XXi kaebus Eesti Töötukassa 04.04.2019 otsuse nr TA190038366, 05.04.2019 otsuse nr TT19-000013249 ja 08.04.2019 otsuse nr 119014890 tühistamise nõudes, kohustamisnõudes töötutoetuse maksmiseks ja töötuskindlustusstaaži taastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — XX Vastustaja — Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 04.04.2019 otsus nr TA19-0038366. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2020, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale esimene järgnev tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kaebaja ja Eesti Töötukassa (Töötukassa) poolt esitatud andmete alusel on kohtumenetlusele eelnenud menetluse käik olnud järgmine: • • •
24.02.2019 esitas XX töötuna arvele võtmise avalduse. 24.02.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nr TA19-0022492, millega võeti XX töötuna arvele. 06.03.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nr TT19-008626, millega määrati XXile töötutoetus perioodiks 06.03.2019-30.11.2019.
3-19-1304 •
• • • • • • • •
04.04.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nr TA19-0038366, millega tunnistati XXi töötuna arvele võtmise otsus algusest peale kehtetuks, sest isik ei taotlenud töötuna arveloleku perioodil töötuskindlustushüvitist. 05.04.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nt TT19-000013249, millega tunnistas XXile töötutoetuse määramise algusest peale kehtetuks. 08.04.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nr 119014890, millega määras töötuskindlustushüvitise. 29.04.2019 esitas XX vaide Eesti Töötukassa 04.04.2019 ja 05.04.2019 otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja enda töötuna arvele võtmiseks ja töötutoetuse määramiseks. 06.05.2019 esitas XX vaide täienduse. Eesti Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega kuni 10.06.2019. 09.05.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse nr TA19-0051925, millega võeti XX 03.05.2019 esitatud töötuna arvele võtmise avalduse alusel töötuna arvele alates 04.05.2019. 24.05.2019 tegi Eesti Haigekassa otsuse nr TA19-0057783, millega tunnistas kehtetuks 09.05.2019 otsuse nr TA19-0051925. 10.06.2019 tegi Eesti Töötukassa otsuse, millega jättis rahuldamata XXi vaide Eesti Töötukassa 04.04.2019 ja 05.04.2019 otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
2.XX pöördus halduskohtusse Töötukassa otsuste tühistamis- ning kohustamisnõuetega.
3.Kohus otsustas 28.08.2019 määrusega võtta kaebuse menetlusse. Seejuures andis kohus kaebajale täiendava tähtaja Töötukassa 08.04.2019 otsuse tühistamise nõude osas kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.
4.Kohus otsustas 16.09.2019 määrusega ennistada kaebetähtaeg Töötukassa 08.04.2019 otsuse tühistamise nõude osas.
5.Töötukassa esitas vastuse kaebusele 25.10.2019.
6.Kohus määras 03.04.2020 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, täiendas kaebaja nõuet kohustamisnõudega töötutoetuse maksmiseks ning esitas pooltele küsimused.
7.Kaebaja vastas kohtu küsimustele 29.04.2020, vastustaja edastas omapoolsed vastused kohtu küsimustele 30.04.2020. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 05.05.2020.
9.Kaebaja soovis end töötuna arvele võtta, sest registreeritud töötutel on võimalik kasutada teatud soodustusi, nagu töötutoetus ja erinevate koolitustega seotud eeliseid. Kaebaja eesmärk oli saada registreeritud töötuks, aga seejuures mitte kasutada töötuskindlustust. Seadus ei kohusta töötuskindlustust kasutama. Kaebaja ei soovi, et tema töötuskindlustusstaaž väheneks. Kaebaja märgib, et kui ta peab välja makstud töötuskindlustushüvitise tagasi maksma, siis palub ka määrata talle töötutoetus vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) ettenähtud summas ajavahemike 24.02.2019-27.03.2019, 4.04.2019-2.05.2019 ja 4.05.2019-20.05.2019 eest, mille jaoks kaebaja oli esitanud töötuna arvele võtmise avaldused.
