XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2020 otsuse nr 8641 tühistamise nõudes koos taotlusega asja uuesti otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Silvia Azojan
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata algatamiseks.
kaebaja
taotlus
põhiseaduslikkuse
järelevalve
menetluse
3.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.09.2020, mis on puhkepäevale langeva tähtpäeva järgne esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Pensioniameti II pensioniosakond määras XXile 18.10.2002 otsusega nr 1590 politseiametniku pensioni eluaegselt alates 08.10.2002. XX esitas 02.01.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamiseks seoses prokuröriteenistusest lahkumisega alates 06.01.2020. SKA jättis 27.01.2020 otsusega nr 8641 XXi avalduse rahuldamata. SKA selgitas otsuses, et XXi 1(10)
politseiametniku väljateenitud aastate pension ei kuulu ümberarvutamisele alates 06.01.2020 kuivõrd XX jätkas pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist teenistust prokuratuuris ja lahkus prokuröriteenistusest 05.01.2020. Politsei- ja piirvalveseaduse (PPVS) § 1113 lg 21 kohaselt arvutatakse politseiametniku väljateenitud aastate pension ümber arvates politseiteenistusest lahkumisest.
2.XX (edaspidi ka kaebaja) esitas 20.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis SKA 27.01.2020 otsuse nr 8641 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata XXi avaldus uuesti läbi.
3.Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2020 kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks SKA.
4.Tallinna Halduskohtu 02.07.2020 määrusega määras kohus asja läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõue ja seisukohad
5.Kaebaja nõuab SKA 27.01.2020 otsuse nr 8641 tühistamist ning SKA kohustamist vaadata kaebaja politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamise avaldus uuesti läbi. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.
6.Kaebajale määrati 08.10.2002 politseiametniku väljateenitud aastate pension ning pärast seda jätkas kaebaja prokuröriteenistuses. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest 05.01.2020. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kinnitas, et kaebaja politseiteenistuse staaž on 05.01.2020 seisuga 49 aastat ja 20 päeva. Politseiteenistuse staaži hulka on arvestatud perioodid 14.11.1973-04.07.1997, 15.11.1999-07.10.2002 ja 02.07.2004-05.01.2020. Prokuröriteenistusse astumise ajaks oli kaebajal politseiteenistuse staaži 33 aastat 6 kuud ja 16 päeva. Seega kuulub kaebaja prokuröriteenistuse aeg alates 02.07.2004 arvamisele politseiteenistuse staaži hulka. Kaebaja on seisukohal, et temale varem määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni tuleb suurendada või alternatiivselt määrata politseiametniku väljateenitud aastate pension uuesti.
7.SKA on otsuse tegemisel jätnud arvestamata olulised asjassepuutuvad sätted ning selle tagajärjel on rikutud kaebaja õigust õiglasele pensionile. Vastustaja on rikkunud hea halduse, võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Vastustaja jättis tähelepanuta, et kaebajal on prokurörina PPVS § 361 lg-st 2 tulenev alus nõuda prokuröri teenistusaja arvutamist politseiametniku väljateenitud pensioni staaži hulka. Samasisuline säte sisaldus ka varasemates PPVS redaktsioonides ning ka enne 01.01.2010 kehtinud seaduses. Kõik PPVS-s kehtestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni reguleerivad sätted laienevad ka prokuröriteenistuse ajale eelnenud 5- aastase politseiteenistuse staaži omavale prokurörile ja tema prokuröriteenistusele, selle staažile, kestvusele, algusele ja lõpule.
8.PPVS § 1113 lg-s 8 sätestatud õigus laieneb ka prokurörile ning ka prokuröril on õigus valida, kellena ja millise seaduse sätte alusel ta soovib pensioneeruda. Samuti kehtib ka PPVS § 1113 lg 21 prokuröridele ja prokuröriteenistusele. Vastasel juhul oleks tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sest puudub mõistlik põhjendus sellele, miks ühe ja sama seaduse alusel pensioneeruvad isikute grupid (politseiametnikud, prokurörid) omavad erinevaid õigusi pensioniliigi ja suuruse valimisel. Ka kohtupraktikast tulenevalt on eripensioni saajal õigus ise määrata, millist liiki ja suurust pensioni ta soovib saada.
9.Alates 05.01.2020 tekkis kaebajal õigus pensioneeruda prokurörina politseiametniku väljateenitud pensionile kooskõlas PPVS §-ga 117, arvestades PPVS § 361 lg-s 2 sätestatud eripära. Kaebaja soovib teha valiku selle kasuks. PPVS § 361 lg 2 alusel on hiljuti pensioneerunud mitu prokuröri (sh R. S. ja E. O.) ning puudub mõistlik põhjendus, miks just kaebaja peaks kõne all olevast pensionist ilma jääma. Vastustaja otsus seab kaebaja teiste samas olukorras olevate 2(10)
isikutega ebavõrdsesse olukorda. Alates 01.07.2004 jõustunud uue kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse seletuskirja p 2.9 kohaselt viidi politseiteenistuse seadusesse §id 21-1 ja 21-2 soodustamaks võimekate politseinike tööle asumist prokuratuuri. Kuivõrd sellel ajal kehtinud politseiteenistuse seadus nägi ette politseiametniku pensioni väljateenitud aastate eest, siis laiendati politseiametniku prokuratuuri ülemineku soodustamiseks politseiametniku eripensioni õigust ka prokuröridele võimalusega suurendada politseiteenistuse staaži olles prokuröri teenistusel. Vastustaja otsus rikub põhiseaduse (PS) §-st 10 tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet.
10.Kaebaja ei ole nõus sellega, et PPVS § 117 lg-st 7 tulenev piirang on temale kohaldatav. See säte oleks kaebaja suhtes kohaldatav siis, kui kaebaja oleks lõplikult pensioneerunud aastal 2002 ning ei oleks jätkanud prokuröriteenistuses. Riigi ees oma kohustuse täitnud ametnikke tuleb kohelda ühetaoliselt ja võrdne kohtlemine tuleb tagada pensioniskeemides nii, et see oleks kooskõlas ka õiguspärase ootuse põhimõttega. PPVS § 1113 lg 21 kehtib ka prokurörile ja prokuröriteenistusele. Kui kohus leiab, et PPVS § 1113 lg 21 puudutab vaid politseiteenistuses jätkavaid politseiametnikke, siis palub kaebaja alternatiivselt tunnistada PPVS § 1113 lg 21 põhiseaduse vastaseks osas, milles prokuröriteenistus jäetakse arvestamata nii teenistusest lahkumise aja, kui ka staaži arvutamise küsimuses. Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
12.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et tal tekkis 05.01.2020 prokurörina õigus pensioneeruda politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kooskõlas PPVS §-ga 117, arvestades PPVS § 361 lg-s 2 ettenähtud eripära ja ta soovib teha valiku selle kasuks. Sellest selgitusest ja valiku tegemisest võib järeldada, et kaebaja soovib politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist uutel alustel. Kehtiva PPVS § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel ning kuulub alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Kaebajale määrati politseiametniku väljateenitud aastate pension PoltS alusel. Samuti määratakse tulenevalt PoltS § 211 lg-st 8 politseiametniku pension eluajaks. Seega puudub kaebajal õigus taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist uutel alusetel.
13.Sotsiaalkindlustusametile esitatud avalduses on kaebaja taotlenud talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist.
13.1.Kaebaja lahkus politseiteenistusest alates 08.10.2002 ja talle määrati samast kuupäevast politseiametniku väljateenitud aastate pension. 02.01.2020 esitas kaebaja avalduse taotlusega arvutada talle määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension PPVS § 106 lõike 11 alusel ümber, kuna ta lahkub alates 06.01.2020 prokuröriteenistusest. Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2019 teatise kohaselt oli XX alates 02.07.2004 kuni 05.01.2020 teenistuses prokurörina ning et XXi politseiteenistuse staaž on 05.01.2020 seisuga 49 aastat ja 20 päeva. Prokuratuur väljastas 02.12.2019 tõendi nr RP-3-11/19/1939, mille kohaselt on Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör XXi ametipalk 2202 eurot kuus. Kuni 01.01.2013 kehtinud PPVS alusel arvutati politseiametnike väljateenitud aastate pensione ümber lähtuvalt politseiametnike ametipalga muutumisest. Alates 01.01.2013 kuni 31.12.2019 kehtinud PPVS redaktsiooni § 106 lg 1 ja alates 01.01.2020 jõustunud § 1113 lg 2 kohaselt indekseeritakse politseiametniku riiklikku pension iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud pensioniindeksiga. Rakendussätete § 117 lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametnike pensionid, mis on määratud PoltS alusel, ümberarvutamisele PPVS alusel ning kuuluvad alates
3(10)
2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.
