Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetada kätte taotlejale ja edastada teadmiseks Viru Vanglale. Taotlejale edastada ka 23.07.2020 kohtunõue (ühel leheküljel) ning Viru Vangla 28.07.2020 vastus kohtunõudele (kahel leheküljel).
1.Tartu Halduskohtule saabus 23.07.2020 A.T. esialgse õiguskaitse taotlus (vanglale üle antud 21.07.2020), milles ta palub kohustada vanglat võimaldama tal kasutada helistamiseks teist V8 osakonnas olevat telefoni päevakavas ette nähtud aegadel ning tagama talle helistamine vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ka ajal, mil osakond on lukustatud. Taotleja märgib, et kuna helistada saab üksnes ühe telefoniga, saab ta osakonna hommikuse lahtioleku ajal (kell 8.30–10.00) helistada ca 8 minutit, lõunase lahtioleku ajal (kell 14.00– 15.30) ca 10 minutit ja õhtuse lahtioleku ajal (kell 17.45–18.45) ca 7 minutit. Selle aja jooksul peab ta jõudma helistada nii lähedastele kui ka VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele, sest osakonna lukus olemise ajal ei luba II üksuse juht valvuritel anda telefoni helistamiseks VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele. Taotlejal on mitmeid kohtuasju (tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju), milles kaitseõiguse teostamist on tal vaja arutada advokaatidega, kuid vangla õigusvastase tegevuse tõttu on see takistatud. Vangla, võimaldamata kasutada helistamiseks teist osakonnas asuvat telefoni, kuigi tehnilised võimalused selleks on tagatud, piirab
3-20-1387 põhjendamatult ja meelevaldselt helistamise ja suhtlemise võimalusi ja aega. Vangla riivab ebaproportsionaalselt taotlejale põhiseaduse §-st 26 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 lg-st 1 tulenevat õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Perekonnaliikmetel on õigustatud ootus, et riik ei tee õigusvastaseid ja ülemääraseid takistusi pereliikmete kooselule. Praegusel juhul teeb telefoni kasutamiseks takistusi üks ametnik, kelleks on II üksuse juht. Taotleja sõnul on ta esitanud 20.07.2020 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Taotleja palub kohtul Viru Vanglalt välja nõuda V8 osakonna lõpus oleva klassiruumi videokaamera salvestise ajavahemikust 20.07.2020 kell 16.00 kuni 21.07.2020 kell 11.00, millest on taotleja sõnul näha, et telefon koos pikendusjuhtmega on klassis laua peal kasutult. Samuti palub ta kohtul Viru Vanglalt välja nõuda V8 osakonna lõpus oleva trelluksega eraldatud ala videokaamera salvestise ajavahemikust 21.07.2020 kell 11.00 kuni kell 20.00, millest on tema sõnul näha, et valvur paneb sama telefoni kapi otsa koos pikendusjuhtmega ja see on seal kasutult, kuna valvurid ei anna seda kasutada.
2.Kohus palus 23.07.2020 kohtunõudes Viru Vanglal selgitada esialgse õiguskaitse taotlusega seotud asjaolusid ning andis vanglale võimaluse esitada taotlusele oma seisukohad.
3.Viru Vangla palus kohtule 28.07.2020 esitatud seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus järgmistel põhjendustel rahuldamata. Taotlejale ei kaasneks taotluse rahuldamata jätmisega mingeid pöördumatuid tagajärgi. Samuti ei ole võimalik väita, et taotleja peaks kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Helistamise võimaldamine iga päev kolmel erineval kellaajal, s.o päevakorras ette nähtud aegadel ei liigitu ebamõistlikuks piiranguks. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ei tulene kinnipeetavale võimalust suhelda ükskõik millise esindajaga piiramatult. Taotlejale on võimaldatud helistada tavapärasest oluliselt suuremas mahus ning põhjendamatu on tema väide, et vangla on rikkunud tema õigust suhelda lähedastega ja VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutega. Näiteks on taotleja saanud 25.07.2020 helistada üle 40 minuti, mida on tunduvalt rohkem, kui seda nõuab seaduse miinimummäär. Kinnipeetava õigus kasutada telefoni suhtlemaks riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ametiisikutega ei ole piiramatu, vaid oluline on säilitada helistamise võimalus mõistlikul määral. VangS § 28 sätestab vanglavälise suhtlemisena ka kirjavahetuse, seega on taotlejal lisaks telefonikõnedele võimalik suhelda eelmainitud isikutega ka kirja teel. Taotluses ei ole toodud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ei ole taotlejal võimalik VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutega suhelda päevakavas ette nähtud helistamise aegadel. Samuti puuduvad taotluses konkreetsed ja veenvad selgitused, kuidas ja millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed taotlejale kaasnevad, kui tal on võimalik iga päev helistada kolmel erineval kellaajal ning suhelda telefoni teel ligikaudu 30–40 minutit päevas. Osakonda teise telefoni paigaldamine ei ole mõeldav nii tulenevalt tugevdatud järelevalve vajadusest kui ka tehnilistest probleemidest. Taotleja viidatud nn olemasolev vaba telefon on mõeldud lukustatud kambrite ja kartseris viibivate kinnipeetavate jaoks, kes peavad helistama kambris. Seega ei ole tegemist osakonnas asuva teise vaba telefoniga. Samuti kasutatakse seda telefoni vajadusel ja võimalusel teistes osakondades helistamise võimaluse tagamiseks. Teises üksuses, kus taotleja paikneb, on kinnipeetavaid vähem kui teistes vangla osakondades. Näiteks osakondades, kus on ligikaudu 40 kinnipeetavat, on helistamiseks mõeldud kaks telefoni, teises üksuses on vastuse koostamise ajal aga üks telefon kasutamiseks kuuele kinnipeetavale. Vangla vastusele on lisatud taotleja 21.07.2020 registreeritud vaie nr 6-12/225-1 ning tema kõnede väljavõte perioodist 20.07.2020–27.07.2020.
