Indrek Kivi kaebus Tartu Vangla 31.05.2019.a käskkirja nr 6-1/673 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Indrek Kivi Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Kristo Kulo
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 07.09.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 22).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vangla kohaldas 05.04.2019.a käskkirjaga nr 6-1/417 (tl 16-17) kinnipeetav Indrek Kivi (kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjustas see, et kaebaja süstemaatiliselt rikkus vanglas kehtivat korda. Vahemikus 21.02 - 07.04.2019 esines kuus intsidenti, sh kasutas kaebaja kahel korral vanglaametniku suhtes ebaviisakaid ja ähvardavaid väljendeid. Kaebajal on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, sh kahel korral ähvardavate väljendite kasutamise ja kolmel korral ebaviisaka käitumise eest. Kaks distsiplinaarmenetlust on käimas. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja süstemaatiliselt rikub vanglas kehtivat korda. Kaebaja on lühikese aja jooksul kaks korda kasutanud ähvardavaid väljendeid. Kaebaja käitumine on ettearvamatu ning impulsiivne. Arvestades kaebaja varasemat käitumist võib
ähvardusi pidada tõsiselt võetavaks. Reageerimata jätmine võib lõppeda teiste isikute elu ja tervise kahjustamisega. Kaebaja käitumisel võib olla kaasahaarav mõju. Reaalseid ründeid veel toimunud ei ole. Vajadus on ennetada võimalikke tulevikus toimepandavaid õigusrikkumisi.
2.Tartu Vangla kohaldas 08.04.2019.a käskkirjaga nr 6-1/423 kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeetmeid (käerauad). Vangla tugines sellele, et 07.04.2019 kaebaja läbiotsimise ajal ägestus, võttis rünnakuasendi (rusikas oli löögivalmis) ning peale rünnakuasendi võtmist ütles, et lööb valvuri maha. Valvur andis kaebajale korralduse liikuda tagasi kambrisse, lõi lahti nuia, andis uuesti sama korralduse ja teatas jalutuskäigu katkestamisest. Kaebaja täitis korralduse. Hiljem helistas kaebaja valveruumi ja uuris, miks ta jalutuskäigule ei saanud. Selgituste peale ütles kaebaja: „Kui ma oleks tahtnud sind külili lüüa, siis ma oleks teinud seda, värdjas!“. Kaebaja selgitas ärakuulamisel, et valvur pigistas tema hiljuti opereeritud põlve ja põhjustas talle valu ning ta hoiatas valvurit, et kui talle valu tekitatakse, siis ta vastab samaga. Kaebaja viitas sellele, et ta täitis talle antud korralduse. Käskkirjas on öeldud, et kaebaja suhtes juba kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid (vt otsuse punkti 1), viimase kuu aja jooksul on kaebaja korduvalt kasutanud vanglaametniku suhtes ähvardavaid väljendeid, see näitab kaebaja süvenevat vanglavastast meelestatust, kaebaja käitumine ja hoiak on ähvardav, üleolev ja teistega mittearvestav. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati rünnakute ennetamiseks.
3.Tartu Vangla koostas 31.05.2019 protokolli (tl 7, edaspidi protokoll) kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude ja ohjeldusmeetmete kohaldamise jätkamise või lõpetamise vajalikkuse otsustamiseks. Vastustaja leidis, et kaebajast tuleneda võiv oht ja tema suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise alused ei ole ära langenud ning jätkata tuleb otsuse punktis 1 kohaldatud abinõudega. Otsuse punktis 2 nimetatud abinõu ehk käeraudade kohaldamine tuleb lõpetada. Vastustaja tugines järgmistele kaalutlustele. Kaebaja käitumine on rahulikum, vestlusel negatiivne paigutuse osas. Viimane sündmus oli keelatud esemete (patareide) leidmine. Pärast 08.04.2019.a intsidenti ei ole kaebaja väljendanud ohtlikkust. Viimasest intsidendist on möödunud lühike aeg, abinõude täielik lõpetamine oleks ennatlik. Kaebaja väljendab vestlusel ametnikega oma muutumist sõnades, kuid ametnikud ei pea seda usutavaks. Kaebaja väljendas, et on konfliktsituatsioonides, kuigi ei taha seda teha, valmis kasutama füüsilist vägivalda – nt kambrikaaslase suhtes, kellega ei klapi. Ainult paar päeva pärast 05.04.2019 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist käitus kaebaja 07.04.2019 samuti lubamatult. Vanglal ei ole veendumust, et oht kaaskinnipeetavatele ja vanglaametnikele on möödas.
4.Tartu Vangla lõpetas 31.05.2019.a käskkirjaga nr 6-1/673 (tl 19, edaspidi vaidlustatud käskkiri) alates 31.05.2019 otsuse punktis 2 toodud abinõu ehk käeraudade kohaldamise. Otsuse punktis 1 nimetatud abinõud ehk liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise, kehakultuuriga tegelemisega keelamise ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise jättis vastustaja kehtima. Käskkiri ei sisalda põhjendusi või kaalutlusi.
5.Kaebaja esitas 05.06.2019 Tartu Vanglale vaide (tl 8-10) ja 26.06.2019 täiendava avalduse (tl 12). Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla 31.05.2019.a protokolli koostanud isikute arvamusi. Kaebaja hinnangul ei saa arvestada inspektor-kontaktisik L. Õkva seisukohtadega, kuna kaebaja nägi teda viimati kaks kuud tagasi. Patareid pärinevad kaebaja enda raadiost, mille ta saatis lattu. Kaebaja pole väitnud, et ta ründab kambrikaaslast, kes ei sobi. Konflikti korral ta loomulikult lööb vastu. Kaebaja ei manipuleeri, vaid ütleb otse välja oma arvamuse. Kaebaja ohtlikkus sõltub sellest, kuidas temaga käitutakse. Kui kaebaja on üksi kambris ja ei puutu kellegagi kokku, siis ei saa tema ohtlikkust hinnata.
6.Tartu Vangla leidis, et kaebaja taotles vaides 05.04.2019.a käskkirja nr 6-1/417 kehtetuks tunnistamist alates 31.05.2019. Vastustaja jättis 26.07.2019.a vaideotsusega nr 1-11/159-4 (tl 13) vaide rahuldamata. Vastustaja leidis, et hinnangut on võimalik anda ka isikuga vahetult kokku puutumata, tuginedes teistele tõenditele. T. Tubli hinnang ühtib vaides esitatud kaebaja seisukohaga, kuna mõlemad väidavad, et konfliktsituatsioonides on kaebaja valmis kasutama füüsilist vägivalda. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on varasemate sündmustele ja muudele asjaoludele tuginev tulevikku suunatud prognoosotsus ning on paratamatult oletuslik. Piisav alus abinõude kohaldamiseks on põhjendatud kahtlus. Kuivõrd täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati ka kaebaja süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu, siis on ca kahekuune periood liiga lühike, hindamaks kaebaja käitumist ja edasiste rikkumiste toimepanemine tõenäosust. Isegi kui hinnataval perioodil ei ole ühtegi rikkumist, siis ei saa vangla veel olla veendunud ohu puudumises. Kaebaja viidatud õiguskantsleri seisukoht puudutas üksnes distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise maksimaalset pikkust.
7.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 30.07.2019 (tl 20).
8.Kaebaja esitas 28.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja viitas vaides esitatud põhjendustele. Kaebaja hinnangul kohaldas vastustaja tema suhtes üksikvangistust oletuslikele ja mittetõestele argumentidele tuginedes. Pikaajaline üksikvangistuses hoidmine on üldiselt teadaolevalt kahjulik ning seda võib kohaldada ainult erandlikel juhtudel ja lühikest aega. Vastustaja võttis kaebajalt ebaseaduslikult vabaduse, piiras tema õigusi ja kahjustas psüühikat. Kaebaja heitis vastustajale ette ka seda, et kaebuse esitamise seisuga ei olnud tema vaiet veel lahendatud. Kaebaja esitas vaide 05.06.2019 ja kõrvaldas vaide puudused 26.06.2019. Kaebaja leidis, et vaide lahendamata jätmise muudab vaidlustatud korralduse õigustühiseks.