2(10)
3-19-1304
10.Kaebajat motiveeris tööd otsima sissetuleku puudumine. Kaebaja tegi kõik, et saada lähiajal tööle ja ei soovinud ära kulutada oma aastaid sisse makstud töötuskindlustust, nähes ette hilisemaid raskemaid aegu tööjõuturul. Töötukassa hinnangul on töötuna arveloleku korral isikul kohustus töötuskindlustushüvitis vastu võtta. Palutud selgitust õigusliku aluse kohta pole aga antud. On küll sundkindlustuse süsteem (need maksed on kaebajal korralikult tasutud), aga see ei tähenda automaatselt sundväljamaksmist, vähemalt pole suutnud seda kusagilt seadusest välja lugeda. 27.02.2019 esitatud avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks oli kaebaja meeleheitlik katse siiski saada töötuks registreerituks. Järgnevalt esitas kaebaja ka avalduse mitte määrata talle töötuskindlustushüvitist. Vastustaja seisukoht
11.Vastustaja märgib, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Töötukassa seisukohad on kokkuvõtvalt järgnevad:
11.1.Kaebaja esitas 24.02.2019 Töötukassa iseteenindusportaali kaudu töötuna arvele võtmise avalduse. Kaebaja võeti 24.02.2019 Töötukassa 24.02.2019 otsusega nr TA19-0022492 töötuna arvele nö infosüsteemi automatiseeritud menetlusega, st kaebaja poolt infosüsteemi kaudu esitatud avalduse alusel teeb töötukassa infosüsteem tingimuste täitmise kontrollimise järgselt neile vastavuse korral automaatotsuse. Töötukassa konsultant andis kaebajale korduvalt teada, et töötuna arvel olemiseks on vajalik esitada töötuskindlustushüvitise avaldus. Kaebaja ei esitanud töötuskindlustushüvitise avaldust, vaid esitas töötutoetuse avalduse. Kuna kaebaja ei taotlenud töötuna arveloleku perioodil töötuskindlustushüvitist, ei ole tal õigus töötuna arvel olemiseks.
11.2.Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-le 2 ja § 3 lg-le 3 tuginedes on Töötukassal töötuskindlustusjuhtumi realiseerumisel (isikul tekib õigus hüvitisele) teiselt poolt kohustus teostada omalt poolt vastusooritus. Antud seisukohale on asunud ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-4-1-17-16.
11.3.Õigus töötuna arvel olla on äriühingu juhatuse liikmel ainult juhul, kui ta on taotlenud töötuskindlustushüvitist. Alates 01.01.2018 jõustunud TTTS § 6 lg 5 p 4 sõnastuse kohaselt võimaldati äriühingu juhatuse liikmel teatud tingimustel töötuna arvele tulla (s.o juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele). Nimetatud muudatuse eesmärgiks oli võimaldada juhatuse liikmel töötuna arvele tulla selleks, et ta saaks realiseerida oma õigust töötuskindlustushüvitisele. Vastustaja rõhutab ka asjaolu, et alates 01.01.2018 jõustunud TTTS muudatuse kohaselt saab äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtta vaid sellisel juhul, kui ta vastab ka töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, ehk ta peab olema kindlustatu TKindlSs mõttes (peab olema töötanud vähemalt 12 kuud arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja töö eest saadud tasult on makstud töötuskindlustusmaksed).
11.4.Käesoleval juhul oli kindlustatud risk realiseerunud ning kaebaja esitas 24.02.2019 töötuna arvele võtmise avalduse. Samas ei esitanud ta töötuskindlustushüvitise avaldust ja seetõttu ei olnud Töötukassal alust omapoolset kohustust täitma asuda, mistõttu tuli 24.02.2019 otsus nr TA19-0022492 algusest peale kehtetuks tunnistada.
12.Kaebaja esitas 27.02.2019 töötukassa iseteenindusportaali kaudu töötutoetuse avalduse. 06.03.2019 otsusega nr TT19-0008626 määrati kaebajale töötutoetus perioodiks 06.03.2019 30.11.2019. Vastustaja möönab, et 06.03.2019 otsus nr TT19-0008626 koostati ekslikult, kaebajal ei olnud õigust töötutoetusele. Lähtudes eelpoolviidatud Riigikohtu lahendi punktis 53 toodust, rakendub esimesena töötuskindlustus kui sundkindlustus ja alles seejärel, kui isikul ei ole õigust töötuskindlustushüvitisele, siis riigieelarvest makstav töötutoetus. Kuna otsuse tegemisel ei olnud asjaolusid piisavalt välja selgitatud ning töötutoetus määrati vastustaja eksimuse tõttu, siis loobus vastustaja kaebajale väljamakstud töötutoetuse tagasi nõudmisest (vastuse lisa 3, 10.06.2019 3(10)
3-19-1304 vaideotsus nr 1001). Kaebajal ei olnud õigust seisuga 24.02.2019 töötuna arvel olla ja töötutoetust saada, mistõttu tuli algusest peale haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 ja lg 2 ning § 66 lg 1 alusel 06.03.2019 otsus nr TT19-0008626 kehtetuks tunnistada ning puudub alus 05.04.2019 otsuse nr TT19-000013249 tühistamiseks.
13.Töötukassa tegi 08.04.2019 otsuse nr 119014890 kaebaja enda 04.04.2019 avalduse ja töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel ning puudub õiguslik alus TKindlS ja HMS §-st 66 tulenevalt otsuse tühistamiseks. HMS § 14 lg 8 kohaselt võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotlused igal ajal tagasi võtta. Kaebaja seda ei teinud.
13.1.Kaebaja võeti Eesti Töötukassa 05.04.2019 otsusega töötuna arvele ja talle määrati 08.04.2019 otsusega nr 119014890 töötuskindlustushüvitis ajavahemikuks 11.04.201904.04.2020. Kaebajale maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 11.04.2019-02.05.2019. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 11.04.2019, kui talle määrati esmakordselt töötuskindlustushüvitis. Kaebajal on õigus taotleda kasutamata jäänud hüvitise päevi kuni 11.04.2020, kui on täidetud TKindlS § 8 lg 2 sätestatud hüvitise korduva taotlemise tingimused.
13.2.Kaebajale makstud hüvitise võib Töötukassa TKindlS § 46 lg 1 alusel hüvitise saajalt tagasi nõuda, kui peaks selguma selle maksmise alusetus.
14.Kokkuvõtvalt leiab Töötukassa, et kaebaja töötuna arvelolek ei olnud lõpetatud TTTS §-s 7 toodud alusel, vaid oli algusest peale kehtetuks tunnistatud TTTS § 6 lg 5 p 4 ja HMS § 64 lg 1 ja lg 2 ning § 66 lg 1 alusel, sest kaebajal ei olnud algusest peale õigust töötuna arvel olla. Õigus olla töötuna arvel eesmärgiga kasutada muid tööturuteenuseid ilma, et kasutataks õigust töötuskindlustushüvitisele on võimalik, v.a juhul, kui isik on äriühingu juhatuse liige. Hüvitist ei määrata automaatselt vaid isik peab esitama avalduse. Äriühingu juhatuse liikme korral lähtutakse 01.01.2018 jõustunud TTTS-i muudatustest, mille kohaselt ta võetakse töötuna arvele vaid juhul, kui ta ei saa juhatuse liikme tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 8 lõikes 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. TKindlS § 7 lg 3 järgi kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis TKindlS alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kaebaja taotluseks on Eesti Töötukassa 04.04.2019 ja 05.04.2019 otsuste tühistamisnõue. Kaebaja taotleb ka Eesti Töötukassa 08.04.2019 otsuse tühistamist koos kohustamisnõudega töötutoetuse maksmiseks ja kindlustusstaaži arvestuse muutmiseks. Kaebusest nähtuvalt on seega kaebaja eesmärgiks taastada enda töötuna arvel olemine ja saada töötutoetust. Ühtlasi on kaebaja eesmärgiks tema töötuskindlustusstaaži arvestuse taastamine (st et see ei oleks nullitud).
16.Poolte vahel on vaidlus esiteks selles, kas Töötukassa on õiguspäraselt järeldanud, et olukorras, kus kaebaja töötuskindlustushüvitise avaldust ei esitanud, ei ole teda võimalik jätta ka töötuna arvele. Teiseks on vaidlus selles, kas Töötukassa on õiguspäraselt keeldunud kaebajale töötutoetuse maksmisest. Kolmandaks on vaidlus 08.04.2019 otsuse, millega määrati kaebajale töötuskindlustushüvitis ja mille alusel loeti kindlustusstaaž nulliks, õiguspärasuse üle olukorras, kus otsus on tehtud kaebaja enda taotluse alusel.
17.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, leian, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tühistamisele kuulub Töötukassa 04.04.2019 otsus, millega on tunnistatud kaebaja töötuna arvele võtmine kehtetuks. Ülejäänud osas on kaebus alusetu ja rahuldamisele ei kuulu.
18.Töötukassa 04.04.2019; 05.04.2019 ja 08.04.2019 otsuste näol on tegemist haldusaktidega. Vastavalt HMS §-le 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt 4(10)
3-19-1304 andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Töötukassa 04.04.2019 otsus
19.Töötukassa tunnistas 04.04.2019 otsusega kehtetuks 24.02.2019 otsuse nr TA19-0022492 tunnistamine, millega võeti kaebaja 24.02.2019 avalduse alusel töötuna arvele alates 24.02.2019. Vastutaja on 04.04.2019 otsuse õiguslike alustena viidanud TTTS § 6 lg 5 p-le 4 ja TKindlS § 6 lg 1 p-le 2 ja lg-le 2 või § 8 lg-le 2. Täiendavalt on vastustaja viidanud TTTS muutmise seaduse seletuskirjas nr 479 SE toodud seisukohale.
