Määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule 25. mail 2020 kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat läbi viima veeuuringud ja kaebaja terviseuuring, andma kaebajale kätte veekeeduseade ning võimaldama kaebajale ravi. Kaebaja põhjendab, et on alates 21. maist 2020 taas Tartu Vanglas, kus on probleem kraaniveega, mis põhjustab kaebajale terviseprobleeme. Kui vesi on keedetud, siis probleeme ei ole. Abi ei ole olnud meditsiiniosakonna poole pöördumisest, kuna osakonna hinnangul ei ole asi vees. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse abinõu korras kohustada vanglat andma kaebajale laos olev veekeeduseade. Kaebuses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise ning riigi õigusabi taotlused. Ühtlasi soovib kaebaja haldusasja menetluse kinniseks kuulutamist, kuivõrd kaebus sisaldab tema terviseandmeid.
2.Tartu Vangla esitas kohtule 1. juunil 2020 vastuse, milles märgib, et kaebaja ei ole Tartu Vanglasse saabumisest kuni kohtunõudele vastamise hetkeni esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi. Vangla märgib lisaks, et isiklike asjade laost veekeeduseadme väljastamine ei ole pärast selleks vajalike toimingute tegemist takistatud. Eseme kambrisse saamiseks peab isik aga esmalt esitama vastavasisulise taotluse.
3-20-1002
KOHTU SEISUKOHT
3.Kuigi kaebaja on kaebuse pealkirjastanud tuvastamis- ja kohustamiskaebusena, nähtub kaebusest, et kaebaja on esitanud üksnes kohustamisnõuded. Isegi kui kaebaja esitaks eraldiseisvalt tuvastamisnõuded, ei oleks need lubatavad, kuivõrd kaebaja õiguste kaitseks leiduvad tõhusamad vahendid (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2).
4.Kaebaja palub Tartu Vanglat kohustada läbi viima kaebaja terviseuuring ning võimaldama talle kraaniveest tulenevate terviseprobleemide leevendamiseks ravi. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et osas, milles kaebaja ei ole rahul Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusega, ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
4.1.Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ja 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9; Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11).
4.2.Kuivõrd kaebaja etteheited Tartu Vangla tervishoiuteenuse osutajate tegevusele seonduvad osutatava teenuse kvaliteediga ja vajaliku ravi osutamata jätmisega, sh terviseuuringute ja vajaliku ravi võimaldamata jätmisega, on selles osas tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. Eelnevale tuginedes tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel X.i kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks seoses tervishoiuteenuse osutajate tegevusega.
5.Kaebaja nõuab ka Tartu Vangla kohustamist viia läbi kraanivee uuringud ning anda talle laost veekeeduseade. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s 5.
5.2.Kaebaja ei ole vanglale esitanud taotlust või vaiet, milles paluks viia läbi veeuuringud või väljastada talle veekeeduseade. Seega ei ole kaebaja kohtule esitatud kohustamisnõude osas
3-20-1002 pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel X.i kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks viia läbi veeuuringud ja anda kaebajale veekeeduseade.
6.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab imperatiivsetel alustel kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p-d 1 ja 4) ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei toimu vaide- ega kohtumenetlust, pole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Kuna tegemist ei ole kõrvaldatavate puudustega, jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
8.Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
9.Kaebaja on kohtule esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Kohus jätab eelnimetatud taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebajal on laiaulatuslik halduskohtumenetluses osalemise kogemus, sest on varasematel aastatel esitanud sadu erinevaid kaebusi halduskohtule ning suutnud kaebustes üldjuhul arusaadavalt välja tuua kaebuse nõude ja aluse. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata (vt ka Tartu Halduskohtu 28. mai 2020. a määrus asjas nr 3-201014, p 8).
10.Samuti ei rahulda kohus kaebaja taotlust haldusasja menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuna HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus TsMS § 38 lg-ga 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud, mh ei ole asja menetluse kinniseks kuulutamine selles asjas vajalik kaebaja eraelu kaitseks (TsMS § 38 lg 1 p 3). Asjaolu, et kaebaja kirjeldab kaebuses lühidalt oma terviseprobleeme, ei tingi asja menetluse kinniseks kuulutamise vajadust ning kohus lähtub halduskohtumenetluse avalikkuse üldpõhimõttest (HKMS § 2 lg 7). Kohtumääruses ei ole kaebaja tervisehädasid detailselt kajastatud, mistõttu on kohtu hinnangul kaebaja eraelu puutumatuse tagamiseks piisav, kui kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.