9.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirja (protokolli) ja vaideotsuse põhjenduste juurde. Vaidlustatud käskkirja põhjendused tulenevad protokollist. Kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna ta rikkus süstemaatiliselt vanglas kehtivat korda ja temast võis tuleneda oht ametnikele. Vanglal peab tekkima usaldus ja veendumus, et kaebaja on muutnud oma käitumismustrit ning enam rikkumisi toime ei pane. Olukorras, kus kaebaja suhtes oli ähvardava käitumise tõttu kohaldatud ka ohjeldusmeetmeid, oli põhjendatud ja vajalik esmalt lõpetada käeraudade kasutamine ja jälgida kaebaja käitumist pärast seda. Vangla saab kaaluda täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamist, kui ka pärast meetmete vähendamist ei ole kinnipeetava käitumises probleeme. Vastustaja märkis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkuvat vajadust hinnati ka 02.05.2019 ja 27.06.2019, mõlemal korral otsustati kehtivate abinõude kohaldamist jätkata. Vaidemenetluse läbiviimise õiguspärasus ja see, kas vaie lahendati tähtaegselt või mitte, ei mõjuta kuidagi algse haldusakti või toimingu õiguspärasust. Õiguskantsleri 05.10.2016.a kiri oli seotud kartserikaristuse ajalise kestvusega, mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Tegemist on erineva eesmärgiga meetmetega: kartserisse paigutamine on karistus toimepandud rikkumise eest, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise meede. Ei ole mõeldav, et vangla paigutab teistele isikutele või vangla julgeolekule ohtu kujutava kinnipeetava tagasi avatud eluosakonda, kui puudub veendumus, et kinnipeetavast tulenev oht on möödunud. Ohu realiseerumisel kannaks vangla vastutust teiste isikute ees. Sarnaselt ei saa
vangla lõpetada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist enne kohaldamise aluseks olevate asjaolude lõppemist. Kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ei saa pidada kestuselt (kokku 3 kuud 26 päeva) ebaproportsionaalseteks. Eraldatud lukustatud kambri režiim on kartserirežiimist leebem. Kaebaja ei olnud täielikus sotsiaalses isolatsioonis, tal oli mitmesuguseid võimalusi kontaktideks ja meelelahutuseks. Kohtu seisukoht
10.Kohus täpsustab esmalt lahendatavat nõuet. Kohus võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes. Kaebaja ei ole aga esitanud vastuväiteid sellele, et vaidlustatud käskkirjaga lõpetati talle käeraudade kohaldamine. Selleks puudub ka põhjus, kuna see otsustus ei riku kaebaja õigusi. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja taotleb vaidlustatud käskkirja tühistamist täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamise osas.
11.Kohus leidis kaebuse menetlusse võtmisel, et vaidlustatud käskkirja põhjendused sisalduvad 31.05.2019.a protokollis. Pooled ei ole sellele vastu vaielnud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 sätestab, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vaidlustatud käskkiri protokollile ei viita. Kohtu hinnangul ei anna see siiski alust vaidlustatud käskkiri tühistada. Kohtuasja dokumentide põhjal oli kaebajale arusaadav, et vaidlustatud käskkirja põhjendused sisalduvad protokollis. Protokoll oli kaebajale kättesaadav ja ta sai esitada sellele vastuväiteid.
12.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude äralangemisel tuleb nende kohaldamine lõpetada. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (Riigikohtu lahendid 3-3-1-88-14, 3-3-1-33-10, 3-3-1-63-09). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida julgeolekuabinõude
kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10, p 11).
13.Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kahele VangS § 69 lg 1 sätestatud alusele - esiteks sellele, et kaebaja süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid ja teiseks sellele, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele. Täiendavate julgeolekuabinõude algne kohaldamine ehk otsuse punktis 1 ja 2 toodud käskkirjad ei ole käesolevas kohtuasjas vaidluse all. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja neid käskkirju kohtus vaidlustanud.
14.Vaidluse all on see, kas vastustaja õiguspäraselt pikendas liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise, kehakultuuriga tegelemise keelamise ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise kohaldamist kaebaja suhtes. Vastustajal tuli seda tehes hinnata, kas kaebajast lähtuv oht endiselt esineb või on ära langenud. Kohtul tuleb kaebuse lahendamiseks kontrollida, kas vastustaja lähtus eelnimetatud hinnangu andmisel ehk vaidlustatud käskkirja andmisel kohastest asjaoludest ja kas vastustaja on teinud määrava tähendusega kaalumisvigu.
15.Vastustaja ei toonud vaidlustatud käskkirja andmisel välja uusi asjaolusid, mis viitaksid kaebaja ohtlikkusele. Vastustaja märkis, et kaebaja käitumine on rahulikum ja ei ole esinenud uusi juhtumeid, milles avalduks kaebaja ohtlikkus. Sõnades möönab kaebaja endiselt võimalust, et ta võib konfliktsituatsioonis kasutada vägivalda. Vastustaja viitab sellele, et kaebaja valduses olid keelatud esemed (patareid), kuid ei väida, et see näitaks mingil moel kaebaja ohtlikkust ja ei tugine oma kaalutlustes sellele asjaolule muul viisil. Seetõttu kohus seda asjaolu pikemalt ei käsitle. Sisuliselt ainsaks vastustaja kaalutluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise pikendamisel on see, et nende kohaldamine ei ole kestnud piisavalt kaua selleks, et vastustaja oleks veendunud ohu lõppemises.
16.Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, sh nende pikendamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Praeguses asjas seda piiri ületatud ei ole. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kestnud ligikaudu 2 kuud. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati algselt mitte ühekordse juhtumi, vaid kaebaja süstemaatiliste distsipliinirikkumiste tõttu. Vastustaja tõi ohu realiseerumise võimalusena välja eelkõige selle, et kui kaebaja satub konfliktiolukorda, siis võib ta käituda impulsiivselt ja kasutada vägivalda. Konflikti tekkimise võimalus on avatud olukorras kahtlemata suurem. Nagu kaebaja ka ise viitab, on raske prognoosida tema käitumist avatud osakonnas selle põhjal, kuidas kaebaja käitub eraldatud lukustatud kambris. Kaebajale kõige koormavama abinõu ehk käeraudade kasutamine vaidlustatud käskkirjaga lõpetati. Põhjendatud on vastustaja kavatsus vähendada kohaldatavaid abinõusid järk-järgult ning jälgida seejuures veel mõnda aega kaebaja käitumist.
17.Kaebaja heidab ette, et vaidlustatud käskkiri on antud tuginedes oletustele. Kuid see on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel paratamatu. Prognoosotsus tähendab sisuliselt seda, et vangla püüab ennustada, kuidas kaebaja tulevikus käitub. Seda ei saa teha muul viisil kui oletades.
On õige, et üksikvangistuses viibimine on kaebajale koormav, sh võib omada mõju kaebaja tervisele. Vastustaja seda ei eita. Vastustaja väide on, et kaebajast lähtuv võimalik oht ei ole veel muutunud sedavõrd väikeseks, et täiendavate julgeolekuabinõude võimalik mõju kaebajale selle üle kaaluks. Arstiabi pidi olema kaebajale tagatud ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal. Kui kaebaja tajus seoses üksikvangistuses viibimisega terviseprobleeme, siis oli tal õigus pöörduda arsti poole. Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et vastustaja ei ole vaidlustatud käskkirja andmisel kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud käskkirja andmise seisuga oli liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise, kehakultuuriga tegelemise keelamise ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise jätkuv kohaldamine piisavalt põhjendatud.
18.Kaebaja leidis, et vastustaja ei lahendanud tema vaiet tähtaegselt. See ei ole õige. Kaebaja kõrvaldas vaide puudused 26.06.2019. Vaide lahendamise tähtaeg oli VangS § 11 lg 7 alusel 26.07.2019 ning sellel kuupäeval vastustaja vaideotsuse ka tegi. Kaebajale anti vaideotsus kätte 29.07.2019 (tl 13 pöördel). Kohustusliku kohtueelse menetluse puhul võib kaebetähtaeg alata nii kohtueelset menetlust lõpetava lahendi teatavaks tegemisega kui ka vaide või kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaja möödumisega. Kaebaja toimis õigesti, kui esitas pärast vaide lahendamise tähtaja möödumist kohe kaebuse. Niimoodi toimides välistab kaebaja võimaluse, et ta kaebetähtaja mööda laseb.
19.Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, selgitused
20.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
21.Kohus vabastas kaebaja 18.12.2019.a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
22.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.