Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Rahuldada hagejate hagi.

Jätta kostja Mediaprint Group OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata, sealhulgas:

10.1 jätta rahuldamata kostja vastuhagi esimene alternatiivne nõue tunnistada hagejate kaubamärgid kehtetuks nende vastuolude tõttu Euroopa Ühenduse Kaubamärgimääruse artikli 7 lg 1 punktide b, c ja d ning lõikega 2; 10.2 jätta rahuldamata kostja vastuhagi teine alternatiivne nõue tunnistada hagejate õigused kaubamärkidele tühisteks Ühenduse Kaubamärgimääruse artikli 51 lõike 1 punkti a alusel alates 04.12.2014; 10.3 jätta rahuldamata kostja vastuhagi kolmas alternatiivne nõue tunnistada hagejate kaubamärgid kehtetuks Ühenduse Kaubamärgimääruse artikli 52 lõike 1 punkti b alusel. Menetluskulude jaotus

3(28)

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4(28)

Kostja kasutatavad domeeninimed www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu sisaldavad hagejale 1 kuuluva kaubamärgi "mediaprint + disain" domineerivat sõna "mediaprint" ning on väga sarnased hagejale 2 kuuluva kaubamärgiga "Media-Print". Kostja teenused on identsed ja samaliigilised hagejate kaubamärkide kaupade ja teenustega, mistõttu võib avalikkus domeeninimed ja hagejate kaubamärgid ära vahetada. Kostja domeeninimed on segadusse-ajavalt sarnased hagejate vaidlusaluste kaubamärkidega. Kostja domeenidel kuvatav veebileht oma domineerivate kujundelementide ja üldise ülesehituse poolest üldmuljelt sarnane hageja 1 veebilehega. Kostja domeene kasutatakse ärilise kasu saamise eesmärgil ehk neil pakutakse kaupu ja osutatakse teenuseid, mis on identsed ja samaliigilised hagejate kaupade ning teenustega. Kostja on pahauskselt loonud tõenäosuse, et asjaomane tarbijaskond seostab domeene www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu ekslikult hagejate varasemate kaubamärkidega ning nendega seotud domeenidega ja usub, et vaidlustatud domeenidel pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteedi eest vastutavad hagejad ja/või hagejatega majanduslikult seotud isikud. Kuivõrd domeeninimed on registreeritud pahauskselt, on hagejatel õigus nõuda nende üleandmist hagejatele. Hagejatele kuuluvad Euroopa Ühenduse kaubamärgid "Media-Print" ja "mediaprint+disain" olid kostja ärinime kasutusele võtmise ajal registreeritud. Kaubamärgid kehtisid Eestis ja tegemist oli Eestis kaubamärgina kaitstavate tähistega. Kostja ärinimi Mediaprint Group OÜ sisaldab peaaegu täielikult sõnalist kaubamärki "Media-Print" ning sisaldab kombineeritud kaubamärgi domineerivat osa "mediaprint". Ärinime Mediaprint Group OÜ registreerimiseks oli kostjal nõutav hagejate notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kostja ei ole nõusolekut taotlenud ja hagejad ei ole seda andnud. Seoses vaidluse kohtuvälise lahendamise katsetega on hagejad kandnud õigusabikulusid summas 720 eurot. 03.08.2015 täpsustatud nõuete kohaselt palusid hagejad kohustada kostjat lõpetama tähise "mediaprint group + disain" kasutamine ja hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus. Samuti palusid hagejad kohustada kostjat lõpetama sõna „mediaprint“ kasutamine domeeninimedes ja hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus. Hagejad palusid kohustada kostjat tegema Media-Print Group GmbH-le Eesti tippdomeeni .ee domeenireeglite punktis 4.1.2.1 sätestatule vastavalt allkirjastatud tahteavaldus domeeninimest www.mediaprint.ee loobumiseks Media-Print Group GmbH kasuks ning tegema oma igakordsele, domeeninimega www.mediaprint.eu seotud teenuseid osutavale registripidajale Euroopa .eu domeeninimede registreerimiskorra punktis 10.2 sätestatud tahteavaldus domeeninime www.mediaprint.eu Media-Print Group GmbH-le üleandmiseks vajaliku kinnituskoodi saamiseks ja selle Media-Print Group GmbH-le edastamiseks ning asendada kostja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga, millega kostjat kohustatakse tahteavaldusi tegema. Hagejad palusid kohustada kostjat lõpetama sõna „mediaprint“ kasutamine oma ärinimes ja hoiduma sellisest kasutamisest tulevikus. Hagejad palusid kostjalt välja mõista kahju 720 eurot ja viivise. Hagejate vastuväited kostja vastuhagile

5(28)