13.2.Kaebajale on politseiametniku vanaduspension määratud PoltS alusel ja seda on iga aasta
1.aprilliks indekseeritud. 01.05.2019 jõustunud PPVS muudatusega täiendati §-i 106 lg-ga 11 (kehtetu alates 01.01.2020) sõnastuses „Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 101 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal.” PPVS muudatuse seletuskirja põhjal oli muudatuse eesmärk vältida seda, et politseinikud ei lahkuks politseiteenistusest ja selleks otsustati maksta politseiametnikule väljateenitud aastate pensioni täies ulatuses ka siis, kui ametnik jätkab tööd politseiteenistuses ning soovi korral oleks võimalik pension ümber arvutada politseiteenistusest lahkumisest arvates. 01.01.2020 jõustunud PPVS § 1113 lg 21 „Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal“. PPVS § 1113 lg 21 sõnastus on sama, mis kehtivuse kaotanud PPVS §-i 106 lg 11 sõnastus, muutunud on vaid §-de numbrid, mis on viidud kooskõlla 01.01.2020 jõustunud redaktsiooni §-de numbritega, kuna PPVS-st kaotati tervikuna 10. jagu „Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus“ ning politseiametniku pensioni reguleerivad sätted sätestati rakendussätetes, nende eesmärki ja mõtet muutmata. Seega on jätkuvalt sätte eesmärk hoida politseinike võimalikult kaua politseiteenistuses.
13.3.PPVS § 33 kohaselt loetakse politseiteenistuseks teenistust Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal ning PPVS § 34 lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiametniku ametikohal teenistuses olev isik. Seega on PPVS § 1113 lg 21 alusel, nagu oli ka PPVS § 106 lõige 11 alusel, võimalik väljateenitud aastate pensioni ümber arvutada politseiametnikel politseiteenistusest lahkumisest arvates, kuid see ei kohaldu prokuröridele prokuröriteenistusest lahkudes. Kaebaja ei jätkanud pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist teenistust politseis, vaid asus teenistusse prokurörina, mis tähendab, et ta ka ei lahkunud politseiteenistusest vaid prokuröriteenistusest. Eeltoodu alusel ei kuulu kaebajale määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension prokuröriteenistusest lahkumisest arvates abiprokuröri ametipalga alusel ümberarvutamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale on alates 08.10.2002 määratud eluaegselt politseiametniku välja teenitud aastate pension kuni 31.12.2009 kehtinud PolTS alusel. Samuti ei vaidle pooled kaebajal enne prokuröriteenistusse asumist kujunenud politseiteenistuse staaži pikkuse üle (33 aastat 6 kuud ja 16 päeva) prokuröriteenistusse 02.07.2004 asumise ja sealt 05.01.2020 lahkumise üle ega ka prokuröriteenistuse staaži pikkuse üle. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal on koos prokuröriteenistuses oldud ajaga kujunenud politseiteenistuse staaži seisuga 05.01.2020 kokku 49 aastat ja 20 päeva.
4(10)
16.Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas kaebajal on õigus talle PolTS alusel määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamisele seoses prokuröriteenistusest lahkumisega alates 05.01.2020.
17.Minu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuses teinud küll põhjendamisvea, kuid see ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist ega ka kohustamiskaebuse rahuldamist. Kehtiv õigus ei võimalda ühelgi juhul kaebajale PolTS alusel määratud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümberarvutamist või pensioni uutel alustel määramist.
17.1.Kehtivast PPVS § 1113 lg-st 21 tuleneb, et kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 1111 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. Samasisuline säte sisaldus ka enne 01.01.2020 kehtinud PPVS redaktsioonis, so § 106 lgs 11 ning see jõustus 01.05.2019. Varasemad PPVS redaktsioonid sellist ümberarvutamist ei reguleerinud. Vastustaja on vaidlustatud otsuse põhjendustes asunud seisukohale, et pensioni ümberarvutamist ei võimalda asjaolu, et kaebaja jätkas pärast politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramist teenistust prokuratuuris ning lahkus 05.01.2020 prokuröriteenistusest. Vastustaja arvates võimaldab PPVS § 1113 lg 21 arvutada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ümber vaid politseiteenistusest lahkumisest arvates.
