X.X.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.01.2020 otsuse nr P26O-2020-6230 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X., esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juuli (k.a) 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X. esitas 19.12.2019 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas, et isikul ei ole töövõime vähenenud.
3.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 16.01.2020 otsusega nr P26O-2020-6230 X.X.il puude raskusastet ei tuvastatud ning puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud.
4.X.X. esitas 14.02.2020 Sotsiaalkindlustusametile vaide. SKA 25.02.2020 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
5.X.X. esitas Tartu Halduskohtule 24.03.2020 kaebuse Sotsiaalkindlustusameti 16.01.2020 otsuse nr P26O-2020-6230 tühistamiseks.
6.Tartu Halduskohus võttis 6.mai 2020 määrusega kaebuse menetlusse ja andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
7.Vastustaja esitas kohtule 26. mail 2020 vastuse, milles palub jätta kaebus rahuldamata
8.Tartu Halduskohtu 26. mai 2020 määrusega määrati vaadata haldusasi nr 3-20-545 läbi kirjalikus menetluses; menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid menetlusdokumente (sh menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid) hiljemalt 3.juunil 2020; täiendavatele menetlusdokumentidele võib vastuväiteid esitada hiljemalt 10. juunil 2020; kohus teeb kohtuotsuse haldusasjas nr 3-20-545 avalikult teatavaks 19.juunil 2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja leiab, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud tema subjektiivseid õigusi saada toetust seoses töövõime kaotusega. Eksperthinnangu andmetel kaebuse esitaja kannatab mõningate krooniliste haigestumiste tõttu : K29.3 - Krooniline superfitsiaal (ne) -gastriit e pindmine, K86.0 - Alkoholi põhjustatud krooniline pankreatiit, K26.7 Kaksteistsõrmikuhaavand, krooniline ilma hemorraagia või perforatsioonita, B18.2 Krooniline C-viirushepatiit, I87.2 - (Perifeerne; krooniline) veenipuudulikkus, K21.0 Ösofagiit gastro-ösofageaalse tagasivooluhaigusega. Seejuures eksperthinnanguga ei ole tuvastatud funktsionaalseid puudusi kaebuse esitajal, millised võiksid olla aluseks töövõimekaotuse määra tuvastamiseks. Eksperthinnang annab kaebuse esitajale järgnevad soovitused: raske füüsilise koormusega seotud töö ei ole soovitatav; pikaajalist seismist nõudev töö ei ole soovitatav. Võib sobida töö vahelduvas asendis vastavalt taotleja oskustele/teadmistele. Töövõime toetamisevajadus: regulaarne põhihaiguste ravi. Seega vastavalt eksperthinnangu järeldustele ja soovitustele ei ole kaebuse esitaja töövõime 100%-line ning kaebuse esitajal on oluline töövõime kaotus. Kaebaja palub tühistada täielikult SKA 16.01.2020 otsus nr. P26O-2020-6230.
10.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja ei tuvasta töövõimet ega maksa töövõime vähenemisega seotud toetusi. Töövõimega seonduv on Eesti Töötukassa pädevuses.
3-20-545 Sotsiaalkindlustusameti pädevuses on puude raskusastme tuvastamine ja puude toetuste määramine. Vastustajale nähtub kaebusest, et kaebaja pole sellest erinevusest päris hästi aru saanud, kuna oma kaebuses leiab kaebaja, et tema töövõime ei ole 100%-line. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (p 9). Vastustaja jääb esialgses otsuses ning vaideotsuses toodud põhjenduste juurde ning ei pea vajalikuks neid uuesti korrata. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab halduskohus, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lõike 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamisel/mittetuvastamisel Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes.
13.Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (so funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb Eesti Töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning Sotsiaalkindlustusamet puude raskusastme kohta (vt Töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 84 SE seletuskiri eelnõu § 2 punkt 4, lk 46).
14.Vaidlusaluses SKA otsuses nr P26O-2020-6230 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning töötukassa töövõime hindamise otsus. Kui töövõime vähenemist ei tuvastata, ei saa määrata ka töövõimetoetust. Ka SKA ei saanud teistsugusele seisukohale asuda, kuna PISTS § 23 lg 7 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks omakorda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotles samal ajal puude raskusastme tuvastamisega ka töövõime hindamist. SKA on asjaolusid uuesti kaalunud vaidemenetluses. Vaideotsus on piisavalt põhjendatud. Pooled ei vaidle asjakohaste valdkonna arvväärtuste summeerimise üle. Vaidlus taandub sellele, kas valdkonna raskusaste on õigesti määratud.
15.Halduskohus ei saa hinnata eksperdiarvamuse meditsiinilisi aspekte, kuid saab kontrollida, kas haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega kooskõlas. Vaideotsus on
3-20-545 HMS-i nõuetega kooskõlas ja selle põhjendustega tuleb nõustuda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).