Kostjal saab olla õiguslik huvi taotleda varasemate kaubamärkide kehtetuks tunnistamist või tühistamist nende kaupade ja teenuste osas, mis on seotud kostja majandustegevusega, mitte laiemalt nagu kostja oma hagi esitanud on. Hagejad toovad esile, milliste klasside osas tuleb vastavate kaubamärkide puhul jätta kostja hagi rahuldamata. Kuna trükiseid, trükiteenuseid ja nendega seotud kujundus- ja transporditeenuseid tarbivad nii tavatarbijad, kui professionaalsed turuosalised, tuleb hagejate kaubamärkide eristusvõime hindamisel lähtuda vastavast avalikkuse sektorist. Ekslik on kostja seisukoht nagu oleks trükiste ja trükiteenuste tarbijaskond tavapärasest tähelepanelikum. Kaubamärkide „mediaprint + kuju“ ja „Media-Print“ sõnalistel osadel puudub otsene üheselt mõistetav ja ka tuletatav tähendus. Seega ei kanna hagejate kaubamärkide sõnalised osad üheselt mõtestatud tähendust ega ole kirjeldavad. Hageja 1 kaubamärgi "mediaprint + disain" kujundelement on spetsiifiline, koosnedes vaid üheksast väikesest ruudust, mis oma paigutuse- ja erinevate toonidega loovad mulje ühest suurest ruudust. Keskmine trükiste ja trükiteenuste tarbija ei asu hindama, kas tegemist võiks olla fragmendiga maatriksist või värvikinnituse väljatrükiga. Tuleb hinnata, kuidas tarbija tajub märki tervikuna, mitte selle esinevaid osi. Asjaolu, et kõikidel osadel eraldi võetuna puudub eristusvõime, ei välista võimalust, et nende kombinatsioon võib olla eristusvõimeline. Kaubamärgid „mediaprint + kuju“ ja „Media-Print“ ei ole kunagi olnud kaubanduses asjaomaste kaupade või teenuste osas üldises kasutuses. Nimetatud järeldust on kinnitanud ESÜA oma 28.05.2013 otsuses nr R 1994/2012-4. Sõna „Mediaprint“ piisavat eristusvõimet on kinnitanud ESÜA oma hiljutises menetluses. Kostja ei ole tõendanud, et tema kirjeldatud viisil mõistab sõna „mediaprint“ asjaomane avalikkus. Ekslik on kostja väide, et „mediaprint“ on samaväärne tähistega „print media“, „printmedia“ ja „print medium“. Ehkki kaubamärgi sõnaline osa „mediaprint“ koosneb inglisekeelsetest sõnadest „media“ ja „print“, ei ole need sõnad liitsõnana keeles kasutuses ega oma asjaomaste kaupade ja teenuste osas kirjeldavat tähendust. Sõna „media“ viitab üldnimetusena meediale ehk massiteabevahenditele, mis hõlmab kirjutavat pressi, raadiot, ja televisiooni. Sõna „print“ on mõistetav tähenduses „trükk e trükijälg“. Nende kahe sõna ühenduse vaste eesti keeles on „meediatrükk“ ehk „meediatrükijälg“, mis on uudne kirjeldusvõimetu kooslus, millele Google otsingusüsteemis vasted puuduvad. Kostja on tunnistanud, et sõnu „media-print“ ja „mediaprint“ ei sisaldu sõnastikes. Kostja ei ole välja toonud ühegi teenuse ega kauba omadust, mida antud sõna kirjeldaks. Kostja väited kujundusliku osas suhtes on tõendamata. Kaubamärgi „Media-Print“ kehtetuks tunnistamisel ei saa tugineda Eestis esinenud asjaoludele, mistõttu on asjakohatud kostja väited sõnade „media“ ja „print“ vastete kohta eesti keeles, sõnade „media“ ja „print“ väidetava kasutuse kohta laensõnadena eesti keeles ning Eesti tarbijate inglise keele oskuse kohta. Hageja 2 kaubamärk „Media-Print“ on sõnaline tähis, mis koosneb kahest suurtähega algavast sõnast „Media“ ja „Print“, mis on sidekriipsu abil seotud. Nendel sõnadel puudub tähendus. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et Euroopa Liidu liikmesriikide tarbijad seostasid kaubamärgitaotluse esitamise hetkel tähist „Media-Print“ mõne kirjeldava või tavapärase tähendusega. Tervikuna on tähis tajutav nimena, mis on eristusvõimeline. Tavapärasuse hindamisel peab arvestama mitte märgi kirjeldavat iseloomu, vaid jooksvat kasutamist vastavate kaupadega kauplejate hulgas. Tähis võib ka kasutamise käigus muutuda eristusvõimeliseks.

6(28)

Kostja viidatud veebilehed ei ole asjakohased. Hagejate selgitustest nähtub, et kõikidel kostja esitatud veebilehtedel kasutatakse sõnu „media print“ pakutavaid teenuseid eristavate tähistena ning sageli ärinimede osadena. Sarnaseid tähiseid kasutatakse kaubamärgi funktsioonis. Veebilehtedest ei nähtu, et turuosalised kasutaksid tähiseid tavapärase ärisuhtluse osana, osutatavate teenuste kirjeldamisel või oma kaupade/teenuste reklaamimise otstarbel. Kostja esitatud materjalidest ei nähtu ka hagejate terviklike kaubamärkide kasutamist teiste turuosaliste poolt. Hagejad ei nõustu, et kuna trükiteenused kuuluvad klassi 40, ei ole nimetatud teenused hagejate kaubamärgiregistreeringutega hõlmatud. Teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte. Trükiteenuste osutamine on lähedalt seotud trükiste valmistamisega. Seetõttu on tavapärane, et trükiseid valmistavad ettevõtted pakuvad ka trükiteenuseid. Kaubamärk „Mediaprint + kuju“ on muudetud vorm kaubamärgist „Media-Print“. Varasem tähis on hageja 2 sõnaline kaubamärk „Media-Print“ ning hageja 1 kaubamärk „Mediaprint + kuju“ on selle kaubamärgi uuendatud/kaasajastatud versioon. Kaubamärk „Mediaprint + kuju“ erineb varasemast kaubamärgist „Media-Print“ üksnes elementide poolest, mis ei muuda varasema kaubamärgi eristusvõimet. Seega on hagejad täitnud kaubamärgi „Media-Print“ kasutamise kohustuse kaubamärgi „Mediaprint + kuju“ kasutamise kaudu. Hagejad on kasutanud oma kaubamärke. Käesolevas asjas tuleb hinnata hagejate kaubamärkide kasutamist üksnes trükiste, trükiteenuste, nendega seotud pakkimis- ja transporditeenuste ning konsultatsiooniteenuste osutamisel, sest kostja õigustatud huvi ei ulatu antud valdkonnast väljapoole. Kostja on tunnistanud, et hagejad kasutavad oma kaubamärke trükiteenuste osas. Trükiteenuste osutamine (klass 40) on kohandatud trükiste (klass 16) valmistamise ja müümise eeltingimuseks ja trükiseid müüvad ettevõtted osutavad samaaegselt trükiteenust. Tegemist on samaliigilise kauba- ja teenustega, mistõttu ulatub hagejate kaubamärkidest tulenev ainuõigus trükiteenustele. Hagejad on osutanud trükiteenuseid, sest hagejad kasutavad oma kaubamärke trükiste müügiga seotud äridokumentatsoonil ja trükistel endil. Kostja ei ole väiteid hageja pahausksuse kohta tõendanud. Kostja vastuväited ja vastuhagi

7(28)

eristusvõime klassides 16 ja 40. Ruudukujulised kujunduselemendid on trükitööstuses kasutatavad värvikinnituse väljatrüki (colour proofing, calibration bar) mõõtmiseks esitatud värvi proovilapid (pooltoonide proovilapid). Tegu on tavapäraste ja isikupäratute elementidega, mis vihjavad trükistele ning trükiteenustele ja millel puudub eristusvõime. Ingliskeelse sõna „media“ eestikeelne vaste on „meedia“ või „massimeedia“ või „ajakirjandus“ ning ingliskeelne sõna „print“ tähendab „trükkima“, „printima“, „trükk“, aga ka „jälge“. Tegemist on (massi)teabevahendi või meediavahendi trükisega või trükimeediaga (trükisõnalised massiteabevahendid) või pabertoodete trükkimisteenusega (teenus, millega trükitakse meediat). Arvestada tuleb Eesti tarbijate üldist head inglise keele oskust. Sõnad „media“ ja „print“ on lihtsad ingliskeelsed sõnad ja asjaomasele avalikkusele on sõnakombinatsioonid „Mediaprint“ ja „Media-Print“ arusaadavad. Nende sõnade liitmisel ei moodustu uus eristusvõimeline tähis. Kahest kirjeldavast sõnast koosneva kaubamärgi registreerimine võimalik ainult siis, kui tähise kombinatsioon moodustab uue sekundaarse tähendusega tähise või kui selline kombinatsioon ei ole tavapärane kaitstavate kaupade osas. Sõnad „Mediaprint“ ja „Media-Print“ on samaväärsed tähistega „print media“ ja „print medium“ ehk trükimeedia. Hagejatel puudub nõudeõigus kostja domeeninimede ja ärinime muutmise suhtes, sest need sisaldavad vabaks kasutamiseks mõeldud sõnu. Hagejatel puudub õiguslik alus nõuda kostjalt ärinime muutmist, sest tegemist on vabalt kasutatava tähisega/sõnaga. Kostja ei tegutse aladel, milliste jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud, sest kostja tegeleb trükiteenuste osutamisega. Ruutusid sisaldava elemendi on kostja ise hea tahte märgina oma domeeninimes ära vahetanud ümara kujuga elementide vastu. Kuivõrd hagejatel puuduvad ainuõigused, ei saa nad nõuda kahjutasu.

