Maksuõigus › Maksuotsused

kokku summas 111 130 eurot. Dokumendid on kuupäevaga 27.02.2018 ning ainuke erinevus on nende väljastamise kellaaegades 16:25:12 ja 16:55:12. Dokumentidel on kirjas, et tasutud on sularahas. Kaebaja poolt tehingu kinnituseks esitatud kaks dokumenti olid üldsõnalise, puuduliku informatsiooniga ning ei vastanud raamatupidamise seadusega kehtestatud tehingu teostamise algdokumendi nõuetele. 2.2 Kaebaja keeldus ütlemast, kellele ta krüptoraha soetamise eest sularaha üle andis. X selgituste kohaselt andis ta krüptoraha eest sularaha Soome isikule, kellega tutvus oma tuttava Ervini kaudu. Raha üleandmine toimus mingis Helsingis asuvas kontoris, kus Soome firma andis talle sularaha vastu kaks dokumenti. Raha üleandmine on tõendamata. Tehingu teine pool ei ole tuvastatav. Kaebajal ei olnud esitada ühtegi dokumenti, mis oleks kinnitanud, kellele ta väidetava krüptoraha tehingu puhul raha üle andis. 2.3 Kaebaja ei mäletanud, kus toimus krüptoraha soetamise tehing (Helsingis ühe firma kontoris või kontori all olevas kohvikus, mille asukohta X ei mäletanud). X on oma sellekohaseid seletusi muutnud ja tema selgitused seoses krüptoraha soetamisega on vastuolulised. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing teeb üle saja tuhande eurose tehingu ning hiljem ei suuda meenutada, kus see tehing toimus. X ei viibinud 27.02.2018 Helsingis, kus ta väidetavalt tegi krüptorahaga tehingut. X käis veebruaris Soomes 10.02.2018, tulles tagasi samal päeval, st ei viibinud väidetava tehingu tegemise päeval Soomes ega saanud sularahas tehingut teha. 2.4 Väidetava investeeringu kasutatavus ei ole tõendatud. 29.01.2019 seisuga ei olnud kaebaja krüptoraha eest veel midagi ostnud. X selgituste kohaselt ei ole kaebajal võimalik krüptorahasse paigutatud raha saada kätte enne, kui hakkab aktsiate müük ning deposiit 01.04.2019 vabaks läheb. 2.5 Krüptortaha soetamise tehing ei ole eluliselt usutav. Ei ole usutav, et äriühing, kes hoiab kokku panga teenustasudelt on valmis kordades suuremad summad ebaturvaliselt investeerima. Samuti ei ole usutav, et tehes üle saja tuhandese investeeringu ei ole äriühing kõiki selle tehinguga seotud asjaolusid endale selgeks teinud ja võimalikke riske maandanud. 2.6 OneCoini peetakse ebaturvaliseks ja kahtlase väärtusega krüptorahaks. Google otsingu kohaselt on tegemist pigem püramiidskeemi, kui krüptorahaga. Väidetavalt kogus kaebaja eelnevalt infot OneCoin kohta, kuid hoiatav informatsioon OneCoin, kui võimaliku püramiidskeemi kohta äriühingut ei huvitanud. 2.7 Y ei tagastanud Destro Dsign OÜ nimel kaebajale väidetavat võlga, mistõttu ei olnud kaebajal seisuga 27.02.2018 sularaha summas 111 130 eurot. Kaebajal ei olnud nõuet Destri Dsign OÜ vastu, kuna poolte vahel ei toimunud juulis 2016 50 aeru/mootorpaadi Nord 470 soetamise tehingut ning kaebaja ei tasunud paatide eest 48 450 eurot. Kontrolli tulemusel loeti 48 450 ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks, millelt 06.12.2016 maksuotsuse alusel määrati tasumisele tulumaks, mis ettevõtte poolt ka tasuti. Destro Dsign OÜ ei olnud oma väidetavast võlast teadlik. Kaebaja nõuet saamata paatide eest tasutu tagastamiseks kohtusse ei esitanud. Kaebaja esitas kuus kassa sissetuleku orderit, mille kohaselt tagastas Y Destro Dsign OÜ nimel kaebajale sularahas 48 450 eurot. Kedagi teist raha üleandmise juures ei viibinud. Y soov ja võimalused raha maksmiseks kaebajale ei ole eluliselt usutavad. Isik oli olukorras, kus ta vajas töötu abiraha ja oli valmis selle nimel täitma kõik kohustused. Ei ole ka eluliselt usutav, et rahaliste vahendite olemasolul oleks isik tasunud esmalt võlad 2(7)