KOHTU SEISUKOHT
3-20-1387
4.HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib esitada kohtule taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtule on edastatud 21.07.2020 registreeritud taotleja vaie nr 6-12/225-1, milles ta taotleb Justiitsministeeriumilt vanglale samade toimingute sooritamiseks ettekirjutuse tegemist, mille sooritamist soovib ta kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses. Seega on vaidemenetlus esialgse õiguskaitse taotlusega seotud küsimuses alustatud ning taotlus on HKMS § 249 lg 5 kohaselt lubatav.
5.Kohus rahuldab HKMS § 116 lg 1 kolmanda lause alusel taotleja menetlusabi taotluse ilma selle kohta põhjendusi esitamata ning vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest.
6.Taotleja palub kohustada vanglat võimaldama tal esialgse õiguskaitse korras kasutada helistamiseks teist V8 osakonnas olevat telefoni päevakavas ette nähtud aegadel ning tagama talle helistamine VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele ka ajal, mil osakond on lukustatud.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
8.VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ §51 lg 2 järgi tuleb võimaldada kinnipeetaval kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas, täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
9.Taotleja sõnul ei kasuta vangla põhjendamatult V8 osakonnas kinnipeetavatele helistamise võimaldamiseks teist osakonnas paiknevat telefoni. Vangla on selle väitega seonduvalt kohtule selgitanud, et taotleja viidatud telefon on mõeldud lukustatud kambrite ja kartseris viibivate kinnipeetavate jaoks, kes peavad helistama kambris. Samuti antakse seda telefoni vajadusel ja võimalusel helistamiseks teistes osakondades viibivatele kinnipeetavatele. Seega ei vaidle pooled kõnealuse telefoni olemasolu ega selle üle, et seda telefoni ei kasutata V8 osakonnas avatud režiimil viibivatele kinnipeetavatele helistamise võimaldamiseks. Sel põhjusel puudub vajadus tõendada seda asjaolu taotleja viidatud videokaamerate salvestistega ning taotlus nende tõendite vanglalt väljanõudmiseks tuleb jätta HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata.
10.Taotleja ei väida, et talle ei võimaldata osakonna päevakavas ette nähtud aegadel tema lähedastele või VangS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutele helistada, vaid taotlusest nähtuvalt soovib ta helistada neile tihemini ja kauem. Kohus nõustub vanglaga, et esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu ühtegi taotlejale saabuvat sellist kahjulikku ega pöördumatut tagajärge, mis muudaks tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nagu eespool viidatud, annavad õigusaktid kinnipeetavale õiguse helistada vähemalt ühe korra nädalas. Suuremas ulatuses helistamise tagamine toimub vastavalt võimalusele ning vangla kaalutlusõiguse alusel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2012 määrus nr 3-12-1108, p 5). Kohtule esitatud väljavõttelt taotleja tehtud telefonikõnede kohta nähtub, et taotleja on saanud alates 20.07.2020 kuni 27.07.2020 helistada igapäevaselt, ta on teinud mitmel päeval üle 10 kõne päevas (näiteks 21.07.2020 ja 24.07.2020) ning 20.07.2020 on ta teinud enam kui 30 kõnet. Nendele kõnedele lisandub arvukalt kordi, mil kõnele ei ole vastatud või on olnud valitud number kinni.
11.Taotleja ei ole viidanud ühelegi sellisele juhtumile, kus tal ei oleks võimaldatud tema lähedaste või HKMS § 28 lg-s 3 sätestatud isikutega päevakavas ette nähtud ajal telefoni teel suhelda ning tema õigused oleksid sellest tingituna saanud kahjustada. Samuti ei ilmne taotlusest asjaolusid, mis tooksid taotlejale tingimata kaasa vajaduse kasutada telefoni tihemini, kui seda on talle seni võimaldatud, või ajal, mil see ei ole päevakava järgi lubatud. Vangla kinnitusel paiknes V8 osakonnas kohtunõudele vastamise ajal kuus kinnipeetavat. Ka seda
3-20-1387 asjaolu arvestades puudub kohtul alus arvata, et taotlejal ei oleks võimalik teostada talle VangS §-s 28 ette nähtud õigusi osakonna päevakavas helistamiseks ette nähtud ajavahemike jooksul. V8 osakonnas taotlejale helistamiseks ühe telefoni kasutamise võimaldamise õiguspärasust saab kohus hinnata võimaliku samasisulise kohtumenetluse käigus.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning tema esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta HKMS 249 lg 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.