lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-698/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-698/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-698

Määruse kuupäev

11. august 2020

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Martõštšenko kaebus Tartu Vangla 26.03.2020.a vaideotsuse nr 1-11/126-4 tühistamiseks ja Tartu Vangla keelamiseks anda korraldusi kasutada ravimite allaneelamise tõendamisel sõrmede abi.

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Martõštšenko Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.Sergei Martõštšenko (edaspidi kaebaja) esitas 19.02.2020 Tartu Vanglale vaide (reg nr 1-11/126-1, tl 9), milles taotles teha ettekirjutus 3. üksusele lõpetada omavoliline kodukorra p 20.7 mõiste laiendamine ja keelata õigustühiste korralduste andmine näpuga urgitseda oma suus. Kaebaja täpsustas vangla nõudel vaiet ja loetles täpsemalt juhtumid, millal kaebajaga on käitutud vääralt (tl 11). Kaebaja märkis, et ta ei fikseerinud kõiki juhtumeid, kuid see protseduur põhjustab talle moraalset, psühholoogilist ja füüsilist valu.
2.Tartu Vangla jättis 26.03.2020.a vaideotsusega nr 1-11/126-4 (tl 4) vaide rahuldamata. Vangla kodukorra punkti 20.7 kohaselt peab ametnik saama veenduda, et kinnipeetav on ravimi tarvitanud. Kinnipeetaval on kohustus täita ka muid korraldusi peale suu avamise, s.h keele või ülahuule tõstmiseks. Vaidemenetluse raames vaadati pisteliselt kaebaja nimetatud juhtumite videosalvestisi ning saab järeldada, et valvur on soovinud, et kaebaja tõstaks ülahuult. Kaebajat on distsiplinaarkorras mitmel korral karistatud allumatuse eest seoses ravimi manustamisega. Vangla asus seisukohale, et kaebajale erinevate ametnike poolt antud korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele, korraldused olid õiguspärased, antud kindla eesmärgiga ning ei olnud antud kaebaja alavääristamiseks või solvamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas 16.04.2020 Tartu Halduskohtule tühistamis- ja keelamiskaebusena pealkirjastatud kaebuse. Kaebaja jäi kohtueelses menetluses väljendatu juurde ja märkis täiendavalt, et seadus ei tohi nõuda midagi tegelikult või õiguslikult võimatut ega panna peale eesmärgi saavutamiseks

ebasobivaid kohustusi. Vastustaja alandab oma tühiste korraldustega kaebajat ja korraldused väljuvad kodukorra punkt 20.7 sõnastusest. Kaebaja taotles Tartu Vangla 26.03.2020.a vaideotsuse nr 1-11/126-4 tühistamist, keelata vastustajal korralduste andmisel väljuda kodukorra punktis 20.7 sätestatust ning tunnistada õigusvastaseks 2019. a detsembris ja 2020. a jaanuaris antud korraldused näppudega suus urgitsemiseks või ülahuule tõstmiseks. Kohtu seisukoht

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses ära toonud tühistamis-, tuvastamis- ja keelamisnõude, kaebuse pealkirja järgi on tegemist tühistamis- ja keelamiskaebusega. Kohus ei mõista eraldiseisva tuvastamisnõudena kaebaja taotlust tunnistada talle antud korraldused õigusvastaseks. Kui kaebaja taotleb selliste korralduste andmise keelamist, siis hindab kohus keelamisnõude raames, kas korraldused olid õiguspärased. Kohus selgitab, et kui nõuet tõlgendada iseseisva tuvastamisnõudena, siis tuleks see tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu, kuna kaebaja saab esitada ja on esitanud tõhusama ehk keelamisnõude (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja soovib, et kohus keelaks vastustajal väljuda ravimite võtmise kontrollimisel kodukorra punkti 20.7 piiridest. Kaebaja on konkreetselt välja toonud, et teda häirivad korraldused tõsta sõrmedega ülahuult. Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid muid tema hinnangul õigusvastaseid korraldusi on talle antud. Kohus mõistab kaebajat nii, et tema hinnangul ei tohiks talle anda korraldusi kasutada ravimite allaneelamise tõendamisel käte või sõrmede abi. Kokkuvõttes tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja esitas liitkaebuse, mis sisaldab keelamis- ja tühistamisnõudeid. Kaebaja palub kohtul keelata anda talle korraldusi kasutada ravimite allaneelamise tõendamisel sõrmede abi ning tühistada vaideotsus.
5.Kohus tagastab kaebuse keelamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
6.Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kinnises vanglas kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Tartu Vangla kodukorra punkt 20.7 ütleb, et ravimeid annavad kinnipeetavatele vangla poolt ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Kinnipeetavad on kohustatud võtma kätte veekruusi ning ravimid manustama koheselt vanglaametniku juuresolekul, avama ametnikule manustamise kontrollimiseks korralikult suu ja vajadusel liigutama keelt.