17.2.Minu hinnangul on vastustaja eelnimetatud järeldused ebaõiged. PPVS § 361 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat. Nimetatud säte on PPVS-s alates seaduse jõustumisest 01.01.2010 (§ 108 lg-s 2) ning sisaldus ka enne PPVS-i kehtinud PolTS § 212 lg-s 31. Seadusandja ei ole PPVS kehtestamisel ega hilisemates muudatustes oma tahet muutnud. Minu hinnangul annab nimetatud säte selles toodud tingimuste täitmisel prokurörile õiguse nii PPVS-s sätestatud politseiametniku välja teenitud aastate pensionile kui ka pensioni ümberarvutamisele, kuivõrd pensioni ümberarvutamine on hõlmatud õigusega pensionile PPVS § 361 lg 2 mõttes, kui ümberarvutamise tingimused on täidetud ning puuduvad ümberarvutamist välistavad piirangud. Seega ei saa nimetatud erisuse tõttu lähtuda kitsalt üksnes politseiteenistuse ja politseiametniku mõistetest (PPVS § 33 lg 1 ja § 34 lg 1), kuivõrd politseiteenistusega on PPVS § 361 lg 2 kohaselt ja pensioni õiguse mõttes võrdustatud ka prokuröriteenistus, kui sellele on eelnenud nõutav vähemalt viie aastane politseiteenistuse staaž. Sel põhjusel on ebaõige ja PPVS sätetega vastuolus vastustaja seisukoht, et pensioni ümberarvutamise õigus on üksnes politseiteenistusest lahkujatel.
18.Vaatamata otsuse ebaõigele õiguslikule põhjendusele olen seisukohal, et asjas tegelikult kohalduv õiguslik alus, so PPVS § 117 lg 7, ei jäta vastustajale võimalust kaaluda kaebaja avalduse rahuldamist. Seetõttu ei too vaidlustatud otsuse ebaõige õiguslik põhjendus kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist ja kaebaja kaebuse rahuldamist. Kujunenud olukorras ei saanudki vastustaja teistsugust otsustust teha. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaebajal puudub õigus nii pensioni ümberarvutamiseks kui uutel alustel määramiseks tulenevalt PPVS § 117 lg-s 7 sätestatud piirangust. Nimetatud sättest tuleneb, et politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 26 lg 1 esimese lause kohaselt indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks RPKS alusel arvutatud riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus sõltub 5(10)
20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Sellest sättest tulenevalt on pensionide indekseerimise eesmärk pensioni tõstmine iga aastase indeksi võrra.
18.1.Kaebajale politseiametniku pensioni määramise ajal kehtinud PolTS § 211 lg 1 nägi ette, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS § 211 lg 5 esimesest lausest tulenes, et kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Sel juhul makstakse pensioni muutunud suuruses, alates ametipalga muutumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
18.2.PPVS jõustus 01.01.2010 ning kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 106 lg 1 nägi sõnaselgelt ette, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes 7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension. Sama redaktsiooni PPVS § 117 lg 7 sõnastus vastab kehtivale PPVS sõnastusele: „Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.“. Sellega lõi seadusandja PPVS jõustumisel sisuliselt kaks politseiametniku pensionile õigust omavate isikute gruppi. Pärast PPVS jõustumist sõltus pensionide edasine suurus otseselt sellest, kas isikule oli määratud pension PolTS alusel enne 01.01.2010 või määratakse see edasiselt PPVS alusel. Antud juhul ei ole vaidlust ja ka asja materjalide juurde esitatud Tallinna Pensioniameti II pensioni osakonna 18.10.2002 otsusest nähtub, et kaebajale määrati pension PolTS § 211 ja § 51 lg 6 alusel.
18.3.PPVS § 117 lg 7 kehtestati sellises sõnastuses politsei- ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse (PPVSRS) § 63 p-ga 94. Vastavalt politsei- ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse seletuskirjale1 oli isikute võrdse kohtlemise, selguse ja kindluse tagamiseks vajalik tolleaegsetele eripensioni saajatele näha ette regulatsioon, mille kohaselt fikseeritakse 1) nendele isikutele pension 2009 aasta lõpu seisuga ja nende pensionit ei viida uutele alustele ega arvestata ümber politseiametniku ametipalga või teenistusastme tasu muutumisel ning 2) pension on muutuv sõltuvalt riiklikust pensionikindlustuse registrist. Seletuskirja kohaselt on nende muudatustega tagatud, et pensionit juba saavate isikute olukord ei halvene ja neile on tagatud stabiilsus sõltumata sellest, kuidas muutub politseiametnike palk ning sõltumata sellest millised toimuvad ajas struktuuride ja ametikohtade põhiülesannete muutused. Samuti on seletuskirjas selgelt välja toodud, et politseiametnikel, kes alles lähevad pensionile alates 2010. aastast ja kellele määratakse pension 2010. aasta palgamäärade alusel, neile määratakse pension vastavalt politsei ja piirivalve seaduses sätestatule lähtuvalt ametipalgast ja teenistusastmetasust ning nende pension muutub vastavalt ametipalga ja teenistusastme muutusele. Seda kuni selle ajani kui muutub üldine väljateenitud aastate pensionide regulatsioon ning kõigi eriteenistujate pensionid indekseeritakse Vabariigi Valitsuse poolt väljatöötatava kava kohaselt.
18.4.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-d 25 ja 26 eristavad pensioni ümberarvutamist ja pensioni indekseerimist. Nimetatud sätete kohaselt määratakse
Seletuskiri politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõule 519 SE II-2, kättesaadav arvutivõrgus https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1965b6c-3fc3-4ba8-aa2c43bff1f437f2/Politsei%20ja%20piirivalve%20seaduse%20rakendamise%20seadus
6(10)
ümberarvutamisel pension uues suuruses, kui seda tingivad pensioni suurendamist või vähendamist tingivad asjaolud. Indekseerimisel korrutatakse määratud pension läbi seaduses sätestatud indeksiga.
18.5.Eeltoodust nähtub selgelt, et PPVS jõustumisega ei viidud PolTS alusel määratud pensioneid üle PPVS-s toodud uutele alustele ning need seoti lahti pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutumisest. Seega kehtis PolTS § 211 lg-s 5 sätestatud ümberarvutamise süsteem kuni 31.12.2009. Nende isikute, kes olid pensioneerunud enne 01.01.2010, sh kaebaja, pension fikseeriti 2009. a lõpu seisuga ega hakatud ümber arvutama palgaastmele vastava kuupalgamäära või teenistusastmetasu muutumisel ning PolTS alusel määratud pensionidele kohaldati indekseerimist. Seega, tulenevalt PPVS § 117 lg-s 7 kehtestatud piirangust ei ole mistahes võimalust saavutada pensioni ümberarvutamine isikutel, kelle pension määrati PolTS alusel. See tähendab, et kaebajal ei ole võimalik nõuda ümberarvutamist ka hilisemate pensioni ümberarvutamist puudutavate sätete kehtestamisel, kuivõrd PPVS § § 1113 lg 21 sätte jõustumisel (01.05.2019, selles redaktsioonis § 106 lg 11) jäeti jätkuvalt jõusse ja kehtima ka PPVS § 117 lg-s 7 sätestatud piirang. Avalikus õiguses kehtib seaduslikkuse põhimõte (Põhiseaduse (PS) § 3 lg 1), millest tulenevalt on vastustaja õigustatud pensioni määrama ja maksma üksnes seaduses ettenähtud tingimustel ning ei saa teha otsuseid, mis väljuksid seadusega lubatud raamidest. Kuivõrd seadusandja on PPVS ja hilisemate muudatuste kehtestamisel otsustanud piirata PoltS alusel pensionit saavate isikute õigust pensioni ümberarvutamisele PPVS alusel, pidi vastustaja ka sellest lähtuma. PPVS § 117 lg 7 ei anna vastustajale ka kaalutlusõigust, mistõttu puudus vastustajal võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Seetõttu ei ole võimalik kaebaja pensioni ümberarvutamine ega ka uutel alustel määramine.
19.Kaebaja leiab, et vastustaja otsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Samuti taotleb kaebaja alternatiivselt tunnistada PPVS § 1113 lg 21 põhiseaduse vastaseks osas, milles prokuröriteenistus jäetakse arvestamata nii teenistusest lahkumise aja, kui ka staaži arvutamise küsimuses.
19.1.Esimese või teise astme kohtu taotluse alusel tunnistab Riigikohus kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks sellise õigustloova akti või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on asjassepuutuv säte, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (alates RKÜKo nr 3-4-1-10-00, p 10). Otsustava tähtsusega on säte siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama põhikohtuasjas teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo nr 3-4-1-5-02, p 15).
19.2.Esmalt märgin, et kaebaja taotluses viidatud PPVS § 1113 lg 21 ei ole antud juhul asjassepuutuv. Eespool olen selgitanud, et piirangud kaebaja pensioni ümberarvutamiseks ei tulene mitte PPVS § 1113 lg-st 21, vaid sama seaduse § 117 lg-st 7, mille kohaselt politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalve seaduse alusel (otsuse p-d 17 ja 18). Seega võiks kaebuse eesmärki arvestades olla asjassepuutuvaks sätteks PPVS § 117 lg 7.
19.3.Olen seisukohal, et PPSV § 117 lg 7 ei ole põhiseadusega vastuolus. Kaebajat ei kohelda kehtiva õiguse alusel ebavõrdselt võrreldes teiste politseiametnike ega ka prokuröridega, kelle välja teenitud aastate pension on määratud PolTS sätete alusel.
19.4.PS § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Riigikohtu varasemast praktikast tuleneb, et põhiseaduse § 12 lõike 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet ( Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsus 7(10)
asjas nr 3-4-1-2-02). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 lahendit asjas nr 3-3-1-61-01, p 5; 12.12.2006 lahendit asjas nr 33-1-65-06, p 25 jt). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rõhutas 20.03.2006.a. otsuses asjas nr 3-4-1-33-05 :“Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukordi koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kolleegium möönab, et kuigi meelevaldsuse kontroll langeb seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud.“.
19.5.PPVS-i jõustamisega otsustas seadusandja kohaldada indekseerimise süsteemi algselt vaid neile politseinikele, kes olid pensionile jäänud enne 01.01.2010. Alates 01.01.2013 muutusid aga kõigi politseiametnike töötasustamise põhimõtted. Vastavalt Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-118-14 oli tegemist palgasüsteemi ja töökorralduse olulise ja sisulise reformiga, mindi üle ametikohtade hindamisel põhinevale palgasüsteemile (sh tõusid palgamäärad ja vähenesid teenistusastmetasud). Juhin ka tähelepanu, et 01.01.2012 PPVS 5. ptk 3. jao jõustumisel leidsid politseiametnike ametikohtade ja teenistusastmete ning ka 5. jaos sätestatud palgakorralduses aset olulised muudatused, mis muutsid palga ja sellest tulenevalt ka hilisemat pensioni arvestust. Gruppide mõnevõrra erinev kohtlemine pensionimäära arvestamisel oli PPVS muutmise seaduse eelnõu (326 SE II) teise lugemise seletuskirja kohaselt vajalik selleks, et: „ /.../ nende isikute pensionid, kes olid 2010. aasta 1. jaanuariks PolTS alusel või piirivalveteenistuse seaduse alusel juba pensionile jäänud, tuli selles olukorras „lahti siduda“ neile määratud pensioni aluseks olevast ametipalgast ja selle suuruse muutumisest. Nende isikute pension fikseeriti 2009. aasta lõpu seisuga ja nende pensioni ei viidud üle uutele alustele ega hakatud ümber arvestama politseiametniku palgaastmele vastava kuupalgamäära või teenistusastme tasu muutumisel. Enne 2010. aastat määratud pensionidele kohaldati indekseerimist. Selline lahendus oli tol korral hädavajalik, sest hinnates eripensioni saavate isikute olukorra muutust uue politsei ja piirivalve seaduse valguses, selgus, et väljaarvestatud pensionide ümberarvestamisel nn põhitöödeks oleks tekkinud olukord, kus ligi 1300 pensionäri puhul ei oleks olnud objektiivselt võimalik nende põhitööd kindlaks teha. Samuti oleks halvendanud põhitööde ümberarvestamine osade pensionäride olukorda ja nende pension oleks alanenud. Osadel pensionäridel oleks pension aga hoopis suurenenud. Seega oleks tekkinud pensionäride põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine. Näiteks said kõik enne 2010. aastat konstaabli astmelt pensionile läinud isikud pensioni võrdselt. Uutele alustele ümberarvestatuna saaks kriminaalpolitsei inspektor rohkem kui piirkonnakonstaabel, sest tema põhitöö on hinnatud kõrgemalt, mistõttu kriminaalmenetleja ametikoha teenistusaste ning sellele vastav palgaaste on uue seaduse järgi kõrgemad kui piirkonnakonstaablil. Sellise valikuga hoiti ära pensionäride omavaheline põhjendamatult ebavõrdne kohtlemine ja eripensionite põhjendamatu suurenemine.“
19.6.Seega hakati PPVS kehtestamisega sama tööd väärtustama teistel alustel, mis on seadusandja avarat kaalutlusruumi silmas pidades seadusandja õigus. Seega ei olnud seadusandja poolt kaebajaga samas olukorras olevate politseiametnike või politseiametniku pensionile õigust omavate prokuröride erinev kohtlemine meelevaldne. Olen arvamusel, et politseiametnike erinevat kohtlemist õigustas politsei ja piirivalve reform ja süsteemi muudatus, mis seisnes PPVSi jõustumisega politsei ja piirivalve ühendamises, uue struktuuri ja ametikohtade loomises ning ametipalga arvestamise aluste muutmises (sama töö erinevas väärtustamises). Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited võrdsuspõhiõiguse rikkumisest. 8(10)
19.7.Kaebaja on väitnud ka õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist. Õigus saada pensioni, sh nõuda selle ümberarvutamist, kuulub PS §-ga 32 kaitstava omandipõhiõiguse ja õiguspärase ootuse kaitsealasse. Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab riigi sõnamurdmisega olla tegemist siis, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt on tal tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata uue, vähem soodsa regulatsiooni (otsus asjas nr 3-4-1-1-14, p 90). PolTS sätted nägid küll ette pensioni ümberarvutamise kogu selle seaduse kehtivuse ajal, kuid PPVS võeti vastu 06.05.2009 ning juba selle algne redaktsioon välistas PoltS alusel määratud pensionide ümberarvutamise (PPVS § 106 lg 1 koostoimes § 117 lg-ga 5). Pensione puudutavaid rakendussätteid muudeti 26.11.2009 vastu võetud ja 01.01.2010 jõustunud PPVSRS-ga (§ 63 p 49). Sellega kehtestati PPVS § 117 lg 7, mis selgelt välistas nii ümberarvutamise kui vahepealses regulatsioonis (PPVS § 117 lg-s 6) ette nähtud võimaluse pensionide uueks määramiseks. Tuleb rõhutada, et PPVS koos § 117 lg-s 7 sätestatud piiranguga ja ühes PolTS alusel määratud pensionite indekseerimise regulatsiooniga jõustus seega juba 01.01.2010 ning PPVS jõustumine võttis enne 2010. aastat pensioneerunud politseiametnikelt õiguspärase ootuse, et pension arvutatakse ümber, asendades selle õiguspärase ootusega, et pension indekseeritakse RPKS § 26 alusel kinnitatud pensioniindeksiga iga kalendriaasta 1. aprilliks. Seetõttu ei ole kaebaja ca 10 aastat saanud loota sellele, et prokuröriteenistusest lahkumisel tema pension ümber arvutatakse või uutel alustel uuesti määratakse.