16.Kohus märgib, et vaidlustatud SKA 16.01.2020 otsus nr. P26O-2020-6230 on põhjendamispuudusega, kuna SKA pole puude raskusastme tuvastamise otsuses piisavalt põhjendanud, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. Otsuse tegemisel on tuginetud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-le 2 lg 2(1), §-le 2(3), 2(4)а, 7 ja 9, sotsiaalkaitseministri määrusе пr 18 ,.Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" §-le 6 ja sotsiaalministri määrusе пr 49 ,,Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määrаmisе ja väljamaksmise kоrd ning tähtаjаd"§|е 5. Seega on vastustaja otsuses küll viidanud puude raskusastme tuvastamisega seotud õigusnormidele, kuid mitmelõikelistele paragrahvidele on viidatud paragrahvi täpsusega. See tähendab, et osaliselt ei ole viidatud normid kaebaja puhul olulised. SKA otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati (vt otsus).
17.SKA selgitas muu hulgas vastuses kaebusele puude raskusastme tuvastamise õiguslikku regulatsiooni ja metoodikat ning märkis järgmist: Eelnevale toetudes tuli puude raskusastme tuvastamisel ka käesoleval juhul toetuda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele ja töötukassa antud töövõime hindamise otsusele Eesti Töötukassa on teinud dokumendipõhise hindamise ja Sotsiaalkindlustusamet on lähtunud sellest kehtiva metoodika alusel. Eesti Töötukassale ekspertarvamuse andnud arst on seega tutvunud kõigi isiku kohta käivate terviseandmetega terviseinfosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille Sotsiaalkindlustusamet on oma puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud ning antud metoodikast tulenevalt ei ole arvväärtused olnud piisavad puude raskusastme tuvastamiseks. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lõige 1 sätestab, et Sotsiaalkindlustusamet edastab arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega, välja arvatud juhul, kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tööealise inimese töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5). Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Näiteks tähendab arvväärtus 2 mõõdukat piirangut, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast (§ 4 lg 6). Võtmetegevuste piirangute arvväärtustest arvutatakse igas seitsmes valdkonnas aritmeetiline keskmine (§ 6 lg 3). Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7).
3-20-545 Kaebaja puhul oli tegevuspiirang liikumise valdkonnas 0,67 ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,25. Kaebaja esitas Sotsiaalkindlustusameti otsusele vaide ning tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-s 82 ja 83 sätestatule, on Sotsiaalkindlustusametil õigus vaide läbivaatamisel kasutada vajaduse korral eksperti (sama on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-17-1110) ning küsida ekspertarstilt arvamust. Sotsiaalkindlustusamet pidas vajalikuks vaidemenetluses küsida täiendavat ekspertarvamust ekspertarst Ivar Vipilt. Ekspertarst Ivar Vipp tutvus kaebaja vaidega ning vaatas üle kaebaja taotluse, esitatud terviseandmed ning töötukassa ekspertarvamuse, tuginedes puude tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel. Ekspertarst Ivar Vipp jõudis seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust puude raskusastme tuvastamiseks. Eksperarst Ivar Vipp andis vaidemenetluse raames järgneva ekspertarvamuse: Vaide esitaja kinnitab, et tema tervislik seisund võrreldes varasemaga, kui oli tuvastatud töövõimetus ei ole paranenud. Samal ajal omades varem olnud haigustega on vaide esitajal tekkinud uued haigestumised, millised on tuvastatud arstliku ekspertiisi läbimise käigus. Lähtudes eeltoodust, arstlikuekspertiisi järeldused sellest, et vaide esitajal ei ole töövõime kaotust on ebaobjektiivsed. Seega vaidlustatav otsus, millega ei ole tuvastatud töövõime kaotust ning keeldutud vaide esitajale puudega tööealisele isikule toetuse määramisest on selgelt põhjendamatu. Vastus vaidele: Sotsiaalkindlustusameti otsuses ei ole märgitud, et isikul ei ole tuvastatud töövõime kaotust, otsusest on märgitud, et isiku tervislik seisund ei põhjusta isikule puuet. 