Kodukorra seletuskirja punktis 7.1.9 on öeldud, et ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist (üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vangla julgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tulemusena ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib käituda ettearvamatult, kujutades ennast ohtu kõigile vanglas viibivatele isikutele). Seega on oluline jälgida, et kinnipeetav ravimite manustamisest kõrvale ei hoiaks, st et ta ei koguks arsti poolt väljastatud ravimeid suuremas koguses tarvitamise või „kokteili” kokkusegamise eesmärgil. Vangla poolt väljastatud ravimeid on kinnipeetaval keelatud kambrisse koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivad ametnikud. Kohtupraktikas on lahendatud kaebusi, mille asjaoludest nähtuvalt on kinnipeetav jätnud ravimid sisse võtmata ja edastanud neid teisele kinnipeetavale (nt haldusasi 3-14-51329).

7.Kohtu hinnangul ei ole keelamisnõude eduväljavaated head. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38 lg 3 paneb vastustajale kohustuse kontrollida, et kaebaja on ravimi manustanud. Kodukorra punkt 20.7 täpsustab selle kohustuse täitmise viisi, kuid ei tähenda seda, et muul viisil ravimi allaneelamist kontrollida ei tohi. Kodukord on vangla antud haldusakt ning see ei saa kitsendada määrusest ehk õigusaktist tulenevaid vangla kohustusi. Vanglaametniku korraldust tõsta ravimi sissevõtmise kontrollimiseks sõrmedega ülahuul või muul viisil näidata suuõõnt ei saa iseenesest pidada õigusvastaseks. Sel juhul ei ole keelamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kaebaja ei pane kahtluse alla vastustaja õigust ja kohustust ravimi manustamist kontrollida, vaid peab õigusvastaseks üksnes seda, kui ta peab kasutama sõrmede abi. See, et vajadusel tuleb ravimi allaneelamise kontrollimiseks sõrmede abi kasutada, on aga paratamatu. Kohus peab võimalikuks olukordi, kus vaid suu avamine ja keele liigutamine, nagu ütleb kodukorra p 20.7 sõnastus, ei võimalda ametnikul ravimi allaneelamises veenduda. Tabletti on võimalik peita ülahuule alla ning ainus võimalus kontrollida, et seda ei ole tehtud, on paluda kaebajal sõrmedega ülahuult tõsta. Isiku suu ehitus või liikuvus võib olla selline, et üksi suu avamine tableti peitmist ei välista (näiteks on kohtupraktikas ette tulnud, et kinnipeetava väitel ei saa ta ilma sõrmede abita tõsta keelt, ei saa suud piisavalt avada jne). Nõue, et ravimi sissevõtmist tuleb kontrollida, on kehtestatud isikute tervise ja vangla julgeoleku kaitseks. Ravimi allaneelamise kontrollimine võib kaebajale olla ebamugav ja teda pahandada. Kuid arvestades kaalul olevaid õigushüvesid on vähe tõenäoline, et kohus keelab vastustajal anda kaebajale korraldusi kasutada sõrmi selleks, et vastustaja saaks veenduda ravimi võtmises.
8.Kaebaja tugineb rikutud subjektiivse õigusena sellele, et vaidlusalune tegevus alandab tema väärikust ja põhjustab kannatusi. Kohtu hinnangul ei saa seda, kui kaebajale antakse korraldus tõendada ravimi sissevõtmist lisaks suu avamisele ja keele liigutamisele vajadusel ka sõrmede kasutamise abil, pidada kaebaja inimväärikuse intensiivseks riiveks. Sellised korraldused ei saa põhjusta kaebajale suuremaid kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Sõrmedega ülahuule tõstmine või muul viisil sõrmede abil suuõõne näitamine ei saa põhjustada tavalisele isikule valu. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal esineks haigus või anatoomiline iseärasus, mis sellises olukorras valu põhjustab. Riive intensiivsust ei suurenda see, kui kaebaja kasutab toimunu kirjeldamiseks rõhutatult labast väljendit „näppudega suus urgitsema“. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et talle anti korraldusi alandaval või solvaval viisil. Kaebaja küll väidab, et vaidlusaluseid korraldusi anti talle detsembris 2019 ja jaanuaris 2020 sageli, aga konkreetselt toob välja üksnes kuus juhtumit, neist varaseim 22.12.2019 ja hiliseim 12.01.2020. Selle põhjal ei saa väita, et kaebajat on vaidlusaluste kontrollidega ülemäära koormatud.
9.Kohus tagastab kaebuse vaideotsuse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei tugine sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi sõltumata vaide esemest. Kaebaja ei ole vaideotsusele mingeid eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul vaidlustas kaebaja vaideotsuse põhjusel, et ta ei nõustu vaideotsuses toodud vastustaja põhjendustega ja vastustaja otsustusega vaie rahuldamata jätta. See tähendab, et kui kohus tagastab kaebuse keelamisnõudes, siis langeb ühtlasi ära kaebaja kaebeõigus vaideotsuse tühistamise nõude esitamisel.
10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebaja palus anda talle mõistliku tähtaja kaebuselt riigilõivu tasumiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub riigilõivu tasumiseks vajadus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium