Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Tanel Saar 14. september 2021, Tartu 3-19-1277 Aaloe Apteegid OÜ kaebus Ravimiameti 5. juuni 2019. a otsuse nr IN-1-3/19/55 tühistamiseks ja kaebaja tegevusloa taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 1. juuli 2020. a otsus Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus Kaebaja/apellant Aaloe Apteegid OÜ (Pharmatipp OÜ eriõigusjärglane) Volitatud esindaja v.adv. Tanel Kalaus Vastustaja Ravimiamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aaloe Apteegid OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. juuli 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. oktoober 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 28. märtsil 2019 vastustajale taotluse Mustakivi Rimi BENU Apteegile üldapteegi tegevusloa väljastamiseks. Taotluse kohaselt soovis kaebaja avada apteegi aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn, s.o Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses.
2.Vastustaja küsis 9. aprilli 2019. a kirjaga kaebajalt selgitusi seoses tegevusloa taotlemisega, leides, et apteeki juurdepääsu võimaldamine läbi teise kaubanduspinna ei ole kooskõlas ravimiseaduse (RavS) sätete ja nende eesmärkidega. Kaebaja korduvalt selgitas ja täpsustas taotlust. 5. juuni 2019. a otsusega nr IN-1-3/19/55 jättis vastustaja rahuldamata kaebaja taotluse üldapteegi tegevusloa saamiseks, tuginedes majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 25 lg 1 p-le 2, RavS § 46 lg-le 1 ja §-le 47. Vastustaja leidis, et ruumid ei ole apteegiteenuse osutamiseks sobivad. Apteek peab asuma tegutsemiskohas, mis mitte ainult ei lase teenusel näida objektiivne ja kolmandate osapoolte huvidest sõltumatu, vaid on seda ka tegelikkuses. Poes asuv apteek ei moodusta iseseisvat terviklikku üksust, vaid on osa toidupoest kui tervikust. Seda ka siis,
kui apteek on eraldatud seintega muust kaubanduspinnast, kuna poe sees asudes moodustab ta paratamatult osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, millel ta asub. Apteek oleks sõltuv Rimi käitumisest, kaupluse sulgemisel oleks suletud ka apteek. See ei ole kooskõlas apteegi kui esmatasandi tervishoiuteenuse osutaja sõltumatuse garantiiga. Jääb mulje, et ravimeid müüakse toidupoes. Kliendile ei ole tagatud vahetu ja operatiivne juurdepääs apteeki, s.h rahvarohkel ajal. Ka apteeki varustavad ettevõtted saavad apteegile kaupu tarnida vaid Rimi üldkasutatavaid pindu kasutades. Kaebajale ei anna subjektiivset õigust tegevusloa saamiseks see, et ühele teise ettevõtte äripinnal asuvale apteegile on tegevusluba antud.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, paludes tühistada vastustaja 5. juuni 2019. a otsus nr IN-1-3/19/55 ja kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja väitel on apteegi ruumidel neljas küljes paiknevad täielikku eraldatust võimaldavad seinad ja eraldi ehitatud lagi. Ruumid vastavad sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 24) § 2 lg-s 8 sätestatud tingimustele. Apteek eristub toidupoest selgelt kujunduse, kaupade väljapaneku ja töötajate riietuse poolest. Apteegil on eraldi kassa. Apteeki sisenemine ja väljumine on lihtne ka klientidele, kes ei ole toidupoe külastajad. Ei ole usutav, et toidupood hoiaks end niisama suletuna, millega kaasneks apteegi sulgemine või takistaks muul viisil apteegi tegevust. Apteegi asumine toidukaupluse pinna vahel ei muuda seda eksklusiivselt toidupoe külastajatele suunatud teenuseks. Ükski õigusakt ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks eraldiseisev sissepääs. Vastustaja on varem toidupoe sees apteegi avamist lubanud (tl 24). Kaebajale loa andmisest keeldumisel on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Haldusmenetlust ei ole korrektselt lõpuni läbi viidud.
