Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
3. august 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1636
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 43,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Apellatsioonkaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2020. a otsuse peale haldusasjas nr 3-19-1636 läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 04.06.2019 Tallinna Vanglale taotluse varalise kahju hüvitamiseks (täiendatud 06.06.2019 ja 30.07.2019 kirjadega). Taotluse kohaselt toimus 29.05.2019 kaebaja kambris läbiotsimine, mille käigus visati ära kaubamärgi „Edwin Jagger“ habemeajamispintsel, kaubamärgi „Gilette Mach 3“ raseerija tera ja küünetangid. Habemeajamispintsel maksis 40 eurot ning kaebaja sai selle 2017. aastal, mil ta viibis arestimajas. Ostutšekki säilinud ei ole, kuid kaebajale jäi alles teine sama kaubamärgi habemeajamispintsel. Ära visatud esemed olid kaebaja isiklike asjade nimekirjas ja kaebaja soovib nende kompenseerimist. Küünetangide eest kaebaja hüvitist ei nõua.
2.Tallinna Vangla 05.08.2019 vastusega nr 5-37/19/90-4 rahuldati kahju hüvitamise taotlus osaliselt ning hüvitati kaebajale tekitatud varaline kahju summas 13,20 eurot.
3-19-1636 Kaebaja kambri läbiotsimisel leitud ja kambrist ära võetud esemete kohta koostati 29.05.2019 akt, millest nähtub, et kambrist võeti ära üks kruvi, kolm üleliigset prügikotti, kollane kleebisega märkmepaber, nöör ja olmeprügi. Läbiotsimist teostanud valvuri 29.05.2019 e-kirjast selgub, et läbiotsimise käigus võeti ära ka raseerija tera ja habemeajamispintsel. Kuna need olid pakitud tualettpaberisse, visati need ära ja prügikotti ei ole enam alles. Vaidlus puudub selles, et vanglaametnikud võtsid ja viskasid kambri läbiotsimisel õigusvastaselt ära kaebajale kuuluvaid isiklikke esemeid. Vararegistri andmetel oli kaebajal habemeajamispintsel kaasas Tallinna Vanglasse saabudes ning on see olnud tema kambris alates 03.01.2018. Pintsli kirjeldust ega andmeid kaubamärgi kohta registris ei ole. Kohtupraktika kohaselt kannab kaubamärgi osas tõendamiskoormust nõude esitaja. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks, et habemeajamispintsli kaubamärk oli „Edwin Jagger“ ning selle soetusmaksumus 40 eurot. Lisaks ei ole põhjendatud pintsli soetusmaksumuse hüvitamine, kuna see on kaebajal olnud alates 2017. aastast ega ole enam uueväärne. Põhjendatud hüvitis habemeajamispintsli eest on selle kasutusaega, veebipoes müügil olevate habemeajamispintslite hindu ja habemeajamispintsli hinda vangla kaupluses arvestades 10 eurot. Vangla kaupluses maksab üks „Gilette Mach 3“ raseerija tera 3,20 eurot.
3.XX esitas 27.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 43,20 eurot. Kuigi mõlemad sama kaubamärgi habemeajamispintslid olid ostetud 2017. aastal, olid nad ideaalses korras. Seda kinnitab kaebajale allesjäänud habemeajamispintsli seisukord, mille kulumisaste on 0%. Habemeajamispintsel on valmistatud naturaalsest karvast, mis ei lange peaaegu üldse välja, kuigi kaebaja kasutab allesjäänud pintslit kolm korda nädalas. Ära visatud habemeajamispintslit kasutas kaebaja üks kord nädalas. Kaebaja ei säilitanud pintsli ostutšekki, kuna tavapäraselt säilitatakse väikeste ostude tšekke üksnes ajutiselt. Kaebaja ei saa endale 10 euro eest võrdväärset habemeajamispintslit. Kaebajale ei saa ette heita seda, et arestimaja töötajad ei tähistanud habemeajamispintslite kaubamärki paki vastuvõtmisel.
4.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebuses ei ole arvestatud vastustaja poolt juba hüvitatud summaga 13,20 eurot, mis on kaebajale tekkinud kahju hüvitamiseks piisav. Vastustaja ei saa võtta vastutust arestimajade ametnike tegevuse eest vararegistri täitmisel. Tallinna Vanglasse saabudes oli kaebajal kaasas kaks habemejamispintslit, mille kaubamärki ei ole kaebajal kaasas olnud asjade 04.01.2018 nimekirja märgitud. Õigusaktidest sellist kohustust ka ei tule. Kui kinnipeetava hinnangul on mõni ese tavapärasest suurema väärtusega, peab ta olema ise hoolas ja taotlema vanglalt vastava märke tegemist. Kaebaja seda ei teinud ja kinnitas nimekirja õigsust allkirjaga. Kaebaja ei ole tõendanud habemeajamispintsli kaubamärki ega selle soetusmaksumust. Hüvitis summas 10 eurot on habemeajamispintsli eest piisav ka juhul, kui kaebaja väited kaubamärgi ja soetusmaksumuse kohta leiavad kinnitust. Kaebaja oli habemeajamispintslit kasutanud vähemalt 2017. aastast ning tema väide selle kulumisastme kohta on paljasõnaline. Lähtuda ei saa kaebaja teise habemeajamispintsli seisukorrast. Vangla kaupluses maksab pintsel 7,20 eurot ning kaubamärgist olenemata on see samal otstarbel kasutatav.
