2.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada taotluse esitaja riigilõivu tasumisest.
3.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Kinnipeetav X.X. esitas Tallinna Vanglale 04.06.2020 taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks ajavahemikul 04.07-05.07.2020.
2.Tallinna Vangla andis 02.07.2020 käskkirja nr 5-1/20/897, millega ei lubanud X.X. lühiajalisele väljasõidule. Vangla tugines loa andmisest keeldumisel kokkuvõtlikult järgnevale: X.X. on kasutanud järjepidevalt füüsilist vägivalda oma laste suhtes, samuti löönud abikaasat. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Kriminaalhoolduse all viibimise ajal näitas X.X. oma käitumisega selgelt, et ta ei pea kohtu ja kriminaalhooldaja poolt määratud kohustusi olulisteks ning ta ei pidanud vajalikuks neid täita. Kuna kinnipeetav ei suutnud vabaduses olles järgida talle pandud kohustusi ning jätkas vaatamata kohtu keelule alkoholi tarvitamist, siis vanglal käesoleval hetkel puudub kindel veendumus, et kinnipeetav suudab lühiajalisel väljasõidul olles täita talle väljasõiduga kaasnevaid lisakohustusi, sh ka mitte tarvatama alkoholi. Lisaks ei täida kinnipeetav talle individuaalsest täitmiskavast tulenevat kohustust, milleks on väljaspool vanglat töötamine.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 13.07.2020 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus. Taotluse kohaselt on X.X. koos perega alates avavanglasse paigutamisest kodukülastust oodanud, kuid
koroona ja muud põhjused on pere kokkusaamist viivitanud juba neli kuud. Peale karantiini koju mittelubamine on põhjustanud hingelisi kannatusi. Samas käivad kodukülastustel kinnipeetavad, kelle kohta võib välja tuua samu asjaolusid nagu taotleja puhul toodi. Taotleja ei ole sooritanud uusi kuritegusid alates märtsist 2015, elades pärast šokivangistust 3,5 aastat koos perega. Taotleja palub ka tasuta riigi õigusabi. Õigusabi vajadus on ilmselge. Tegemist on keerulise juriidilise vaidlusega, kui juba Tallinna Halduskohus peab vastustajalt nõu küsima õiguskaitse osas. Seega ilmselgelt ei ole taotleja suuteline kahe koostööd tegeva juriidiliselt pädeva organi ees oma õigusi kaitsma. Kuna kohus on kahel korral õigusabist keeldunud, siis ilmselgelt üritab kohus koos vanglaga asja ühepoolselt lahendada. Taotleja palub end riigilõivust vabastada.
5.Tallinna Vangla kinnitas kohtule 15.07.2020, et vaidemenetlus on pooleli.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vanglas on registreeritud X. X. vaie käskkirja nr 5-1/20/897 peale. Tallinna Vangla on kohtule kinnitanud, et vaidemenetlus on pooleli. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud. Kohus lahendab esmalt riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse ning seejärel esialgse õiguskaitse taotluse. Riigi õigusabi ja menetlusabi taotlus
7.Taotluse esitaja soovib tasuta riigi õigusabi, sest tema hinnangul on tegemist keerulise juriidilise vaidlusega. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotluse esitaja soovib riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 sätestatud liiki riigi õigusabi – isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et taotluse esitaja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses võimeline oma õigusi ise kaitsma. Praegune vaidlus ei ole olemuselt mahukas ega õiguslikult keerukas ja lühiajalise väljasõidu vajadust, sealhulgas perekondlike suhetega seotud asjaolusid, saab eelkõige põhjendada taotluse esitaja ise, mitte tema advokaadist esindaja. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Seega aitavad halduskohtumenetluses kehtivad põhimõtted tagada, et isiku õigused oleksid kaitstud ka juhul, kui tal pole esindajat. Seetõttu on riigi õigusabi andmine halduskohtumenetluses pigem erandlik. Lisaks märgib kohus, et Tallinna Halduskohus ei tee Tallinna Vanglaga koostööd, vaid annab vajaduse korral Tallinna Vanglale kui menetlusosalisele võimaluse esitada oma seisukoht. Praeguses asjas ei pea kohus seisukoha küsimist vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
8.Taotluse esitaja on palunud end riigilõivu tasumisest vabastada. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6). Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (HKMS § 110 lg 1 p 1). HKMS § 116 lg 1 teine lause sätestab, et kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud HKMS § 110 lõike 1 p-s 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus on tutvunud taotluse esitaja vanglasisese vabakasutuskonto (K-Raha) väljavõttega perioodil 13.03.2020-12.07.2020. Kohus leiab, et menetlusabi taotluse saab rahuldada ja taotluse 2(4)
esitaja riigilõivu tasumisest vabastada. HKMS § 116 lg 1 teisest lausest tulenevalt kohus määrust ei põhjenda. Esialgse õiguskaitse taotlus
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Praegusel juhul saab esialgset õiguskaitset taotleda ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).
10.Esmalt tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse vajadus (kas õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks) ja selle olemasolul arvestada HKMS § 249 lg 3 esimeses lauses nimetatud asjaolusid.
11.Kohus saab esialgse õiguskaitse taotlusest aru selliselt, et taotluse esitaja soovib Tallinna Vangla kohustamist võimaldada temale lühiajaline väljasõit. Kuigi lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, saab kohus kohustada vanglat esialgse õiguskaitse korras isikut lühiajalisele väljasõidule lubama, sest tegemist oleks üksnes ajutise abinõuga, mis ei tähenda vastustaja eest kaalutlusõiguse teostamist ega ka põhivaidluse ette ära otsustamist (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 29; Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 10).
12.Kuna praegusel juhul on taotluse esitaja vaidlustanud kohtueelses menetluses lühiajalise väljasõidu loa andmata jätmise käskkirja, tähendaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine sisuliselt vaidemenetluse ja ka võimaliku hilisema kohtumenetluse eesmärgi saavutamist. Sellises olukorras eeldab esialgse õiguskaitse korras isiku lühiajalisele väljasõidule lubamine, et isikul esineb selleks ülekaalukas vajadus ning samas ei kahjustaks lühiajaline väljasõit oluliselt avalikku huvi ega kolmandate isikute õigusi. Ühtlasi peaks vaide või kaebuse rahuldamine olema ka tõenäoline ehk asjaoludest tulenevalt vastustaja kaalutlusõigus oluliselt ahenenud (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2020 määrus nr 3-20-1094, p 10).
13.Taotlusest nähtub, et lühiajalise väljasõidu eesmärk oleks külastada oma pere (abikaasa ja lapsed). Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg 3 sätestab, et avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vanglateenistuse ametnik VangS § 32 lõikes 1 sätestatud tähtajaks (kuni 21 kalendripäevaks aastas) anda loa lühiajaliseks väljasõiduks, sõltumata kinnipeetava poolt ärakantud karistuse kestusest.
14.Lühiajalisele väljasõidule minek oli esialgu raskendatud COVID-19 leviku tõttu riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu ja seejärel on vangla korduvalt keeldunud lühiajalise väljasõidu võimaldamisest, mis on tekitanud taotluse esitajale hingelisi kannatusi. Lühiajaline väljasõit aitab kinnipeetaval oma peresuhteid hoida. Lisaks tuleb arvestada, et taotluse esitaja on avavangla kinnipeetav, mistõttu tal puudub VangS § 25 lg 3 kohaselt õigus pikaajalistele kokkusaamistele, mis oleks alternatiivne vanglavälise suhtluse võimalus peresuhete hoidmiseks. Kohus leiab siiski, et lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine esialgse õiguskaitse korras ei too endaga kaasa pöördumatud tagajärgi enne asjas esitatava võimaliku kaebuse lõplikku lahendamist. Taotluse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid lühiajalise väljasõidu võimaldamist juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Taotluse esitaja on viidanud hingelistele kannatustele, kuid puudub alus arvata, et tema peresuhted võiksid saada pöördumatult kahjustada seetõttu, et enne vaidluse sisulist lahendamist ei võimaldata lühiajalist väljasõitu pere juurde. Tallinna Vangla 02.07.2020 käskkirjast nähtub, et taotluse esitaja soovis lühiajalist väljasõitu lähedastega kodus viibimiseks, mitte seoses mõne erakorralise perekondliku sündmusega. Taotluse esitajale on vanglaväline suhtlemine pereliikmetega tagatud ka lühiajaliste kokkusaamiste, telefonikõnede ja kirjavahetuse vormis. Taotluse esitajal puudub küll 3(4)
avavangla kinnipeetava õigus pikaajalisteks kokkusaamisteks, kuid see olukord tekkis alles taotluse esitaja avavanglasse paigutamisel 11.03.2020, mis ei olnud pikka aega tagasi. Seega leiab kohus, et taotluse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus lühiajalise väljasõidu saamiseks.
15.Kohus märgib ka seda, et kuivõrd kinnipeetava lühiajalise väljasõiduga võib kaasneda oht nii vangla julgeolekule kui ka avalikule korrale ja ühiskonna turvalisusele, ei ole praeguse seisuga põhjendatud rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus viisil, mis muudaks edasise põhivaidluse mõttetuks.
16.Kuna juba esialgse õiguskaitse vajadus puudub, ei analüüsi kohus põhjalikumalt muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldusi.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.