4.Vastustaja palus vastuses kaebusele (tl 33-36p) jätta see rahuldamata. Vastustaja leidis, et apteegi rajamine toidupoodi ei vasta RavS-i eesmärgile tagada sõltumatu ja kättesaadav apteegiteenus, mis oleks teiste teenusepakkujate osutatavatest teenustest ja kaupadest selgesti eristatav. Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või teenuseid osutavas ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel apteegiteenust ja muude toodete või teenuste pakkumist. Võimalik varasem ebaõige halduspraktika ei anna kaebajale subjektiivseid õigusi. Vastustaja lõpetas haldusmenetluse haldusakti andmisega. Põhjendatud ei ole jätkata menetlust ja kohustada isikut looma või täitma tingimusi olukorras, kui esinevad asjaolud taotluse mitterahuldamiseks.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis 1. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda ja vastustaja menetluskulud välja mõistmata.
6.Halduskohus nõustus vaidlustatud otsuses ja vastuses esitatud vastustaja põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korranud neid.
7.Vaidlusalune apteek hakkaks paiknema hüpermarketi teenindussaali piirides. Vastustaja leidis õigesti, et apteegiteenuse osutamist eelkirjeldatud asukohas ei saa pidada selle osutamiseks apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses. Ravimite jaemüügile ja apteegiteenuse osutamisele kehtestatud nõuete üheks eesmärgiks on, et apteegiteenuse osutamine oleks ja ka näiks objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Olemuslikult erinevad olukorrad on apteegi paiknemine hüpermarketi teenindussaalis (kavandatava tegevuskoha fotod tl 41) ja apteegi paiknemine kaubanduskeskuses iseseisva ettevõttena (nt tl 22 ülemine foto). Vastustaja leidis õigesti, et kaebaja soovitud olukord loob vähemalt näivuse, et ravimite müük on samasugune osa hüpermarketi tegevusest, nagu selle naabruses toimuv kosmeetikavahendite, riietuse või köögitarvikute müük. Apteegiteenuse osutamine kaebaja soovitud viisil ei loo arusaama, et tegemist on sõltumatu ja usaldusväärse iseseisva ettevõttega.
8.Kaebajal võib olla õigus selles, et üksikult võetuna on määruse nõuded tema soovitud tegevuskoha puhul täidetud - olemas on laeni ulatuvad vaheseinad, ruumid asuvad ühes tervikus jne. Nende nõuete täidetus on tegevusloa saamiseks tarvilik, kuid ei pruugi olla piisav, kuna lisaks sellele tuleneb RavS-ist nõue osutada apteegiteenust ainult apteegis. Tingimus, et apteek ei saa paikneda hüpermarketi teenindus- või müügisaalis, ei ole meelevaldne, vaid määratlemata õigusmõiste „apteek“ sisustamiseks õigusaktidest tuletatud nõue.
9.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et haldusorgani varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.
10.Vastustaja on haldusmenetluse vaidlustatud otsuse tegemisega korrektselt lõpetanud. Halduskohus ei näinud põhjust teha haldusmenetlusele etteheiteid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja esitas hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja väitel vastustaja ja halduskohus eksisid, leides, et ruumid, milles apteek asuma hakkaks, ei ole apteegiteenuseks sobivad ning sisustasid ekslikult apteegi tegevuskohale seatud nõudeid. RavS-is ega selle alusel antud aktides ei leidu sätteid, mis keelaksid apteegi rajamist teise ettevõtte äripinnale või toidupoega samale äripinnale. Ruumid vastavad määruse nr 24 § 2 lg-s 8 sätestatud tingimustele. Ükski õigusakt ei nõua, et apteek peaks asuma eraldi hoones või eraldiseisva sissepääsuga. Apteek on toidupoest selgelt eristuv ning tegemist ei ole Riigikohtu lahendis nr 3-17-62 esinenud või sellega samaväärse olukorraga. Ekslik on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et poe sees asudes moodustab apteek osa selle ettevõtja kaubandustegevusest, mille pindade vahel ta asub. Apteegiteenuse osutamine on sõltumatu ja kättesaadav ega erine olukorrast, kus apteek asub kaubanduskeskuses või mõne väiksema toidupoe juures. Apteegi asumine toidupoe vahel ei muuda seda vähem kättesaadavaks võrreldes kaubanduskeskuses asuva apteegiga. Ükski õigusakt ei kohusta muutma apteegile ligipääsu ja sellest väljapääsu mingil viisil mugavaks. Ükski õigusakt ei nõua, et apteegile peab olema kaupade tarnimiseks vahetu ja eraldiseisev sissepääs. Vastustaja ja halduskohus leidsid vääralt, et tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele. Ravimite turustamine toimub eraldiseisvas ja terviklikus apteegis. Kaebajal on võimalik korraldada tegevus selliselt, et kõik ravimid on paigutatud lettide taha, mis tähendab, et kliendil ei ole võimalik ise ravimeid riiulitelt võtta ja sellega oleks tagatud ravimi ostja konsulteerimine ja informeerimine ravimitega seotud ohtudest. Vastustaja on varasemas praktikas toidupoe sees ja kaubanduskeskustes apteegi avamist lubanud. Seega on kaebaja õiguspärast ootust rikutud, teda on koheldud teiste tegevusloa taotlejatega võrreldes ebavõrdselt ning seeläbi on rikutud põhjendamatult kaebaja õigusi. Vastustaja ei ole korrektselt haldusmenetlust lõpuni viinud. Halduskohus jättis vastava asjaolu põhjendamatult tähelepanuta.
12.Kaebaja palus 3. novembri 2020. a taotluses lubada Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe Apteegid OÜ-l astuda menetlusse.
13.Ringkonnakohus lubas 11. novembri 2020. a määrusega haldusasja menetlusse astuda Pharmatipp OÜ õigusjärglasel Aaloe Apteegid OÜ-l ning asendas kaebaja Aaloe Apteegid OÜ-ga.
14.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja väitel apteegiteenuse osutamise ja muude kaupade müügi või teenuste osutamise läbipõimumine ei ole lubatud. Äriühingu huvid oma äritegevuse laiendamiseks või konkurentsieeliste loomiseks ei ole RavS-i alusel kaebajale kaitset tagav hüve. Ravimeid ei ole lubatud turustada toidupoes, tanklas, ehituspoes või muus tarbekaupu või teenuseid osutavas
ettevõttes. Samuti ei ole lubatud segada omavahel apteegiteenust või muude toodete või teenuste pakkumist. Kaebaja eesmärgiks on sarnaselt lahendile nr 3-17-62 teha apteegiteenus kättesaadavaks teise äriühingu majandustegevuse sees, ühildades ja segades nii toidupoe kui ka apteegi majandustegevused. Sellisel viisil ärihuvide ühildumist ja toodete ja teenuste segunemist kinnitas kaebaja kaebuse p-s 3.1.20. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja valitud tegutsemiskoht ei vasta RavS-i eesmärkidele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus selgitas otsuses põhjalikult, miks praegusel juhul ei ole apteegiruumide tehniliste nõuete täitmine piisav, et lugeda kavandatud tegevuskoht nõuetekohaseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
16.Kaebaja leiab jätkuvalt, et kehtivast õigusest ei tulene keeldu osutada apteegiteenust teise isiku äripinnal, sellest nõuetekohaselt eraldatud ruumis, mistõttu ei olnud vastustaja õigustatud keelduma tegevusloa väljastamisest. Täpsemalt leiab kaebaja, et sellist keeldu ei tulene RavS § 29 lg-st 2, § 30 lg-st 2, § 31 lg-st 5 ega määruses nr 24 § 2 lg-tes 8 või 10 sätestatud nõuetest. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja taotles tegevusloa väljastamist apteegiteenuse pakkumiseks Tallinnas Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskuses asuva RIMI HYPER hüpermarketi äripinnal. Apteegil puudub sisse- ja väljapääs kaubanduskeskuse üldkasutatavalt alalt. Apteegiteenuse kasutamiseks tuleb tarbijal siseneda hüpermarketisse ja liikuda selle teenindussaalis apteegi sissepääsuni. Väljumiseks tuleb jällegi läbida hüpermarketi teenindussaal ja kassa või iseteeninduskassade ala. Apteegiteenuse osutamine on loakohustusega majandustegevus. Üldapteegi tegevusloa andmise, andmisest keeldumise ja tegevusloa nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Ravimiamet tulenevalt MsüS §-dest 1 ja 7 ning RavS § 46 lg-st 1 ja §-st 47. Tegevusloa saamiseks peavad olema täidetud kõik tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvad nõuded, s.h esemelised nõuded, teiste hulgas nõuded apteegi ruumidele. Tegevusluba antakse, kui taotleja vastab RavS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes ravimite käitlemist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele.
18.Kaebajal on õigus selles, et kehtiv õigus ei sätesta otsesõnu piirangut pakkuda apteegiteenust kaebaja kavandatud viisil ega nõuet, et apteegil peaks olema sissepääs kaubanduskeskuse üldkasutatavalt pinnalt. Samas on kohtupraktikas leitud, et nõuded apteegi tegevuskohale seoses muude teenuste ja kaupade pakkumisega siiski tulenevad ülal viidatud RavS ja määruse nr 24 normidest. Praegusel juhul ei ole küll tõepoolest tegemist haldusasjas nr 3-17-62 kirjeldatuga samase olukorraga, kuna kaebaja ei soovi asuda apteegiteenust osutama hüpermarketiga sama kaubamärki, apteegi kujundust ega personali kasutades, vaid üksnes pakkuda apteegiteenust hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides. Samas on Riigikohtu 19. detsembri 2018. a otsuses asjas nr 3-17-62 toodud seisukohad õigusnormide kohaldamise kohta asjakohased ka praeguses asjas. Nimelt leidis Riigikohus, et vaidlustatud otsuse aluseks olevate normide eesmärk on tagada apteegiteenuse turvalisus ja kättesaadavus ning selle eristatavus teistest teenustest. Seega tegevusloa andmise otsustamisel on vastustajal õigus ja kohustus vahetult õigusaktides loetletud nõuete kõrval kontrollida ka, kas kavandutud kohas ja tingimustel apteegiteenuse pakkumine täidab apteegiteenuse turvalisuse ja kättesaadavuse ning teistest teenustest eristatavuse eesmärke.
19.Vaidlustatavas otsuses leidis vastustaja, et kaebaja kavandutud viisil apteegiteenuse osutamisel ei ole see tarbijatele selgesti eristatav hüpermarketi äritegevusest ning probleeme võib esineda ka apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutusega. Halduskohus pidas põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kavandatud asukohas apteegiteenuse osutamist ei saa pidada selle osutamiseks apteegis RavS § 29 lg 2 tähenduses, kuna sel juhul ei näi apteegiteenuse osutamine objektiivse ja sõltumatuna. Apteegiteenus ei tohi tegelikult ega näiliselt seguneda muude kaupade müügi või teenuste osutamisega. Kaebaja hinnangul teenuse segunemist aga ei toimu, sest apteegi ruumid on eraldatud hüpermarketi teenindussaalist laeni ulatuvate seintega, selgelt märgistatud apteegina, kasutusele võetakse hüpermarketist erinev värvilahendus ning apteegi personali ega kassasüsteemide ristkasutust hüpermarketiga ei toimu.