5.Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 30 eurot. Kontekstis, kus üks habemeajamispintsel oli kaubamärgiga „Edwin Jagger“, on muude tõendite puudumisel usutav, et ka teine pintsel võis olla sama kaubamärgiga. Paljude kambris hoitavate 2(5)
3-19-1636 riietuseesemete kaubamärgid on isiklike asjade nimekirjas välja toodud ning arvestades seda, et konkreetsed nõuded puuduvad, võib vajadusel teha kaubamärgi kohta märke ka vangla. Menetlusosalised ei ole selgitanud, kelle initsiatiivil riietusesemete kaubamärgid fikseeriti, kuid habemeajamispintslite kaubamärgi fikseerimata jätmisest ei järeldu, et need ei olnud kaebaja nimetatud kaubamärgiga. Vaidlus puudub selles, et teine habemeajamispintsel oli kaebaja väidetud päritolu ning see räägib kaebaja positsiooni kasuks. Otsutšeki säilitamist ei saa sellise väärtusega eseme ja ajavahemiku möödudes eeldada ega kaebust rahuldamata jätta pelgalt seetõttu, et ostutšekk ei ole säilinud. Habemeajamispintsli hinda puudutav suurusjärk on asja materjalides esitatuga kooskõlas ning sellest saab lähtuda. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et teatava kindla kvaliteediga habemeajamispintsel ei saanud väga kulunud olla. Kaebaja on märkinud, et kasutab allesjäänud pintslit isegi rohkem ja selle kulumisaste on nullilähedane. Vastustaja ei ole allesjäänud habemeajamispintsli kvaliteedi osas vastuväiteid esitanud ja ei ole põhjust eeldada, et ära võetud pintsel oli oluliselt teistsugune. Kaebaja selgituses ei ole sisulisi vastuolusid ning 40 euro suurune maksumus ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kaebuse osaline rahuldamine ja vastustajalt kaebaja kasuks täiendavalt 30 euro välja mõistmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Tallinna Vangla esitas 27.07.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub Tallinna Vangla jätta XX kanda. Kuigi vastustaja viitas vastuses kaebusele Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013 otsusele haldusasjas nr 3-11-1565, milles on kaubamärgi tõendamise kohustus pandud kinnipeetavale, ei ole halduskohus põhjendanud, miks ei saa sellest seisukohast praegusel juhul lähtuda ja kaubamärki peab tõendama hoopis vangla. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit habemeajamispintsli kaubamärgi tõendamiseks, mh tõendeid teise pintsli kaubamärgi kohta. Samas ei oma ka tähtsust, mis kaubamärgi habemeajamispintsleid kaebajal veel on, kuna see ei tõenda vaidlusaluse pintsli kaubamärki. Vaidlustatud otsus põhineb kaebaja tõendamata väidetel ja kohtu oletustel. Kaebaja ei ole esitanud pretensioone isiklike esemete nimekirjale ega nõudnud selle täiendamist. Tõendamata on ka habemeajamispintsli soetusmaksumus. Kuigi soetusmaksumust kinnitava tõendi esitamata jätmine ei vabasta kahju tekitajat automaatselt kahju hüvitamise kohustusest, ei saa kahju hüvitamine viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Kahju kannataja paljasõnalise väite pinnalt hüvitise väljamõistmine viib olukorrani, kus kinnipeetavad hakkavad maksumaksja arvelt alusetult rikastuma, kuna hüvitatava eseme väärtust ei näidata objektiivselt. Hüvitis 10 eurot on habemeajamispintsli eest piisav ka juhul, kui kaebaja väited selle kaubamärgi ja soetusmaksumuse kohta leiaksid kinnitust. Mitu aastat kasutusel olnud eseme puhul ei saa enam rääkida uueväärsest esemest. Kaebaja ei ole tõendanud, et pintsli kulumisaste oli 0%. Lähtuda ei saa teise habemeajamispintsli seisukorrast, kuna ei ole võimalik kontrollida, mis intensiivsusega on kaebaja kumbagi pintslit kasutanud. Kahju hüvitamise põhimõtete järgi ei pea kahju kannatanu saama hüvitist täpselt samasuguse asja, vaid funktsionaalselt võimalikult lähedase asja eest. Habemeajamispintsli saab vangla kauplusest 7,20 euroga.