19.8.Riigikohtu praktika (02.12.2004 otsus nr 3-4-1-20-04, p 14) kohaselt ei tähenda õiguspärase ootuse põhimõte, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist ˗ seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Ametipension sooduspensionina ei ole üldjuhul PS § 28 lg-st 2 tulenev riigi kohustus ja selle reguleerimisel on seadusandjal ulatuslik kujundamisruum. Nii on ka PPVS kehtestamisel otsustanud seadusandja PolTS alusel määratud pensionite indekseerimise. Kaebaja pensionit on iga aasta alates PPVS jõustumisest indekseeritud kooskõlas PPVS § 117 lg-ga 7. Ka on ilmne, et kaebaja on olnud lähtuvalt PPVS-s kehtestatud erandist isikuks (so isik, kellele määrati pension PolTS alusel), kes sai samaaegselt prokuröri teenistuses olles politseiametniku pensioni (kuni 01.05.2019 kehtinud PPVS § 117 lg 10) ning olukorras, kus PPVS üldistel alustel ei olnud see kuni 01.05.2019 võimalik (kuni 01.05.2019 kehtinud PPVS § 107 lg 3 esimene lause). Seega oli seadusandja näinud ette PolTS alusel pensioneerunud isikutele mitmesugused, sh neid soodustavad, erandid. Kaebajal oli võimalus aastaid kasutada hüve, mida PPVS alusel pensioneerunud ametnikud kuni 01.05.2019 kasutada ei saanud – so saada samaaegselt nii töötasu kui pensionit.
19.9.Juhin tähelepanu ka asjaolule, et PPVS § 117 lg 7 põhiseaduspärasust nende politseiametnike puhul, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 2010, on Riigikohus käsitlenud juba 09.03.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-66-16. Otsuse punktis 18 asus kolleegium seisukohale, et kaebajad, kes kasutasid mitu aastat neile PPVS § 117 lg-ga 7 antud hüve – pensioni indekseerimist –, ei saa enam tugineda PolTS § 211 lg-ga 5 antud õiguspärasele ootusele, et nende pension tuleb ümber arvutada. Seepärast pole rikutud kaebajate õiguspärast ootust, et pension arvutatakse ümber. Kaebajad on kasutanud neile PPVS § 117 lg-ga 7 antud hüve. Seetõttu ei ole PPVTS § 117 lg 7 vastuolus omandipõhiõigusega koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega isikute puhul, kellele määrati politseiametniku pension enne 1. jaanuari 2010. Otsuse punktis 20 tõdes Riigikohus, et seadusandja ei andnud enne 01.01.2010 pensioneerunud isikutele õiguspärast ootust pensioni ümberarvutamiseks. Sama otsuse punktis 22 asus Riigikohus küll seisukohale, et kaebajaid, kes jäid politseipensionile enne 1. jaanuari 2010, koheldakse teisiti kui politsei ja piirivalve seaduse alusel pensionile läinud isikuid, kelle kasuks tehti kohtuotsus asjas nr 3-4-19(10)
18-14, kuid rõhutas, et kaebajate erinevat kohtlemist õigustab juba see, et kaebajatelt võeti juba 2010. aastast õiguspärane ootus, et pensioni arvutatakse ümber, ning nende pensione hakati indekseerima. Riigikohus märkis, et kaebajate erinevat kohtlemist õigustavad ka politsei ja piirivalve seaduse jõustumisega politseiametnike teenistuse korralduses ja palgakorralduses ning pensioni arvutamise aluses tehtud muudatused. Seega on PPVS § 117 lg 7 põhiseaduspärasust juba hinnatud ning piirangu vastuolu põhiseadusega pole tuvastatud. Pole alust järeldada, et ka praegusel juhul oleks kaebaja puhul tema põhiõigusi rikutud ning PPVS § 117 lg 7 piirang oleks põhiseadusega vastuolus.
20.Rõhutan, et kaebajalt ei ole võetud õigust saada pensioni ning kaebaja pensioni saamine ega ka iga-aastane indekseerimine pole vaidluse all. Kaebajal puudub õigus nõuda PPVS § 1113 lg 21 alusel pensioni ümberarvutamist lähtuvalt PPVS § 117 lg-s 7 kehtestatud piirangust. Ka pole kaebaja kehtiva regulatsiooni tõttu jäänud ilma riigi abist PS § 28 lg 2 mõttes, st sattunud toimetulekuraskustesse.
21.Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et SKA 27.01.2020 otsus nr 8641 on resolutsiooni osas õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Vaidlustatud otsuse ebaõige põhjendus ei too kaasa otsuse tühistamist, kuivõrd kehtiv õigus ei võimalda ühelgi juhul kaebaja avalduse rahuldamist. Seega jääb ka tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue rahuldamata. Menetluskulud
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.