Viru Vangla 05.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/181 kohaldati Dmitri Tsajuni suhtes alates 05.06.2020 vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p-de 1, 3, 4, 5 ja lg 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena järgmisi meetmeid: -
eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni, eesmärgiga piirata kinnipeetava suhtlemist ja liikumist;
-
kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni ning seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
-
ohjeldusmeetmete, s.o käeraudade kasutamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni ning seisneb selles, et iga kord enne kambrisse sisenemist pannakse kinnipeetavale läbi kambri toiduluugi käerauad, asetades kinnipeetava käed selja taha;
-
vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni, eesmärgiga minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, keda kinnipeetav võib oma käitumisega ohustada.
3-20-1119 Käskkirja kohaselt viskas D. Tsajun 05.06.2020 kella 12.21 paiku lõunase toidujagamise ajal valvurit piimaga.
2.Viru Vangla 06.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/182 kohaldati alates 06.06.2020 D. Tsajuni suhtes justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 ja VangS § 69 lg 2 p 2 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike riiete kandmist või esemete kasutamise keelamist, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni ja seisneb selles, et kinnipeetavalt võetakse kambrist ära kõik esemed, mille näol ei ole tegemist vangla konteksti mõistes keelatud esemetega, kuid millega on võimalik tekitada endale vigastusi ning millega on võimalik kahjustada vangla vara. Käskkirja kohaselt avastas valvur 05.06.2020 kella 22:02 paiku, et osakonna koridoris on uputus, ning olukorra uurimisel selgus, et D. Tsajun oli pannud oma kambris WC-poti sisse vangla poolt väljastatud plekist kausi, mille tõttu oli uputus tekkinud.
3.D. Tsajun esitas 08.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisnes 06.06.2020 tema paigutamises teise kambrisse ilma tema isiklike asjadeta. Kaebuse kohaselt pani kaebaja 06.06.2020 oma kambri põlema ning ta paigutati seetõttu kambrisse P2-201, kuid talle ei antud tema asju ega dokumente. Kaebaja ei saa habet ajada ega end pesta, kuna tal ei ole millegagi kuivatada. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole sissetulekut.
4.Kohus palus 12.06.2020 kohtunõudes Viru Vanglal teatada, millise käskkirja alusel on kaebaja suhtes kohaldatud täiendavaid piiranguid (paigutatud teise kambrisse ja võetud ära isiklikud asjad); kas kaebaja on esitanud selle käskkirja peale vaide; kas vangla on vaide lahendanud ning millal on kaebaja vaideotsuse kätte saanud. Samuti palus kohus vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud vanglale taotlusi või pöördumisi isiklike asjade tagastamiseks ning kas kaebajale on isiklikud asjad tagastatud, sh rätik kambrisse väljastatud, või mitte.
5.Viru Vangla selgitas 16.06.2020 vastuses kohtunõudele, et kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid 05.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/181 ja 06.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/182 alusel. Kaebaja ei ole esitanud Viru Vanglale nimetatud käskkirjade peale vaiet. Samuti ei ole registreeritud ühtki kaebaja pöördumist tema isiklike asjade tagastamiseks. Vastuse koostamise ajaks on kinnipeetavale tagastatud vaid need isiklikud asjad, millega ei ole võimalik tekitada endale vigastusi ega kahjustada vangla vara (piirang tuleneb 06.06.2020 käskkirjast nr 3-20/1-2/182). Kaebajale on väljastatud rätik.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 06.06.2020 tegevuse, mis seisnes selles, et ta paigutati 06.06.2020 teise kambrisse pärast seda, kui ta oli pannud põlema oma kambri, ning talle ei antud tema isiklikke asju (sh dokumendid, rätik, vahend habeme ajamiseks). Viru Vangla poolt kohtule antud selgitustest järeldab kohus, et kaebaja suhtes oli enne kaebuses kirjeldatud intsidenti kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla 05.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/181 ja 06.06.2020 käskkirjaga nr 3-20/1-2/182 ning kaebaja paigutamisel teise kambrisse pärast tulekahju ei andnud Viru Vangla uut käskkirja. Seega oli kaebaja ilma tema asjadeta teise kambrisse paigutamine tingitud kambris toimunud tulekahjust ning lukustatud kambris edasiviibimise kohustus ja isiklike asjade omamise keeld tulenes käskkirjadest nr 3-20/1-2/181 ja nr 3-20/1-2/182.