20.Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et apteegiteenus osutamisel hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides ei ole tagatud apteegiteenuse eristatavuse hüpermarketi äritegevuse kaupade ja teenuste müümisest. Samuti ei ole sellises asukohas apteegiteenuse osutamine kooskõlas apteegiteenuse kättesaadavuse ja ohutuse eesmärgiga. Halduskohtu otsuses viidatud Lasnamäe Centrumi võrguleheküljel (www.lasnamaecentrum.ee) avaldatud majaplaanilt nähtub, et kaubanduskeskuses on kaubandus- ja teeninduspinnad kujundatud selliselt, et igal pinnal on sissepääs avalikult kasutatavalt alalt või on teenus või toode kättesaadav avalikult kasutatavalt alalt lahkumata. Sellisena on tarbijale tajutav, et avalikult kasutatavalt alalt kaubandus- või teeninduspinnale sisenedes jõuab ta ühe müüja või teenusepakkuja kasutuses olevale pinnale, mistõttu on kaubandus ja teenindus sellel alal seostatav ühe kaupleja või teenuspakkujaga. Seetõttu hüpermarketisse sisenenud tarbija jaoks eelduslikult kogu teenindussaali pinnal pakutav kaup või teenus on seostatav hüpermarketi tegevusega. Seega ka apteegiteenuse osas tekib näivus, et tegemist on osaga hüpermarketi tegevusest. Seda näivust ei kõrvalda ka apteegiruumide tähistus ega Benu kaubamärgi kasutamine. Mitme kaubamärgi kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole keelatud ega isegi mitte ebatavaline. Seetõttu on täiesti võimalik, et tarbijate jaoks osutab Benu kaubamärgi kasutamine hüpermarketi teenindussaalis sellele, et hüpermarket turustab nüüd ka ravimeid ning on omandanud selleks Benu kaubamärgi või kaubamärgi kasutamise õiguse. Seetõttu looks apteegiteenuse osutamine hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumides vähemalt näivuse apteegiteenuse ühendamisest toidu- ja esmatarbekaupade müügiga. Apteegi ruumidele määruse nr 24 § 2 lg-s 8 kehtestatud ümbritsevatest ruumidest laeni ulatuvate seintega eraldamise nõude ega hüpermarketis üldiselt kasutatavast erineva värvilahenduse või eraldi kassasüsteemi kasutamine seda näivust ei kõrvalda. Hüpermarketi enda teenindussaal on erinevate kaubagruppide müümiseks samuti liigendatud. Laeni ulatuvate seinte olemasolu ei pruugi olla tarbija jaoks äratuntav. Vastustaja esitatud fotodelt (dtl 90 ja 91) nähtub, et kavandatava apteegi ruumide seinad ei ulatu kaubanduskeskuse laeni, vaid apteegile on ehitatud eraldi lagi. Selliselt on apteegiruumide seinte kõrgus visuaalselt hinnates võrreldav hüpermarketi teenindussaali liigendamiseks kasutatud vaheseinte kõrgusega. Nendel asjaoludel võib eeldada, et tarbija jaoks seostub apteegiteenus paratamatult hüpermarketi tegevusega, kuna apteegiteenuse saamiseks tuleb siseneda hüpermarketi teenindussaali ning kasutada teenindussaali ka väljumisel. Kaebaja vastupidised väited on jäänud deklaratiivseks ega muuda ringkonnakohtu seisukohta. Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et pole põhjust arvata, et hüpermarketi tavapärasest erineval ajal sulgemise tõttu esineks takistusi apteeki pääsemiseks, võib hüpermarketist tulenevalt siiski tekkida tarbijale näivus, et apteegiteenus ei ole mõistlikult kättesaadav. Näiteks tipptundide ajal, kui hüpermarketis on arvukalt kliente või väljumiseks on kassade ja iseteeninduskassade juures ootejärjekord, on sellest tulenev takistus hüpermarketist kaupade soetamisel ühtlasi seostatav ka viivitusega apteegiteenuse saamisel. Tarbija jaoks võib olla arusaamatu, kas apteegiteenuse saamiseks tuleb tal arvestada hüpermarketi kasutamise reeglitega (võtta ostukorv, iseteeninduspult, läbida ootejärjekord) või mitte.