1.Liikumine. Isiku hinnang: liikumise ajal jalad hakkavad paistetama. Selle tõttu vajab puhkepausi. Liikumine on aeglane. Liikumise ajal jalad hakkavad paistetama. Selle tõttu vajab puhkepausi. Liikumise ajal hoiab käsipuust. Suudab, kui seisab jalgadel siis jalad hakkavad paistetama ja valutama. Kliendi sõnul, kui raskusi tõstab siis haigus süveneb. Kliendi sõnul füüsiline koormus süveneb haigust. Ekspertarsti hinnang: objektiivsetele terviseandmetele toetuvalt ei leia kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid raskeid või mõõdukad tegutsemisraskusi liikumise valdkonnas, puuduvad objektiivsed uuringuandmed, mis kirjeldaksid jalgade struktuurimuutusi ja funktsioonihäireid (objektiivsetes terviseandmetes ei ole kirjeldatud jalgade valusid, jalgade turseid). Perearsti dr. Dmitrijeva hinnang 03.01.2020: Üldseisund rahuldav; Nahk normis; Hingamissüsteem - vesikulaaene hingamine. Kardiovaskulaarsüsteem - südame toonid rütmilised , VR 130/80, FR 74x`. Seedesüsteem - kõht on pehme, maks roidekaare all. Gastroenteroloogi dr. Novikova hinnang 22.11.2019: Patsiendil juhuslikult doonori veri andmisel avastatud aHCV positiivsus. Kaebab periooditi valu parema roiekaare all, suukuivust. Rahuldav üldseisund. Südametoonid regulaarsed. Kopsudes bilateraalselt vesikulaarne hingamiskahin. Kõht pehme, min. valulik ülakõhus. Maks pole palperitav. 4.Teadvusel püsimine ja enesehooldus Isiku hinnang: kui liigub järsult siis esineb teadvuse hägunemine. Kliendi sõnul isu puudub. Ekspertarsti hinnang: objektiivsetele terviseandmetele toetuvalt ei leia kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid raskeid või mõõdukad tegutsemisraskusi ärkveloleku ajal teadvuse hägunemisega, söömise ja joomisega, puuduvad objektiivsed uuringuandmed, mis kirjeldaksid teadvuse hägustumisi, mis kirjeldaksid isikul esinevaid raskusi seoses söömise ja joomisega. Perearsti dr. Dmitrijeva hinnang 03.01.2020: Üldseisund rahuldav; Nahk normis; Hingamissüsteem - vesikulaaene hingamine. Kardiovaskulaarsüsteem - südame toonid rütmilised , VR 130/80, FR 74x`. Seedesüsteem - kõht on pehme, maks roidekaare all. Gastroenteroloogi dr. Novikova hinnang 22.11.2019: Patsiendil juhuslikult doonori veri andmisel avastatud aHCV positiivsus. Kaebab periooditi valu parema roiekaare all, suukuivust. Rahuldav üldseisund. Südametoonid
3-20-545 regulaarsed,. Kopsudes bilateraalselt vesikulaarne hingamiskahin. Kõht pehme, min. valulik ülakõhus. Maks pole palperitav. 5., 6., 7. Vaimse võimekuse valdkonnad. Isiku hinnang: praegusel ajal haiguse tõttu ei saa lõpuni tegevused viia. Puhkab tihti. Kodus eelistab voodis olla. Kliendi sõnul kui küsib abi siis sõbrad aitavad. Praegusel ajal abi vajab tihti. Räägib, et haigusi on palju. Ekspertarsti hinnang: objektiivsetele terviseandmetele toetuvalt ei leia kinnitust, et taotlejal oleks püsivaid olulisi tegutsemisraskusi vaimse võimekuse valdkondades, puudub psühhiaatri konsultatsiooniotsus, mis kirjeldaks isiku vaimse seisundi häirumist Kokkuvõtteks: objektiivsetele terviseandmetele toetuvalt ei põhjusta isikul esinevad tervisehäired isikule puuet. Ekspertarst Ivar Vipp selgitas, et kaebajal ei esine igapäevaelus püsipiirangud, mida raviga ei saaks korrigeerida. Esitatud terviseandmete alusel ei esine kaebajal fikseerunud, ravi või ravimitega mittemõjutatavaid funktsioonihäireid ja osalus- ning soorituspiiranguid puuet põhjustavas ulatuses. Ekspertarst Ivar Vipp on seisukohal, et aktuaalsete terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
18.Halduskohus leiab, et vaidlustatud otsuses põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Sotsiaalkindlustusameti 16.01.2020 otsusest nr P26O-2020-6230 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis on aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. Sotsiaalkindlustusametil puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust (edaspidi eksperdiarvamus) ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. SKA on vastuses kaebusele selgitanud, kuidas jõuti selleni, et kaebajal ei tuvastatud puuet ja ta hinnati töövõimeliseks. Seega on kohus veendunud, et SKA lähtus otsuse tegemisel vastuses kaebusele esitatud põhjendustest (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka on vastustaja järginud Riigikohtu praktikat, kui kaasas vaidemenetluses ekspertarsti, kuna kaebaja oli Töötukassa eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla seadnud. Ka Sotsiaalkindlustusameti ekspertarst leidis vaidemenetluses antud arvamuses, et terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid, mis annaks alust puude raskusastme tuvastamiseks.
19.Eeltoodu kohaselt on kaebus alusetu ning Tartu Halduskohtul pole võimalik seda rahuldada. Sotsiaalkindlustusamet oma menetluskulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seega jäävad poolte võimalikud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt nende endi kanda.
20.Halduskohus asendab omal algatusel avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.