äriühingu nimel, mille eest ta enam ei vastutanud. Y ei olnud maksumenetluse kestel maksuhaldurile kättesaadav. 2.8 Kaebaja raamatupidamine ei ole usaldusväärne, kuna kajastati mitte toimunud tehinguid. Kaebaja on ka varem toime pannud maksupettuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6.2 Maksuhaldur on tuvastanud, et krüptoraha soetamise tehingu asjaolud on ebausaldusväärsed ega kinnita tehingu tegelikku toimumist. Krüptoraha soetamise algdokumendid ei vasta nõuetele, kaebaja keeldus esmalt ütlemast, kellele ta krüptoraha soetamise eest sularaha üle andis, kaebaja esindaja ei mäleta, kus toimus krüptoraha soetamise tehing, tema ütlused on vastuolulised, kaebaja esindaja ei viibinud 27.02.2018 Helsingis, kuigi väidetavalt tegi seal krüptorahaga seotud tehingu. Tehingu teine pool ei ole tuvastatav ning krüptoraha soetamise tehing ei ole eluliselt usutavalt tuvastatav. 6.3 MTA on tuvastanud, et Y ei tagastanud Destro Dsign OÜ nimel kaebajale väidetavat võlga, mistõttu ei olnud kaebajal kassas seisuga 27.02.2018 sularaha summas 111 130 eurot. 6.4 Arvestades maksumenetluses kogutud tõendite kogumiga ja hinnates tõendeid vastastikuses seoses ja koosmõjus, on õige maksuhalduri järeldus, et kaebaja on tegutsenud tehingutes pahauskselt. Kaebaja eriarvamuses täiendavat informatsiooni ei esitanud. Formaalselt vormistatud dokumendid ei kinnita tehingute toimumist olukorras, kus MTA on läbi viinud maksumenetluse ja kogunud täiendavad tõendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Eestisse, saamata raha üleandmise kohta vastu ühtegi dokumenti. X selgituste kohaselt sai ta dokumendid alles 27.02.2018. Sellises olukorras ei ole isikul mitte mingit kindlust selles, et ta üle antud raha eest ka midagi vastu saab. Probleemide esinemisel ei ole isikul võimalik tõendada ei raha üle andmist ega ka tehingu asjaolusid. Mõistlikult isikult ei saa sellist käitumist eeldada. Pigem üritab kaebaja kõrvaldada oma ütluste muutmisega vastuolu, mis esineb tema Soomes viibimise kuupäeva ja kuupäeva vahel raha üleandmist tõendavatel dokumentidel. 10.2 Kaebaja ütlused on vastuolulised ka seonduvalt isikuga, kellelt ta väidetavalt krüptoraha soetas. Maksumenetluses väitis kaebaja (MTA vastuse lisa 6), et tegi tehingu Soome firmaga. Kohtumenetluses väitis kaebaja, et andis sularaha üle Bulgaaria kodanikule XX/XX (kaebuse lk 5). Isiku nimi meenus kaebajale alles kohtumenetluses. Raha üleandmist tõendavatel dokumentidel puudub isiku nimi, kellele raha väidetavalt üle anti. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei mäletanud isiku nime, kellega ta väidetavalt tehingu tegi. Kaebaja on nii maksu- kui ka kohtumenetluses muutnud oma versiooni sellest, kus väidetav krüptoraha soetamise tehing tehti. Maksumenetluses väitis kaebaja esmalt (MTA vastuse lisa 6), et sularaha üle andmine toimus Soome firma kontoris, hiljem väitis aga, et tehing toimus büroohoone all olevas kohvikus. Kohtuistungil väitis kaebaja esindaja X, et tehing toimus krüptoraha messi toimumise kohas kohvikus. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et isiku ütlused oleksid niivõrd olulises osas vastuolus olukorras, kus tehing oleks tehtud. Tehingu tegelikul toimumisel oleks kaebaja esindaja ilmselt mäletanud, kus ta tehingu tegi ning tal ei oleks olnud vajadust oma ütlusi muuta, et kõrvaldada vastuolusid varem antud ütlustes. 10.3 Usutavad ei ole ka kaebaja selgitused seoses krüptoraha väidetava kasutamise võimalustega. Kaebaja esindaja X näitas kohtuistungil kohtule oma arvuti ekraani pilti, mis väidetavalt pidi näitama krüptoraha tehinguid. Arvuti ekraanil oli küll näha väidetava krüptoraha väärtus kohtuistungi toimumise päeva seisuga, kuid tehinguid, mida kaebaja väidetavalt krüptorahaga teinud on, kaebaja kohtule näidata ei suutnud väites, et tal ei ole kaasas vastavaid koode. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja oleks tõepoolest krüptoraha veebruaris 2018 soetanud, oleks ta nii maksu- kui ka kohtumenetluses olnud suuteline vastava tehingu toimumist tõendama. Asjaolu, et maksuhaldur seadis tehingu toimumise kahtluse alla, oli kaebajale teada juba kontrollaktiga tutvudes. Praegusel juhul ei suutnud kaebaja veel ka kohtumenetluses krüptoraha soetamist tõendada. Kaebaja arvuti ekraani pilt näitas küll seda, et kaebajal võis kohtuistungi toimumise seisuga olla krüptoraha, kuid kaebaja ei suutnud tõendada, et ta soetas krüptoraha 2018. aasta veebruaris, st tehingu alusel, mille toimumise on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud. Sellises olukorras jääb sisutuks kaebaja etteheide maksuhaldurile, mille kohaselt ei andnud maksuhaldur kaebajale väidetavalt võimalust näidata oma arvuti abil krüptoraha soetamisega seotud tehingut. Kuivõrd kaebaja ei suutnud näidata krüptorahaga tehtud tehinguid, siis ei saa kohus ka kontrollida, kas kaebaja on soetatud krüptoraha kasutanud ning soetanud selle eest kala. Samas jääb sellisel viisil krüptoraha kasutamine ka ebausutavaks. Kaebaja väitis, et krüptoraha on tagatis, mis kantakse talle tagasi peale seda, kui ta on kala kätte saanud ja selle eest rahas tasunud. Samas puudub kaebajal igasugune garantii, et ta väidetavalt tarnijale ette makstud krüptoraha oma valdusesse tagasi saab olukorras, kus tarnitud kaup (kala) ei vasta nõuetele. Sellisel juhul on kaebaja küll tagastanud riknenud kauba, kuid väidetav müüja ei pruugi talle üle kantud krüptoraha tagastada. Sellisel juhul puudub kaebajal nii kaup kui ka raha. Ei ole eluliselt usutav, et mõistlik ettevõtja sellisel viisil tehinguid teeks. Mõistlik ettevõtja tasuks kauba eest peale selle saamist või siis teeks ettemaksu osaliselt. 5(7)