3(5)
3-19-1636
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Need tingimused on praegusel juhul täidetud.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 31 alusel tagastada. Vaidlustatud halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus selgitab järgmist.
9.Üldreeglina peab menetlusosaline HKMS § 59 lg 1 esimese lause järgi tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited. Kaebaja väidab, et temalt kambri läbiotsimise käigus ära võetud habemeajamispintsli kaubamärk on „Edwin Jagger“ ning selle soetusmaksumus oli 40 eurot. Olukorras, kus kinnipeetava kambris oleva vara nimekirjas (dtl 35–36) ei ole habemeajamispintsli kaubamärki märgitud ning ostutšekki ei ole säilinud, on kaebajal väga keeruline oma väiteid tõendada muul viisil kui enda ütlustega. Arvestada tuleb ka sellega, et õigusvastaselt ära visatud esemed olid viimati vastustaja valduses ning nende kaubamärgi saanuks välja tuua ka 29.05.2019 esemete äravõtmise aktis (dtl 33). Antud juhul ei ole nimetatud aktis habemeajamispintslile isegi viidatud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja väited habemeajamispintsli kaubamärgi ja soetusmaksumuse kohta on eluliselt usutavad, läks tõendamiskoormus üle vastustajale. Vastustaja ei ole suutnud tõendada, et kaebaja väited ei vasta tõele, mistõttu on halduskohus lähtunud põhjendatult sellest, et habemeajamispintsli kaubamärk oli „Edwin Jagger“ ja see soetati 40 euro eest. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vastustaja viidatud Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2013 otsuses haldusasjas nr 3-11-1565 avaldatud seisukohad ei ole praeguses asjas siduvad. Lisaks ei saa vaadata haldusasjas nr 3-11-1565 tehtud järeldusi lahus selle aluseks olnud asjaoludest, mis erinevad praeguse asja aluseks olevatest asjaoludest.
10.Vastustaja leiab, et ka juhul, kui tegemist oli kaubamärgi „Edward Jagger“ habemeajamispinstliga ja selle soetusmaksumus oli 40 eurot, ei ole põhjendatud hüvitise väljamõistmine samas ulatuses, kuna pintslit on kasutatud vähemalt alates 2017. aastast ning see ei ole enam uueväärne. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 alusel hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Riigikohus on selgitanud, et kahju hüvitamisel tuleb arvestada vara väärtust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, võimaldamaks isikul soetada pärast hüvitise kättesaamist võimalikult samaväärne vara, millest ta õigusvastase tegevuse tõttu ilma jäi (Riigikohtu 18.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-33-02, p 13). Sarnane põhimõte tuleneb VÕS § 132 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kahjuhüvitis peab seega reeglina vastama uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele kulutustele, mitte väärtusele, mis asjal on vahetult enne kaotsiminekut (vt ka Riigikohtu 4(5)
3-19-1636 12.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11269, p 12.1). Üksnes juhul, kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hüvitada hävinud või kaotsiläinud asja väärtus (vt ka Riigikohtu 03.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). Lisaks võimaldab VÕS § 132 lg 1 teine lause kahjuhüvitise määramisel arvestada mõistlikult seda, kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud. Vastustaja ei ole väitnud, et uue samaväärase habemeajamispintsli soetamine ei ole võimalik. Küll aga tugineb vastustaja sisuliselt sellele, et kahjuhüvitise suuruse määramisel tuleks arvestada habemeajamispintsli väärtuse vähenemist ajas. Samas ei ole vastustaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et habemeajamispintsli väärtus oli selle kaotsimineku hetkel oluliselt vähenenud. Ringkonnakohus rõhutab, et habemeajamispintsel oli viimati vastustaja valduses ja vastustaja sfääris oli selle kulumisastme fikseerimine kaotsimineku ajal. Vastustaja ei ole habemeajamispintsli kulumise kohta tõendeid esitanud. Seevastu on usutav kaebaja väide, et habemeajamispintsel ei olnud selle kvaliteeti arvestades kulunud. Kuna asja materjalide põhjal on võimalik veenduda, et uue kaubamärgi „Edward Jagger“ habemeajamispintsli hind võib poodides olla 40 eurot, on halduskohus mõistnud põhjendatult vastustajalt kaebaja kasuks habemeajamispintsli hüvitamiseks lisaks vastustaja enda poolt hüvitatud 10 eurole välja veel 30 eurot. Sellises suuruses hüvitise väljamõistmine ei ole asjaolusid arvestades ebaõiglane RVastS § 13 lg 1 p 5 mõttes.
11.Eelnevast tulenevalt ei viita apellatsioonkaebuses esitatud väited sellele, et halduskohus oleks otsuse tegemisel rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus keeldub seega Tallinna Vangla 27.07.2020 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 järgi tuleb lugeda, et Tallinna Vangla ei ole Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud (HKMS § 187 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.