Mööda ei saa vaadata ka vastustaja esile toodud võimalikust kahjust rahvatervisele. Kuna võimalike kõrvaltoimete või väärkasutusega kaasneva ohtlikkuse tõttu vajavad ravimid müüja ja ostja tähelepanu, siis kujutab ravimite müümine hüpermarketi teenindussaalis asuvates ruumide ohtu tarbijale. Oht tuleneb asjaolust, et tarbijal lähtub muljest, et ravimeid müüakse ja nad ongi samaväärsed toidupoes pakutavate muude tarbekaupade või toodetega. Isegi juhul, kui ravimid ei ole avariiulitel tarbijatele kättesaadavad ning neid tuleb teenindajatelt eraldi küsida, ei saa olla kindlust selles, et tarbija jaoks on siiski tegemist ühega paljudest toidupoes tehtavatest ostudest.
21.Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et ülalpool viidatud RavS ja määruse nr 24 sätetest nende koosmõjus tuleneb nõue, et apteek peab nii tegelikult kui näivalt moodustama iseseisvalt tegutseva ettevõtte. Õigusaktidega apteegi ruumidele otsesõnu kehtestatud nõuete täitmine ei pruugi seetõttu olla piisav apteegiteenuse osutamise tegevusloa saamiseks. Praeguses asjas on vastustaja piisava põhjalikkusega selgitanud, miks kaebaja soovitud kohas hüpermarketi teenindussaalis ei ole apteegiteenuse osutamine lubatav.
22.Halduskohus on põhjendatult leidnud sedagi, et kaebajal ei ole õigust nõuda talle tegevusloa väljastamist tuginedes sellele, et vastustaja on sarnastel asjaoludel varem andnud tegevusloa kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks. Vastustaja kinnitusel tõepoolest on antud üks tegevusluba kolmandale isikule apteegiteenuse osutamiseks apteegis, milleni jõudmiseks tuleb läbida hüpermarketi turvaväravad. Vastustaja kinnitusel on tegemist erandliku olukorraga, kus tegevusloa väljastamine on seotud asjaoluga, et apteek asub vahetult hüpermarketi turvaväravate juures pinnal, millele hoone ehitusliku eripära tõttu puudub muu juurdepääs. Ringkonnakohus ei hinda siinkohal kolmandale isikule antud tegevusloa õiguspärasust, kuid nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et ühe vaieldava tegevusloa väljastamist ei saa pidada vastustaja väljakujunenud praktikaks vaidlusaluses küsimuses. Seetõttu ning arvestades ka, et tegevusloa taotlemise asjaolud osaliselt ei kattu, ei ole kaebaja suhtes rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui vastustaja hindab ümber kolmandale isikule väljastatud tegevusloa õiguspärasuse käesolevas asjas esitatud seisukohtadele tuginedes, siis on oluline seegi põhimõte, et isik ei saa nõuda talle soodsa otsuse tegemist tuginedes varasemale õigusvastasele halduspraktikale.
23.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et olukorras, kus ta tuvastas, et kaebaja puhul ei ole täidetud üks tegevusloa andmise eeldus (ja see puudus ei ole kõrvaldatav), oli õiguspärane teha tegevusloa andmisest keeldumise otsus. Vastustaja ei olnud enam kohustatud kontrollima kõigi teiste eelduste täidetust, kuna see ei oleks saanud viia kaebaja jaoks soodsa otsuse andmiseni. Kaebaja ei ole siinkohal selgitanud, miks oli siiski vajalik haldusmenetluse jätkamine ja ka seni kontrollimata tegevusloa andmise eelduste kontrollimine. Selline vajadus ei ole ringkonnakohtule äratuntav. Seega oli vastustaja tegevus haldusmenetluse lõpetamisel kooskõlas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 p-ga 2. Halduskohus on seda asjaolu piisava põhjalikkusega selgitanud. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, nagu ei oleks halduskohus kaebaja sellekohastele väidetele ja põhjendustele vastanud.
24.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
25.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.