10.4 Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja ei soetanud veebruaris 2018 krüptoraha. Väidetava tehingu asjaolud on ebausaldusväärsed ega kinnita tehingu tegelikku toimumist, kaebaja ütlused on olnud vastuolulised ning krüptoraha soetamise fakt veebruaris 2018 ei ole tõendatud. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses oma seisukohta nõuetekohaselt ning arusaadavalt põhjendanud.

mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-67-08, et TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Maksuhaldur tuvastas, et krüptoraha soetamist kajastavad algdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna dokumentidel puuduvad nende väljastaja ning väljastaja esindaja andmed, puudub selgitus, mida on soetatud ning väljamakse aluseks olevaid majandustehinguid ei ole toimunud. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et ostja ei ole arvel märgitud kaupa üldse saanud, kuid väljamakse on tehtud, on tõendatud, et väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud ja kuuluvad maksustamisele TuMS § 51 lg 2 alusel. 13. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur õigesti lugenud 111 130 eurot ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks ning leidnud, et väljamakse tuleb maksustada tulumaksuga. Maksustatav summa koosneb kahest osast, milleks on 48 450 eurot, mida deklaraeeriti TSD-l kui tagasi makstud summat ja 62 680 eurot, mida seisuga 27.02.2018 kajastati äriühingu kassa kontol ja mis on sealt välja makstud nõuetele mitte vastavate arvete ja alusdokumentide alusel.

MENETLUSKULUD

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.