis ravikindlustuse puudumise ja seetõttu arsti juurde mineku takistuste tõttu, on lakoonilised ning tõendamata. Kuivõrd kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et kaebajal üleüldse ravivajadus sel perioodil oli, on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtul puudub veendumus, et kaebajal olid töötuna arvel oleku katkemise perioodil sellised kehalised kaebused, mille kohene ravimata jätmine põhjustaks kaebajale tervisekahju. Pelgalt hüpoteetilise ravi võimaldamise puudumine ei õigusta kahjuhüvitise määramist RVastS regulatsiooni alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohtule ei nähtu, et kaebajale oleks ETK tegevuse tagajärjel kahju tekkinud, on kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamine ebatõenäoline.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.