lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-591/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 20.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-591/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1163
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldVangS § 32VäljasõidutunnistusVangS § 6 lg 1Vangistuse täideviimise eesmärkHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-591

Määruse kuupäev

20.07.2020

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

J.T.e kaebus Tartu Vangla 28.02.2020. a käskkirja nr 6-1/179 ja 23.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/148-2 tühistamiseks ja kohustamiseks otsustada asi uuesti ning Tartu Vanglalt kahju hüvitise välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.T. Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

Tagastada J.T.e kaebus.

Edasikaebamise kord ja Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu muud selgitused Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav J.T. esitas 04.02.2020. a taotluse nr 6-44/24-1 lühiajalisele väljasõidule saamiseks 2.-4. märtsini 2020, et külastada oma ema ning aidata teha emal majapidamis- ja aiatöid. Taotluse kohaselt on J.T.e ema nii eakas, et enam ise külastada teda vanglas ei jõua.
2.Tartu Vangla jättis 28.02.2020. a käskkirjaga nr 6-1/179 J.T.e taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et täidetud on vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 1 tingimus. Vangla leidis siiski, et taotletava lühiajalise väljasõidu näol ei ole tegemist vangistuse täideviimise eesmärgist tuleneva väljasõiduga. Väljasõidu andmisest keeldumine ei riku J.T.e õigusi, kuna ka vanglas viibides on võimalik peresuhteid säilitada. Vangla heitis käskkirjas veel kinnipeetavale ette, et väljasõiduplaan on esitatud puudulikult, esitamata on jäetud täpne plaan iga väljasõidul viibiva päeva kohta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.J.T. esitas 03.03.2020 vaide Tartu Vangla 28.02.2020. a käskkirja nr 6-1/179 kehtetuks tunnistamise nõudes. Vaide esitaja märkis, et taotluses oli täpselt kirjas transport ja tegevusplaan. Eelneva karistuse kandmise ajal sai ta käia 3 väljasõidul. Antud vangla käskkiri on kaalutlusvigadega. J.T. soovib, et vangla põhjendaks, miks teda ei lubata väljasõidule ning kuidas on võimalik ema füüsiliselt kallistada kirja või telefoni teel.
4.Tartu Vangla jättis 23.03.2020. a vaideotsusega nr 1-11/148-2 J.T.e vaide rahuldamata. Vangla leiab, et ei pea võimaldama perekondlikuks sündmuseks kinnipeetavale lühiajalisi väljasõite. Praegusel juhul ei ole ka tegemist erakorralise perekondliku sündmusega. Arvesse

võttes vaide esitaja poolt toimepandud kuriteo ühiskonnaohtlikkust, tema varasemat kriminaalkorras karistatust, tema kriminogeensetes riskides märgitud sõltuvusprobleeme ja ohtlikkust avalikkusele, samuti asjaolu, et väljasõiduplaanis püstitatud eesmärgid on täidetavad vanglas, jõudis vangla veendumusele, et vaide esitaja lubamine lühiajalisele väljasõidule ei ole piisavalt motiveeritud.

5.J.T. esitas 31.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles avaldab rahulolematust, et teda ei lubatud lühiajalisele väljasõidule 2.-4. märts 2020. a. Kaebaja leiab, et oli taotluses täitnud kõik nõutavad punktid, mis ajal ja mida ta teeb ning kes teda väljasõidule viib. Kaebaja kardab, et ei pruugi ema näha, kui karistusaja lõpp saabub, s.o 23.08.2020. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla veab temaga vägikaigast. Kaebaja nõuab käskkirja kehtetuks tunnistamist ja uuesti läbivaatamiseks saatmist. Kaebaja soovib, et temale antakse uus võimalus, kui viiruse hooaeg läbi saab. Kaebaja nõuab vanglalt kompensatsiooni väljasõidule mittesaamise eest summas 600 eurot. Kaebuses on esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel, kuna kaebajal puudub sissetulek.
6.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude. Tartu Vangla esitas 03.04.2020. a vastuse kohtunõudele, millega edastas kohtule kaebaja taotluse väljasõiduks ning vaide käskkirja peale. Vangla kinnitusel ei ole J.T. esitanud ühtegi kahjunõuet antud teema kohta. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi lähtudes nende tegelikust tahtest. Kaebaja märgib kaebuses, et nõuab vanglalt kompensatsiooni kahe päeva eest, kui ei saanud väljasõidule. Seega mõistab kohus, et kaebaja on soovinud esitada Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Kohus selgitab, et sel puhul on vajalik kohtueelselt vanglalt kahju hüvitamist taotleda ning kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, siis on kaebajal õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole (VangS § 11 lg 8).
8.HKMS § 47 lg 1 kohaselt, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, siis sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tulenevalt kuulub kaebus tagastamisele, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Seega kuna kaebajal on hüvitamisnõude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (vt määruse p 6), siis tuleb kohtul hüvitamisnõude osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub ka Tartu Vangla 28.02.2020. a käskkirja nr 6-1/179 ja 23.03.2020. a vaideotsuse nr 1-11/148-2 tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuete osas tagastamisele.
10.VangS § 32 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. Kaebaja esitas taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, et ta saaks külastada oma ema. Kohus mõistab, et väljasõidule mittelubamine võis põhjustada kaebajale hingelist valu, kuid olukorras, kuid kõiki asjaolusid kokkuvõttes kaaludes, ei saanud kaebaja õigusi vangla keeldumine intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada.
11.Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisest ei tulene kaebajale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet, ning see ei halvenda oluliselt kaebaja olukorda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). Praegusel juhul ei esinenud erakorralisi asjaolusid pereliikmete külastamiseks, vaid üksnes kaebaja soov. Kuna riigis kehtestati varsti pärast vaidlusaluse vangla käskkirja tegemist eriolukord, siis ei ole saanud kaebaja mõistetavalt ka eriolukorra kestel lühiajalisele väljasõidule. Kaebaja karistusaeg lõpeb siiski peatselt, mistõttu ei saanud vangla keelduv otsus kohtu hinnangul intensiivseid tagajärgi kaasa tuua. Kaebaja vangistuse viibimise ajal peavad paratamatult kaebaja lähedased kutsuma vajadusel majapidamistöödeks- või aiatöödeks, sh elektritöödeks teised abilised.
12.Tartu Vangla keeldus 28.02.2020. a käskkirja nr 6-1/179 kohaselt kaebajale väljasõidu loa andmisest justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 83 p 31 ja § 12 lg 1 alusel, k. Väljasõiduloa andmisest keeldumine on vangla kaalutlusotsus ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks loa andmise otsustamisel kaalumisvigu teinud. VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kaebaja on vangla hinnangul kõrgohtlik ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. On ilmne, et isiku varasem korduv õigusvastane käitumine iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut (Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 9). Seetõttu kohus nõustub Tartu Vanglaga ning leiab, et kaebaja taotletud väljasõidu lubamine oleks vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja erahuvi ei kaalu antud juhul üles avalikku huvi tagada õiguskorda ja teiste vabaduses viibivate isikute turvalisust. Taotluses ei toonud kaebaja välja, et esinenuks erakorraline sündmus, mil kaebaja huvisid oleks saanud pidada olulisemaks avalikust huvist. Seetõttu on ebatõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse. Kaebajal on võimalus vanglale esitada uus taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks.
13.Eeltoodust lähtudes tagastab kohus J.T.e kaebuse tühistamis- ja kohustamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
15.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium