Pharmatipp OÜ kaebus Ravimiameti 05.06.2019.a otsuse nr IN-1-3/19/55 tühistamise ja kaebaja tegevusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Pharmatipp OÜ, esindajad advokaadid Tanel Kalaus ja Eli Täpp Vastustaja Ravimiamet, esindaja Andrus Varki
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.07.2020. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Ravimiamet jättis 05.06.2019.a otsusega nr IN-1-3/19/55 (tl 19-21, edaspidi vaidlustatud otsus) rahuldamata Pharmatipp OÜ taotluse üldapteegi tegevusloa saamiseks. Kaebaja soovis tegutseda aadressil Tallinn, Mustakivi 13. Apteegi rajamine oli kavas nii, et apteek paiknes Rimi kaupluse sees (plaan tl 13-14). Apteeki pääsemiseks tuleb siseneda Rimi kauplusse (läbida sissepääsuväravad) ja lahkumiseks läbida Rimi kaupluse kassad. Vastustaja leidis, et sellised ruumid ei ole apteegiteenuse osutamiseks sobivad. Apteegiteenuse osutamist reguleerivaid norme tuleb tõlgendada nende eesmärki arvestades. Apteek peab asuma sellises tegutsemiskohas, mis mitte ainult ei lase teenusel näida objektiivne ja kolmandate osapoolte huvidest sõltumatu, vaid on seda ka tegelikkuses. See ei tähenda, et apteegiteenust ei võiks üldse osutada teisele ettevõttele kuuluval äripinnal, kuid oluline on, et sel juhul oleks
apteegiteenuse osutamine, sh juurdepääs apteeki sõltumatu ning ei toimuks osutatavate teenuste kas või näilist segunemist. Poes asuv apteek ei moodusta iseseisvat terviklikku üksust, vaid on osa toidupoest kui tervikust. Seda ka siis, kui apteek on eraldatud seintega muust kaubanduspinnast, kuna poe sees asudes moodustab ta paratamatult osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, millel ta asub. Apteek oleks sõltuv Rimi käitumisest, kaupluse sulgemisel oleks suletud ka apteek. See ei ole kooskõlas apteegi kui esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse garantiiga. Kaebaja 27.05.2019.a vastuse põhjal on toidupoe ja apteegi koostoimimine taotluslik. Tegemist on pakutavate teenuste segunemisega, kuna kliendi jaoks ei pruugi olla eristatav, kes millist teenust pakub. Kui apteek asub poes, on ta oma asukohast lähtuvalt suunatud valdavalt Rimi toidupoe külastajatele. Olles osa Rimi toidupoest, ei suuda apteek tagada apteegiteenuse eristatavust teistest toidupoe pakutavatest teenustest. Üheselt ei ole arusaadav, et tegemist on toidupoe sees asuva eraldi ettevõtja apteegiga. Kliendi jaoks on apteegis müüdavad tooted üheks Rimi kaupluse kaubagrupiks. Jääb mulje, et ravimeid müüakse toidupoes. Kliendile ei ole tagatud vahetu ja operatiivne juurdepääs apteeki, sh rahvarohkel ajal. Ka apteeki varustavad ettevõtted saavad apteegile kaupu tarnida vaid Rimi üldkasutatavaid pindu kasutades. Asjasse ei puutu see, et samas kaubanduskeskuses paikneb veel üks apteek, mille külastamiseks ei pea toidupoodi läbima. Kaebajale ei anna subjektiivset õigust tegevusloa saamiseks see, et ühele teise ettevõtte äripinnal asuvale apteegile on tegevusluba antud.
2.Kaebaja esitas 05.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, menetluse käigus esitas kaebaja ka täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada vaidlustatud otsuse ning kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja hinnangul vastavad apteegi ruumid kõigile õigusaktide nõuetele. Kuigi apteeki sissepääsemiseks tuleb esmalt siseneda Rimi toidupoodi, on apteegi ruumidel neljas küljes paiknevad täielikku eraldatust võimaldavad seinad ning eraldi ehitatud lagi (tl 8-9). Ruumid asuvad ühtses tervikus ja saavad olema täielikult eraldatud Rimi toidupoe kaubanduspinnast. Apteek eristub toidupoest selgelt kujunduse ja töötajate riietuse poolest (tl 22). Apteegil on oma pinnal eraldi kassa. Apteeki sisenemine ja väljumine on lihtne ka neile klientidele, kes ei ole toidupoe külastajad (tl 50). Kaebajale ei ole arusaadav, kuidas erineb tema soovitud apteek kaubanduskeskuses teiste poodide vahel asuvast apteegist. Ka kaubanduskeskuste lahtiolekuajad on ühtselt määratud. Ei ole usutav, et toidupood hoiaks end lihtsalt niisama suletuna, millega kaasneks apteegi sulgemine, või takistaks muul viisil apteegi tegevust. Apteegi asumine toidukaupluse pinna vahel ei muuda seda eksklusiivselt toidupoe külastajatele suunatud teenuseks. Apteegi silt on külastajale näha juba enne toidupoodi sisenemist ning Rimi sissekäigu juurde pannakse täiendav informatsioon klientidele, et toidupoodi sisenedes on võimalik külastada ka apteeki. Ravimiameti seisukohaga nõustudes ei olekski võimalik apteeke rajada mujale, kui vaid eraldi sissepääsuga majadesse, milles ei asu ühtki teist ettevõtet, kuna kõigil muudel juhtudel tuleb klientidel läbida ka muud kaubanduspinda või võib tekkida mingi muu segadus apteegi leidmisel või eristamisel. Õigusaktid ei keela apteegi rajamist teise ettevõtte äripinnale või toidupoega samale äripinnale. Ka vastustaja möönab, et ravimiseadusest sellist keeldu ei tulene. Ravimiamet ei saa kehtestada ise täiendavaid nõudeid, mida ei tulene ravimiseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest. Ravimiamet on varem toidupoe sees apteegi avamist lubanud, selline apteek paikneb Tartus Nõlvaku tn 2 asuvas Prisma toidupoes (tl 24). Kaebajale loa andmisest keeldumisel on tegemist ebavõrdse kohtlemisega.
Vaidlustatud otsuse kohaselt on vastustaja pidanud otstarbekaks asja mitte edasi menetleda ja ei ole seega korrektselt haldusmenetlust lõpuni läbi viinud.
3.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde ning leidis, et apteegi rajamine toidupoodi ei vasta ravimiseaduse eesmärgile tagada sõltumatu ja kättesaadav apteegiteenus, mis oleks teiste teenusepakkujate osutatavatest teenustest ja kaupadest selgesti eristatav. Lisaks apteegi tegutsemiskoha nõuete formaalsele täidetavusele peab nõuete täitmine olema kooskõlas ka seadusega kaitstava hüve ja eesmärgiga. Kohtupraktikas (Tartu Halduskohtu 06.10.2017.a otsus asjas 3-16-1873 p 23, Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2018.a otsus asjas 3-171785 p 13) leitakse, et apteek on tervishoiuasutus ning tervishoiuasutuse tegevuse regulatsioonile on rahvatervise tagamise eesmärgi tõttu omane jäikus, mis tähendab, et lubatav on ainult see, mis tuleneb sõnaselgelt seadusest. Apteegiteenuse osutamise tegevuskoht määratakse kindlaks tegevusloaga ning tegutsemiskoht on tegevusloa põhiregulatsiooni osa. Apteegi asukohale, tähistamisele, ruumidele ja kaubavalikule kehtestatud nõuete eesmärk on tagada apteegiteenuse turvalisus ja kättesaadavus ning selle eristatavus teistest teenustest (Riigikohtu 19.12.2018.a otsus asjas 3-17-62 p 19). Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel apteegiteenust ja muude toodete või teenuste pakkumist. Kui toidukaupluses ei ole lubatud ravimeid müüa, ei ole vastustaja hinnangul seadusega kooskõlas ka olukord, milles soovitakse seda teha kaebaja soovitud viisil. Kaebaja tegelik tahte on luua olukord, mille kohaselt de iure on apteegi tegutsemiskoha nõuded formaalselt täidetud „tõstes“ apteegi kui terviku toidupoe keskele, tekitades de facto olukorra, kus ravimeid hakatakse müüma toidupoes. Eesmärgiks on teha apteegiteenus kättesaadavaks teise äriühingu majandustegevuse sees, ühildades nii toidupoe, kui ka apteegi majandustegevused. Sellisel viisil ärihuvide ühildamist ja toodete ja teenuste segunemist on kaebaja kinnitanud ka kaebuses. Võimalik varasem ebaõige halduspraktika ei anna kaebajale subjektiivseid õigusi. Kaebaja toodud näites, kus apteek asub kaupluse turvaväravatest seespool, ei ole asjaolud samad. Vastustaja lõpetas haldusmenetluse haldusakti andmisega. Põhjendatud ei ole jätkata menetlust ja kohustada isikut looma või täitma tingimusi olukorras, kui esinevad asjaolud taotluse mitterahuldamiseks. Kohtu seisukoht
4.Kohtu hinnangul ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Kohus nõustub vaidlustatud otsuses ja vastuses esitatud vastustaja põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda neid. Kohus soovib eriti välja tuua järgmist.
5.Ravimiseaduse (RavS) § 29 lg 2 alusel on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis ja selle struktuuriüksuses ning arvestades eri liiki apteekidele kehtestatud piiranguid. RavS § 30 lg 2 ütleb, et üldapteek on apteegiteenuse osutamiseks moodustatud ettevõte, mille asukoht peab olema tähistatud nimetusega „Apteek“ koos apteegi nimega. RavS § 31 lg 5 sätestab, milliseid tooteid ja millistel tingimustel võib üldapteegis lisaks ravimitele müüa ja valmistada. RavS § 31 lg 6 p 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister apteegiteenuse osutamise tingimused ja korra, sealhulgas nõuded ruumidele, sisseseadele, tehnilisele
varustusele, personalile, arvestusele ja aruandlusele ning töökorraldusele. Sotsiaalministri määruse „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ § 2 lg 8 alusel peavad apteegi ruumid olema ümbritsevatest ruumidest eraldatud laeni ulatuvate vaheseintega. Apteegi müügisaal, valmistamisruumid ja laoruum(id) peavad asuma ühtses tervikus. Ühtses tervikus peab asuma vähemalt üks personaliruum või eraldatud ruumiosa, kus on juhataja töökoht ja koht dokumentide hoidmiseks. Apteegil võivad olla eraldiasuvad lisaruumid personalile ning arhiivimaterjalide, abivahendite, taara jt apteegi igapäevaseks tööks mittevajalike esemete hoidmiseks.
6.Vastustaja viidatud kohtulahendites 3-16-1873 ja 3-17-1785 on tõdetud, et ravimiseaduse 4. jagu annab küll apteegiteenuse definitsiooni, kuid ei määratle apteegi mõistet ning mõiste „apteek“ on määratlemata õigusmõiste. Sellega tuleb nõustuda. Käesolevas asjas on küsimus seega selles, kas kaebaja soovitud tegevuskoha puhul toimuks apteegiteenuse osutamine apteegis ehk kas vastustaja on õigesti sisustanud apteegi mõiste ning leidnud, et kaebaja soovitud tegevuskoht ei ole käsitletav apteegina RavS § 29 lg 2 tähenduses. Kaebaja soovis avada apteegi aadressil Tallinn, Mustakivi tee 13. Avalikult kättesaadavatel andmetel (www.lasnamaecentrum.ee) asub sellel aadressil Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskus, selles ühe kauplusena RIMI HYPER hüpermarket. Soovitud tegevuskoha plaanid (tl 13-14, 50) näitavad, et apteeki pääsemiseks tuleb sisenda hüpermarketi turvaväravatest ning läbida mõned hüpermarketi alljaotused (kohtule esitatud plaanidel kosmeetika- ja naiste riietuse osakonnad). Väljumine on võimalik läbi hüpermarketi kassa (sh läbi iseteeninduskassade piirkonna). Kohtule on esitatud ka kavandatava asukoha fotod (tl 41). Apteek hakkaks paiknema hüpermarketi teenindussaali piirides.
7.Vastustaja on õigesti leidnud, et apteegiteenuse osutamist eelkirjeldatud asukohas ei saa pidada selle osutamiseks apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses. Kohus nõustub, et ravimite jaemüügile ja apteegiteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üheks eesmärgiks on see, et apteegiteenuse osutamine nii oleks kui ka näiks objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Olemuslikult erinevad olukorrad on apteegi paiknemine hüpermarketi teenindussaalis (kavandatava tegevuskoha fotod tl 41) ja apteegi paiknemine kaubanduskeskuses iseseisva ettevõttena (näiteks tl 22 ülemine foto). Tavalisele isikule on selgelt eristatavad hüpermarketi tüüpi ettevõte, kus erinevad osakonnad pakuvad küll erinevat liiki kaupu, kuid tegemist on ühe tervikliku ettevõttega, ja kaubanduskeskus või muu hoone, kus üldkasutatavalt alalt (näiteks koridorist) pääseb iseseisvatesse kauplustesse. Ka hüpermarketi tüüpi ettevõttes võivad erinevat liiki kaupu pakkuvad osakonnad olla kujundatud erinevalt, omada eraldi kassat, spetsialiseerunud teenindajaid jne. Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja soovitud olukord loob vähemalt näivuse, et ravimite müük on samasugune osa hüpermarketi tegevusest nagu selle naabruses toimuv kosmeetikavahendite, riietuse või köögitarvikute müük. Apteegiteenuse osutamine kaebaja soovitud viisil ei loo arusaama, et tegemist on sõltumatu ja usaldusväärse iseseisva ettevõttega.
8.Kaebajal võib olla õigus selles, et üksikult võetuna on määruse nõuded tema soovitud tegevuskoha puhul täidetud - olemas on laeni ulatuvad vaheseinad, ruumid asuvad ühes tervikus jne. Nende nõuete täidetus on tegevusloa saamiseks tarvilik, kuid ei pruugi olla piisav, kuna lisaks sellele tuleneb ravimiseadusest nõue osutada apteegiteenust ainult apteegis. Vastustaja nõue, et apteek peab nii tegelikult kui näivalt moodustama iseseisvalt tegutseva ettevõtte, tuleneb otsuse punktis 5 toodud ravimiseaduse ja määruse nõuete kogumis tõlgendamisest kooskõlas seaduse eesmärgiga. Tingimus, et apteek ei saa paikneda hüpermarketi teenindus-
või müügisaalis, ei ole meelevaldne, vaid määratlemata õigusmõiste „apteek“ sisustamiseks õigusaktidest tuletatud nõue. Ka vastustaja viidatud Riigikohtu otsuses asjas 3-17-62 on kohus ravimiseaduses ja määruses kehtestatud nõuete tõlgendamisel leidnud, et nende eesmärk on tagada apteegiteenuse turvalisus, kättesaadavus ja eristatavus teistest teenustest ning apteegiteenuse osutamise ja muude kaupade müügi või teenuste osutamise läbipõimumine ei ole lubatud.
9.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et vastustaja möönab tegevusloa andmist ühele apteegile, kuhu pääsemiseks tuleb läbida suurema kaupluse turvaväravad. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
10.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on eksinud haldusmenetluse läbiviimisel või lõpetamisel. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p 2 sätestab, et majandushaldusasutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ettevõtja või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale majandustegevuse nõudele. Seega piisas vaidlustatud otsuse tegemiseks sellest, kui kaebaja puhul ei olnud täidetud üks tegevusloa andmise eeldus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ka selle sätte põhjal oli õigustatud vaidlustatud otsuse tegemine kohe, kui sai selgeks, et tegevusluba kaebajale anda ei saa. HMS § 43 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel lõpeb haldusmenetlus haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakt tuleb anda ka juhul, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata. Vastustaja on haldusmenetluse vaidlustatud otsuse tegemisega korrektselt lõpetanud. Kohus ei näe põhjust teha haldusmenetlusele etteheiteid.
11.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus kohtu hinnangul õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kui kohus ei rahulda tühistamisnõuet, siis puudub võimalus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, see välistab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulude väljamõistmise vastustaja kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.