8(28)

tarbijate jaoks. Inglise keel on asjatundliku avalikkuse jaoks arusaadavaks võõrkeeleks Euroopa Liidus tervikuna. Ingliskeelne tähis „mediaprint“ on väga laialdaselt kasutusel (erinevates EU liikmesriikides). Hagi (järelikult ka vastuhagi) ei pea olema esitatud asjast huvitatud isiku poolt (erinevalt KaMS §des 52 ja 53 sätestatust). Ühenduse kaubamärkide tühiseks/kehtetuks tunnistamine nö igamehe õigus ning arvesse ei pea võtma vastuhagi esitaja tegevusvaldkondi. ESÜA juhendis tühistamismenetluste kohta on sätestatud, et absoluutsetel põhjustel põhineva tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse võib esitada mistahes füüsiline või juriidiline isik. Kostja õiguslik huvi samas tuleneb esitatud hagist, sest hagejad ise on tuginenud oma kaubamärkide kõikidele kaupadele ja teenustele. Hagejad ei ole tõendanud oma kaubamärkide kasutamist klassides 16, 35, 36, 38, 41, 42. Kaupade/teenuste samaliigilisusele saab tugineda ainult kaubamärgi rikkumise üle peetavas menetluses, kuid käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas hagejad on reaalselt oma kaubamärke kasutanud. Hagejad on oma kaubamärgid registreerinud trükiste osas klassis 16, kuid tegelikkuses osutavad nad üksnes trükiteenuseid (klass 40). Esitatud tõenditest ei nähtu, et ühelgi neist oleks toodud kaubamärk „Mediaprint“ trükise nimetuse või selle tähistamise tähenduses. Hagejate esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks kaubamärgi tegelikku kasutamist. Hagejate kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus

9(28)

10(28)

ESÜA 28.05.2013 otsuses nr R1994/2012-4 ei tuvastatud hagejate kaubamärkidel eristusvõime puudumist ja otsuse punktis 15 leiti, et tegemist on kujundusliku kaubamärgiga, kus sõnade esitlusviis ja graafiline kujund omavad tähtsust. Punktis 16 leidis apellatsioonikoda, et sõna „media” tähendab massikommunikatsiooni, näiteks ajalehti, raadiot ja televisiooni. Sõna „print” tähendab koopiat või reproduktsiooni. Kahe sõna kombinatsioon on asjaomaste teenuste ja kaupade osas nõrgalt eristusvõimeline. Samas asuti punktis 25 selgele seisukohale, et tervikuna ei olnud hageja 1 kaubamärk kirjeldav, sest see ei kirjeldanud asjaomaste kaupade ja teenuste omadusi ning arvestada tuli kaubamärgi kujunduslikke elemente. Tähis „mediaprint“ on eristusvõimeline tähis asjaomaste kaupade või teenuste osas, sest kuigi tähises on kasutatud kahte sõna, mida tavaliselt võib kasutada seoses trükitoodete või teenustega, ei ole nende kombinatsiooni näol tegemist kirjeldava tähise ehk sõnaga, mis otseselt, ilma täiendavate selgitusteta inglise keelt kõneleva tarbija jaoks viitaks mõnele teenusele või kaubale või nende omadustele. Tähisega „mediaprint“ ei saa kirjeldada otseselt ühtegi teenust või kaupa või nende funktsioone, milliste jaoks vaidlusalused kaubamärgid registreeritud olid ja vastupidist ei ole kostja tõendanud. Järelikult on kahe kirjeldava sõna kombinatsiooniga tekkinud tähis, mis on midagi enamat, kui pelgalt kahe kirjeldava sõna summa ning seda sõltumata sellest, et tähis „mediaprint“ ei ole eriti fantaasiarikas. Järelikult ei kuulu kostja vastuhagi EÜKMe artikli 7 lg 1 p c alusel rahuldamisele. Kuivõrd hageja 2 sõnalise kaubamärgi taotlus esitati 24.04.1998, tuli kostjal tõendada, et tähis „mediaprint“ oli muutunud igapäevases keelekasutuses või kindlaks kujunenud kaubandustavades mõne kauba või teenuse omadust kirjeldavaks. Kostja vastavat asjaolu ei tõendanud. Kostja esitatud tõendid tähise „mediaprint“ kasutamise kohta Eestis, Lätis, Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Ungaris, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias on asjakohatud nõude esitamisel EÜKM artikli 7 lg 1 punkti d mõistes, sest kaubamärgitaotluse esitamise ajal ei olnud nimetatud riigid veel Euroopa Liiduga liitunud. Väljavõtetest erinevatest Euroopa Ühenduses registreeritud domeeninimedest „mediaprint“ ei saa järeldada, millal on domeenid registreeritud ning kas kõiki domeeninimesid kasutatakse trükitoodete ning trükiteenuste valdkonnas. Seega ei saa esitatud tõendid kostja vastuväiteid tõendada. Hagejad selgitasid, et domeen mediaprint.tv kuulub ettevõttele, mille ainuosanikuks on hageja 1 (toimiku 2. kd, lk 45-56). Veebileht mediaprint.org kuulub hagejaga 1 koostööd tegevale ettevõttele (toimiku 2. kd, lk 57-65). Hagejatega seotud domeeninimed ei saa kuidagi kohtu hinnangul tõendada kostja väiteid selle kohta, et tähist „mediaprint“ oli juba kaubamärgitaotluse esitamise ajal asjaomastes valdkondades kasutatud mõnda asjaomast kaupa või teenust kirjeldavana. Kohus analüüsis kostja koostatud tabelit tähise „mediaprint“ kasutamise kohta Euroopa Liidus koos vastavate veebilehtede näidetega ja leidis kokkuvõttes, et neist ei saa järeldada, et tähist „mediaprint“ oleks kasutatud mõne teenuse või kauba kirjeldamiseks. EÜKM artikli 12 järgi võib antud juhul tegemist olla olukorraga, kus hagejatel ei olnud õigust keelata kasutamast oma nime nendel ettevõtetel, kellel see oli juba olemas varasemalt. Sõna „mediaprint“ kajastavate domeeninimede ja veebilehtede kohta erinevates riikides ja järeldas, et esitatud tõenditest ei nähtu, et tähist „mediaprint“ oleks kasutatud mõne teenuse või kauba kirjeldamiseks. Väljavõttest saksakeelsest Wikipediast (toimiku 3. kd, lk 108-111m, tõlge toimiku 4. kd, lk 71-74) Austrias samanimelise ettevõtte olemasolu kohta nähtub küll tähise „mediaprint“ kasutamine, kuid järeldada ei saa, et tähist on kasutatud mõne kauba või teenuse omaduse kirjeldamiseks. Hageja

11(28)

kodulehe väljavõttest (toimiku 3. kd, lk 112, tõlge lk 113) ei saa ka järeldada, et hageja ise kasutaks tähist „mediaprint“ millegi kirjeldamiseks. Väljavõttest inglise-eesti masintõlkesõnastikust Eesti Keele Instituudi kodulehelt (toimiku 3. kd, lk 105) nähtub, et sõnad „print meedium“ tähendavad eesti keeles trükisõna. Samuti on Eestis registreeritud 24.05.2000 OÜ Print Media (toimiku 3. kd, lk 106), mis on trükitooteid valmistav ettevõte (toimiku 3. kd, lk 107). Kohtu hinnangul on tegemist asjakohatu tõendiga, sest sellest ei saa järeldada, kuidas asjaomane avalikkus tajus tähist „mediaprint“ seisuga 24.04.1998.

12(28)

sellisest kasutamisest tulevikus. Kohus kohaldas EÜKM art 9 (1) (a), (b), (c), (2) (a), (b), (c), (d), (2), (3), art 12 (a), (b), KMS § 57 lg 1, VÕS § 1055 lg 1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hagiavalduse esitamise ajal kasutas kostja oma veebilehtedel tähist mediaprint.ee ja mediaprint.eu. Maakohus analüüsis kostja kaubamärgi kujunduslikku ja sõnalist osa kogumis ja leidis, et kostja kasutatud tähise on identne ja äravahetamiseni sarnane mõlema hageja kaubamärgiga. Menetluse kestel kostja muutis kasutatava tähise kuju, kuid tähise sõnaline osa on sama ning on endiselt identne hagejate kaubamärkide sõnalise osaga. Muudatused kostja tähise kujunduslikus osas ei too kaasa sarnasuse puudumist tähise ja hagejate kaubamärkide vahel eeskätt sõnaliste osade identsuse tõttu. Samuti ei ole kostja kasutatud tähisega tekitatud üldmulje endiselt kontseptuaalselt erinev hageja 1 kaubamärgi üldmuljest. Seetõttu kasutab kostja endiselt tähist, mis on äravahetamiseni sarnane hagejate kaubamärkidega. Puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutab vaidlusalust tähist oma majandus- ja kutsetegevuses ärilise tulu saamiseks. Kostja kasutab hagejate kaubamärkidega identset ning äravahetamiseni sarnast tähist kaupade ja teenuste suhtes, mis on identsed ja sarnased nende kaupade ning teenustega, milliste jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud. EÜKM artikli 9 (1) kohaldamisel ei oma tähtsust Nizza klassifikatsioon, sest kaubamärgiomanikul on õigus kasutada identsete ja sarnaste tähiste kasutamist mitte ainult identsete kaupade ja teenuste puhul, vaid ka sarnaste kaupade ja teenuste puhul. Kostja väited oleksid asjakohaseid vaid siis, kui mõni kostja osutatavatest teenustest või müüdavatest kaupadest oleks täiesti erinev nendest, milliste jaoks on hagejate kaubamärgid registreeritud, kuid kostja ei ole ühtegi sellist teenust või kaupa esile toonud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kliendid, kellele on tema kaubad ja teenused suunatud, erinevad täielikult hagejate klientidest, mistõttu on tähiste segiajamise võimalikkus välistatud. EÜKM artikli 9 lõikest 1 ei tulene, et kaubamärgiomanik võib keelata kolmandal isikul sarnase või identse tähise kasutamise siis, kui segiajamine on reaalselt aset leidnud. Piisab segiajamise tõenäosusest, mis on tõendanud. Kostja ei ole vastuhagis tõendanud oma väidet hagejate kaubamärkide eristusvõime puudumise kohta. Kuivõrd vastuhagi on jäänud rahuldamata, tuleb lähtuda kaubamärkide kehtivuse eeldusest (EÜKM artikkel 99) ning hagejate kaubamärkidega antud õigused jõustusid kostja kui kolmanda isiku suhtes alates kuupäevast, mil avaldati kaubamärkide registreerimine (EÜKM artikkel 9 (3)).

13(28)

Tõenditest nähtub, et domeeninimi mediaprint.eu on registreeritud 08.06.2007 ning see kuulub kostjale. Domeeninimi mediaprint.ee on registreeritud 04.07.2010 ning see kuulub. Domeeninimedes on kasutatud hagejate kaubamärkide sõnaliste osadega „mediaprint“ ja „MediaPrint“ identset tähist „mediaprint“. Vaidlus puudub selle üle, et kostjal või domeeninimed registreerinud OÜ-l Hansavalve puudus hagejate nõusolek domeeninimede registreerimiseks. Domeeninimesid www.mediaprint.ee ja www.mediaprint.eu kasutab kostja oma äritegevuses selliste kaupade ja teenustega seoses, mis on sarnased nende kaupade ja teenustega, milliste suhtes on hagejate kaubamärgid registreeritud. Seetõttu rikub kostja vastavaid domeeninimesid kasutades hagejate kui kaubamärgiomanike õigusi EÜKM artikli 9 lg 1 punkti b mõistes. Kostja vastuväited, et tähis „mediaprint“ vabaks kasutamiseks mõeldud sõna, ei ole põhistatud ega tõendatud. Mitmetel kostja viidatud juhtudel on kolmandad isikud registreerinud oma domeeninimed, sest nende ärinimi sisaldab tähist „mediaprint“ ning see ärinimi on varasem võrreldes hagejate kaubamärgitaotluste esitamise ajaga. Olukorras, kus ettevõtja kasutab registreeritud kaubamärgiga võrreldes varasemat ärinime oma domeeninimena, võib tegemist olla EÜKMe art 12 (a) toodud juhtumiga, sel juhul järgib nimetatud ettevõtja ausat tööstus- või kaubandustava. Kostja puhul ei ole aga tegemist sellise olukorraga, sest kostja registreeris oma domeeninimed hiljem võrreldes hagejate kaubamärkidega. Tähis „printmedia“ ei ole identne tähisega „mediaprint“. Hagejatel on endal õigus otsustada, kas nad soovivad või ei soovi esitada mõnda kaubamärgiomanike õigustest tulenevat nõuet tähist „printmedia“ kasutava isiku vastu. Sellise nõude esitamata jätmine ei anna kostjale õigust kasutada domeeninimedes tähist „mediaprint“.

14(28)

15(28)

kaupu või teenuseid või kaupade või teenuste omadusi kirjeldavana, millega seoses taotlus esitati. Piisab sellest, kui neid märke ja tähiseid saab sellel eesmärgil kasutada. Selle sätte alusel ei registreerita sõnamärki, kui vähemalt üks selle võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade ja teenuste omadust (C-191/01P Doublemint, p 32). EÜKM artikli 7 (1) (c) osas ei pea tõendama tähisele omistatud tähendust (kirjeldavust). Sätte mõte on kaitsta avalikke huvisid, et isik ei saaks enda nimele registreerida tähist, mis on tulenevalt selle kirjeldavusest vabaks kasutamiseks kõigile asjast huvitatud isikutele. Apellant esitas tõendeid tähiste „media“ ja „print“ tähenduste osas. Tähise kirjeldavuse üle otsustamisel ei ole määrav grammatiliselt õige nimi- ja omadussõnade kasutamine. Eri keelte sõnadest moodustatud kombinatsioonid ei pruugi tulemust muuta, kui asjaomased tarbijad mõistavad mõlemat sõna ilma täiendava pingutuseta. Nii on see ka antud juhul ja kohus on sellega oma otsuses nõustunud. Pigem tuleb hinnata, kas sõnaühendi tähendus ümberpööramise korral muutub. „Mediaprint“ ja „Media-Print“ on samaväärsed tähistega „print media“, „printmedia“ ja „print medium“ e. trükimeedia (trükisõnalised massiteabe-vahendid). Maakohus leidis ebaõigesti (lahendi p-s 150), et Ühenduse kaubamärk on ühtne, mille põhjal järeldas kohus, et ühenduse kaubamärgi puhul saab eristusvõime puudumist hinnata tervikuna liikmesriikides, mitte ainult ühe liikmesriigi pinnalt. EÜKM art 7 (2) tulenevalt kohaldatakse art 7 (1) keeldumisaluseid olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas. Seega piisab absoluutsete keeldumisaluste olemasolust kasvõi ühes liikmesriigis, et ühenduse kaubamärki mitte registreerida (või kehtetuks tunnistada). Seega piisaks nõude rahuldamiseks vaid sellest, kui vaid ühes liikmesriigis tajuksid isikud vaidlusalust tähist eritusvõimetuna. Inglise keel on arusaadavaks võõrkeeleks Euroopa Liidus tervikuna asjaomase asjatundliku avalikkuse hulgas. EÜKM artikli 7 (1) (b) kohaselt ei pea tõendama asjaomase tarbija keeleoskust kaubamärgitaotluse esitamise kuupäeva seisuga. Samuti ei pea inglise keele oskus olema vastava tarbija emakeele oskusega võrdsel tasemel. Sõnad „media“ ja „print“ on laensõnadena otseselt ka eesti keeles samatähenduslikena kasutusel (meedia, printima), nende tähendust teab keskmine eesti tarbija olenemata tema inglise keele tasemest. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid asjaomase tarbijaskonna keskmisest suurema informeerituse ja tähelepanu ning inglise keele rolli kohta. Maakohtu ESÜA otsusest R1994/2012-4 tehtavad järeldused on ebaõiged. Asjaolu, et tervikkaubamärk (koos kujundusega) peeti eristusvõimeliseks, pole oluline. Oluline on, et sõnalise osa „mediaprint“ õiguskaitse ulatuse osas andis Komisjon oma õigusliku hinnangu ja sellest tulenevalt ei saa vastustaja esitada pretensioone kolmandatele isikutele, kes soovivad seda vabaks kasutamiseks mõeldud sõnaühendid oma majandustegevuses kasutada. EÜKM artikli 7 (1) (d) alusel esitatud hagi jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata. Apellant on esitanud piisavalt tõendeid nii enne 24. aprilli 1998 (vt nt otsuse p-d 181, 182), kui ka 20. detsembrit 2006. Tõendid, mis on esitatud vahemiku 24. aprill 1998 kuni 20. detsembri 2006 osas, saab edukalt kasutada seoses kaubamärgiga vastustaja 1 kaubamärgi CTM 005608211 analüüsiga, mida maakohus ei teinud.

16(28)

Maakohus on ekslikult leidnud, et paljude domeeninimede ja ärinimede koosseisus on kasutatud tähist „mediaprint“ koos muude sõnaliste elementidega ja järelikult ei oma need asjassepuutumust. Ärinimede õiguslik regulatsioon on üles ehitatud teisiti, kui kaubamärkide oma. Ärinimi peab olema eristatav teistest ärinimest, kuid erinevalt kaubamärgist võib ärinimi olla sellega tähistatava tegevusvaldkonna suhtes kirjeldav. Domeeninimedega on sisulisest olukord analoogne – need võivad olla tegevusvaldkonna suhtes eristusvõimetud või kirjeldavad. Sama tippdomeeniga saab olla ainult üks identne domeeninimi. Kui see domeeninimi on kaubamärgi mõistes eristusvõimetu või kirjeldav, siis teised kasutades sarnast domeeninime, peavad sellele lisama täiendavaid elemente. Saksamaal on lisaks vastustajate domeeninimedele registreeritud mitmeid domeeninimesid, mis sisaldavad tähist „mediaprint“ (vt otsuse p 188). Järelikult omavad käesolevas asjas puutumust ka ärinimed ja domeeninimed, mis sisaldavad endast tähist „mediaprint“ ja lisaks veel mingeid sõnalisi elemente, kuna nende kasutamine on vajalik, et eristada ärinimesid ja domeeninimesid tulenevalt nende eristamist/registreerimist reguleerivatest regulatsioonidest. See ei ole samastatav kaubamärkide eristamise ja registreerimise nõuetega. Tähise „mediaprint“ laialdane kasutamine näitab selgelt, et tegemist on tavapärase tähisega vastavas valdkonnas ja lisaks kirjeldava tähisega, mida tohivad ja ka kasutavadki paljud iseseisvad ettevõtjad erinevates riikides. Tavapärasuse tõendamiseks piisab, kui tähist „Mediaprint“ on laialdaselt kasutatud erinevate isikute ärinime või domeeni osana – seda on apellant tõendanud. Apellant on lisaks tõendanud, et tähist on kasutatud ka üksikuna ainult ärinime või domeeninimena. Artikli 12 lg 2 käsitleb füüsilise isiku nime. Ärinimede, domeeninimede ja kaubamärkide (ka nimed) kohta on erinevad regulatsioonid ja sellele artikli 12 lg a ei laiene. Järelikult saab siin lähtuda sellest, et tegemist on kirjeldava ja tavapärase tähisega. Domeeninimedega seonduvad tõendid on asjakohased, kui võrrelda vastavaid kuupäevi vastustajate kaubamärkide esitamise kuupäevadega (vastavalt 20. detsember 2006. a vastustaja 1 24. aprill 1998. a vastustaja 2). Kostja toob näiteid domeeninimedest ja nende registreerimise kuupäevadest. Asjaolu, et osad neist internetilehekülgedest on veel loomisel, ei oma antud juhul tähtsust, kuivõrd oluline on siinkohal asjaolu, et domeen on kellegi poolt registreeritud, st ka see isik on eeldanud, et tegemist on vabaks kasutamiseks mõeldud tähisega. Samuti ei oma tähendust domeeni mittekasutamine täna, sest välistada ei saa, et see alles võetakse kasutusele või, et see oli kasutusel varem. Avalikkus ei taju seda tähist kaubamärgina vaid kui eristusvõimetu, tavapärase ja asjaomaseid valdkondasid kirjeldava tähisena. Tulenevalt eeltoodust tuleb käesolevas asjas otsuse tegemisel arvesse võtta ka hilisemaid domeeninimesid ja ärinimesid, kuna need näitavad selgelt avalikkuse arvamust antud tähise osas. Tavapärasuse tõendamiseks tuleb tõendada, et tarbija on vaidlusesemeks oleva tähisega puutunud kokku mujal, kui kaubamärgi kontekstis, mille tõttu tuntakse ära tähise tavapärane tähendus seoses taotletavate kaupade ja teenustega. Maakohus on lähtunud sellest, kas domeeninimes peituv tähis kirjeldab selle domeeninimega hõlmatud tegevusalasid. Kirjeldavus on hoopis teine kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus – EÜKM artikli 7 (1) (c). Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid hageja 1 kujundliku kabamärgi kujundelemendi kohta ja viitab ESÜA Apellatsioonimenetluse otsusele R 2600/2011-1 (14.11.2012). Ruutudest koosnev kujunduselement on eristusvõimetu, mistõttu selle elemendi lisamine kaitsevõimetule sõnale „mediaprint“ ei anna kaubamärgile eristusvõimet.

17(28)

18(28)

Apellant on järgides ausat tööstus- või kaubandustava oma majandustegevuses (ärinimes, domeeninimes ja logos) kasutanud vabaks kasutamiseks mõeldud tähiseid – sõna mediaprint ja värvilised kastikesed, mis sümboliseerivad trükinduses tavapäraselt kasutatavaid elemente (trükipoognal kasutatavate värvide proovilappe). Apellant ei ole sellise tegevusega kuidagi rikkunud vastustajate kaubamärkide õiguskaitset.

19(28)

20(28)

ning vajavad eraldi hindamist (vt nt 12. jaanuari 2016 otsus kohtuasjas C-173/04 Deutsche SiSiWerke vs. Siseturu Ühtlustamise Amet p 59).

21(28)

22(28)

koostisosade lihtne järjestamine, ilma ebatavalise muutmiseta, eriti süntaktilist või semantilist laadi, võib tuua endaga kaasa kaubamärgi, mis koosneb eranditult tähistest või andmetest, mis kirjeldavad käibes märgitud kaupade või teenuste tunnuseid. Sellisel kombinatsioonil võib ka kirjeldav iseloom puududa, kui kombinatsioonist tulenev mulje erineb piisavalt sellest, mis tekib tema komponentide kokkupanekust. Sõnamärgi puhul, mida võib nii kuulda kui näha, tuleb arvestada nii akustilist kui ka visuaalset muljet (lahendis C-265/00 BIOMILD, p-d 37-40)

23(28)

24(28)

25(28)

26(28)

läbi vaatamata. Apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei too kaasa kostja vastuhagi rahuldamist või hagejate hagi rahuldamata jätmist. Seoses sellega maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks alus puudub. Poolte ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 100 % kostja kanda (TsMS § 173 lg 1).

27(28)

Seega loeb ringkonnakohus hagejate lepinguliste esindajate toimingud põhjendatuteks ja vajalikeks kokku 35 (25 + 2 + 5 + 1,5 + 1,5) tunni ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

28(28)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.