8.Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses kirjeldatud Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
3-20-1119
9.Tuvastamisnõude näol on tegemist kaebaja õiguste kaitseks väheefektiivse nõudega, mille esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi (HKMS § 38 lg 4). HKMS § 45 lg 2 järgi võib esitada kohtule tuvastamiskaebuse üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse esitamiseks ei anna õigust hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (HKMS § 45 lg 2 teine lause).
10.Kohtu hinnangul ei ole tuvastamisnõude esitamine praegusel juhul lubatav, kuna kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi tõhusamate vahenditega.
11.Lukustatud kambris viibimise kohustuse ja isiklike asjade omamise keelu kehtivuse lõpetamiseks tuleks kaebajal vaidlustada Viru Vangla 05.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/181 ja 06.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/182. Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei eemaldaks nimetatud käskkirjadega kaebaja suhtes kohaldatud piiranguid ning see oleks võimalik üksnes käskkirjade kehtetuks tunnistamisega vangla poolt või nende tühistamisega kohtu poolt.
12.Kohus ei pea praegusel juhul vajalikuks suunata kaebajat esitama kohtule Viru Vangla 05.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/181 ja 06.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/182 tühistamise nõudeid.
13.VangS § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt võib juhul, kui seadus näeb nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse, esitada kaebuse halduskohtule üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohus on teinud kindlaks, et kaebaja ei ole esitanud Viru Vangla 05.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/181 ja 06.06.2020 käskkirja nr 3-20/1-2/182 peale vaideid, mistõttu ei olnud vangla neid kaebuse esitamise ajaks ka lahendanud. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (VangS § 11 lg 5) ning tühistamisnõuded ei oleks HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 järgi kohtumenetluses lubatavad.
14.Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalik esitada esmalt piirangute kohaldamise käskkirjade peale vaie vanglale ning kui vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, tekib kaebajal õigus pöörduda tema suhtes piirangute kohaldamise aluseks olevate käskkirjade tühistamise kaebusega halduskohtusse. Juhul, kui kaebaja leiab, et tema õigused saavad pöördumatult kahjustada juba vaidemenetluse ajal, on tal võimalus esitada pärast vaide esitamist kohtule esialgse õiguskaitse taotlus käskkirjade kehtivuse peatamiseks (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2) ehk kohtule tuleb selgitada, millised kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed kaebajale käskkirjade kehtivuse peatamata jätmisel saabuksid.
15.Kohus leiab, et kaebus ei ole lubatav ka osas, milles vangla vaidlustatud tegevuse aluseks ei olnud eespool nimetatud käskkirjad (ennekõike kaebaja teise kambrisse paigutamine ja kaebajalt nende esemete äravõtmine, mis ei olnud tulenevalt Viru Vangla 06.06.2020 käskkirjast nr 3-20/1-2/182 kaebajale keelatud). Vangla vastusest nähtuvalt on käesolevaks ajaks kaebajale tagastatud need isiklikud asjad, millega ei ole võimalik tekitada endale vigastusi ega kahjustada vangla vara, ehk need asjad, mille omamise piirang ei tulene Viru Vangla 06.06.2020 käskkirjast nr 3-20/1-2/182 (sealhulgas rätik). Nende esemete äravõtmises seisneva toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, sest kaebajal on olemas tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras. Kui vangla peaks kaebajalt võtma uuesti ära esemed, mis ei ole talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kohaselt keelatud (nt rätik), on tal võimalik esitada vanglale vaie (vt ka Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 9). Vaidemenetluse ajal saab kaebaja vajaduse korral esitada
3-20-1119 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kui kaebaja soovib aga enda ümber paigutamist kambrist P2-201 mõnda teise kambrisse, on tal samuti võimalik esitada esmalt sellekohane taotlus vanglale. Seega saab kaebaja kasutada enda õiguste kaitseks tuvastamisnõudest efektiivsemaid vahendeid.
16.Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks. Kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.