Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
3-20-749 29. juuni 2020 Ülle Polluks Mark Dorožkovi kaebus vanglatelt ja Tallinna arestimajalt kahju hüvitamiseks Kaebaja – Mark Dorožkov Vastustaja – Tallinna Vangla, Harku Vangla, Murru Vangla, Viru Vangla, PPA (Rahumäe-Tallinna arestimaja)
1.Tagastada kaebus Viru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes. 2.Eraldada Mark Dorožkovi nõuded haldusasjast 3-20-749 iseseisvasse menetlusse järgmiselt: 1) menetleda käesoleva haldusasjana Mark Dorožkovi kaebust Viru vanglalt kahju hüvitamise nõudes; 2) menetleda iseseisvas menetluses Mark Dorožkovi kaebust PPA Rahumäe tee 6 arestimajas perioodil 20.12.2013-12.02.2014 ebainimlikes tingimustes viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks; 3) menetleda iseseisvas menetluses Mark Dorožkovi kaebust Tallinna, Harku ja Murru Vanglalt kahju hüvitamise nõudes.
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Mark Dorožkov esitas 23.04.2020 Tartu Halduskohtule taotlus-kaebus-kuriteoteade seoses ebainimlike tingimustega vanglates ja arestimajas. Kaebaja leiab, et ta on lugupeetud härrasmees, kaugsõidukapten, kuid riik piinab teda jätkuvalt ja kohtleb ebainimlikes
3-20-749 tingimustes. Kohane kahjusumma on 800 000 eurot, mis tuleb välja nõuda. Kaebuse ennistamiseks ei ole veel aastat möödunud, nõutav kahenädalane periood on olemas, on tungiv avalik huvi, kuna kaebaja on tuntud laevajuht ning ta ei soovi nime avaldamist. 2.Kohus selgitas 23.04.2020 puuduste määruses kaebajale, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on ka kahju hüvitamise nõudmisel ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, mis tähendab, et kinnipeetav peab enne kohtusse pöördumist olema taotlenud kahju hüvitamist esmalt vanglalt. Kohtule esitatud taotlus-kaebuskuriteoteatest ja kaebuse täpsustusest nähtub vaid kurtmist seoses kaebajalt vabaduse võtmisega ja paigutamisega arestimajja ja erinevatesse vanglatesse. Kohus märkis puuduste määruses, et kinnipeetaval on õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud ning kui kaebaja pole veel taotlenud kahju hüvitamist vanglatelt on praegusel hetkel kohtusse pöördumine ennatlik ja kaebus kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu. Kaebaja peab märkima, millisel perioodil ta viibis Tallinna arestimajas ja kas ta on pöördunud kahju hüvitamise taotlusega PPA poole kahju hüvitamiseks, et hoida kokku menetluskuluna makstavat riigilõivu hüvitamiskaebuse esitamise eest kohtusse. 3.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et kinnipeetav peab läbima enne kohtusse pöördumist kohustusliku kohtueelse menetluse. 5.Viru Vangla on kohtule 22.juunil 2020 teatanud, et kaebaja esitas alles 6. mail 2020 vanglale kahjunõude kaebuses toodud teemadel. Vaideid ei ole kaebaja antud teemadel esitanud. 6.HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi tuleb kohtul kaebus tagastada, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Selle sätte alusel kuuluvad tagastamisele ka ennatlikult esitatud kaebused ehk kaebused, mis on esitatud küll pärast kohtueelses menetluses kahjunõude esitamist, kuid kaebuse esitamise ajaks ei ole taotlust kohtueelses menetluses lahendav organ seda veel lahendanud. Viru Vangla on kohtule 22.juuni 2020 edastatud vastuses kohtunõudele kinnitanud, et kaebaja on vanglale saatnud kahjunõude 6. mail 2020 ning kahjunõuet ei ole veel lahendatud. Möödunud ei ole ka RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama. Seetõttu on kaebaja pöördunud kaebusega kohtusse ennatlikult ning kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebaja on soovinud oma avaldustest koopiaid. 7.Halduskohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest,
3-20-749 kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Õiguskantsler on 30. juunil 2015. a seisukohas nr 11-2/150555/1502901 leidnud, et menetlusdokumentidest koopiate tegemise regulatsiooniga peetakse silmas eeskätt menetleja poolt koostatud dokumente, sealhulgas määruseid. Õiguskantsleri hinnangul tuleb seejuures eristada teisi kriminaalmenetluses esitatud dokumente nagu kaebusi, taotlusi jmt. dokumente, millele koopiate saamise õigus ei laiene. Õiguskantsler selgitab, et kriminaalmenetluse seadustiku koopiate väljastamise regulatsiooni eesmärk on hoida isik kursis aktuaalse menetlusolukorraga, mitte aga menetlusosalisele tema enda taotlustest koopiate saamise võimaldamine. Samuti ei ole riigiasutusel ka avaliku teabe seaduse sätete järgi üleüldist kohustust väljastada taotlejale koopiaid tema enese pöördumistest. Vastavalt HKMS § 27 lg 1 p-le 1 ja § 88 lg-le 1 on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada sellest ärakirju. Kohus leiab, et õiguskantsleri seisukoht kriminaalmenetluse seadustiku § 1604 osas on analoogia korras kohaldatav ka eelnevalt viidatud HKMS-i sätetele. Kohtu hinnangul on ka halduskohtumenetluses ärakirjade tagamise eesmärk menetlusosaliste menetluse käiguga kursis hoidmine, mitte nende endi taotlusest koopiate väljastamine. Riigikohtu halduskolleegium on 4. aprillil 2011. a otsuse p-s 17 haldusasjas nr 3-3-1-7-11 märkinud, et ärakirjade väljastamine kaebaja enda esitatud kaebustest ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Lisaks on Riigikohtu halduskolleegium 8. septembril 2015. a määruses asjas nr 3-7-1-502-15 jätnud rahuldamata isiku taotluse menetlusdokumendist (tema enda esitatud määruskaebusest) koopia väljastamiseks ning märkinud, et HKMS § 28 lg 2 piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Riigikohtu hinnangul puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusseadustikust ei tulene taotlejale õigust saada koopiaid tema enda poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest. Seetõttu jätab kohus kaebaja koopiate väljastamise taotluse rahuldamata. 8.HKMS § 48 lg 2 kohaselt kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldab ta määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. HKMS § 37 lg 1 sätestab, et kaebuses võib soovi korral esitada mitu omavahel seotud nõuet (liitkaebus). Liitkaebuse nõuded võivad olla ka alternatiivsed. Halduskohus kontrollib liitkaebuse lubatavust iga nõude osas eraldi. Kohus leiab, et Mark Dorožkovi kaebuses esitatud nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, sest need on esitatud erinevate asjaolude pinnalt. Kohtule võib esitada küll liitkaebuse, kuid sellisel juhul peavad selles esitatud nõuded olema omavahel seotud. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kaebuse nõuded ei ole kuidagi omavahel sisuliselt seotud ning seega on esitatud mitmel erineval alusel ja erinevate haldusorganite vastu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.