19.1.Kuigi 04.04.201 otsuse põhjendused on napid ning õiguslikud alused on esitatud alternatiivsetena, on sellest siiski ka sõnaselgelt välja toodud järgmine: „kuna XX ei taotlenud töötuna arveloleku perioodil töötuskindlustushüvitist ei ole tal õigus töötuna arvel olemiseks.“. Samasisuline põhjendus on esitatud 10.06.2019 vaideotsuses.
19.2.Töötukassa on seisukohal, et kuna kaebaja ei taotlenud töötuskindlustushüvitist, ei ole tal õigus töötuna arvel olemiseks. Kaebaja vastas küll TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lg 2 sätestatud tingimustele, kuid ainuüksi tingimustele vastavusest ei piisa. Vajalik on ka töötuskindlustushüvitise avalduse esitamine (Töötukassa 25.10.2019 vastus kaebusele p 2.1 lk 23). Kuna kaebaja ei taotlenud töötuna arveloleku perioodil töötuskindlustushüvitist, ei ole tal õigust algusest peale töötuna arvel olla, mistõttu tuli kaebaja töötuna arvelolek algusest peale kehtetuks tunnistada. 04.04.2019 otsuse tegemisel tugines vastustaja TTTS § 6 lg 5 p-le 4 ning ka HMS § 64 lg-le 1 ja lg-le 2 ning § 66 lg-le 1. Kaebaja arvelolek tunnistati algusest peale kehtetuks. Antud juhul kaebaja arvelolekut ei lõpetatud, mistõttu ei kasutatud TTTS § 7 lg 1 sätestatud alust (Töötukassa 30.04.2020 vastused kohtu küsimustele p-d 1-2 lk-d 1-2).
19.3.Seega on Töötukassa läbivalt lähtunud seisukohast, et töötuna arvelolekuks on vajalik esitada ka töötuskindlustushüvitise avaldus. 04.04.2019 otsuse põhjendustes on see seisukoht selgelt välja toodud ning Töötukassa on vaideotsuses ja kohtumenetluses oma seisukoha aluseid pikemalt selgitanud.
20.Eeltoodu alusel tuleb kontrollida, kas Töötukassa on õigesti järeldanud, et juhul, kui isik ei taotle töötuskindlustushüvitist, puudub tal õigus töötuna arvel olemiseks.
21.Esmalt tuleb selgitada töötuna arvele võtmise eeldusi ja seejärel tingimusi, millal isikut arvele ei võeta ning arveloleku lõpetamise õiguslikke aluseid.
21.1.TTTS § 2 p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Isiku töötuna arvele võtmise korra ja tingimused sätestab TTTS § 6. Juhud, millal isikut töötuna arvele ei võeta, sätestavad TTTS § 6 lg 5 ja lg 51.
21.2.Vaidlusaluses otsuses viidatud TTTS § 6 lg 5 p-i 4 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, välja arvatud juhul, kui ta ei saa selle eest tasu ning ta vastab TKindlS § 6 lg 1 punktis 2 ja lg 2 või § 8 lg 2 sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
21.3.TKindlS § 6 lg 1 p 2 kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-le 6 ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. TKindlS § 6 lg 2 seob töötuskindlustushüvitise õiguse puudumise töö- või teenistussuhe lõppemise alustega. TKindlS § 8 lg 2 reguleerib olukorda, kus isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetati enne töötuskindlustushüvitise määramise otsuses märgitud hüvitise perioodi. 5(10)
3-19-1304
21.4.TKindlS § 2 sätestab, et töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja ametnikule teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. TKindlS § 3 lõike 3 kohaselt on töötuskindlustuse kindlustusandja töötukassa.
21.5.Töötuna arveoleku lõpetamise alused sätestab TTTS § 7.
22.Eeltoodut kokku võttes nähtub, et TTTS-s puudub regulatsioon, millest nähtuks, et töötuna arveoleku vältimatuks tingimuseks oleks töötuskindlustushüvitise avalduse esitamine.
22.1.Töötukassa otsuses viidatud TTTS § 6 lg 5 p-st 5 tuleneb üksnes see, et isik peab töötuna arvele võtmiseks vastama teatud positiivsetele ja negatiivsetele tingimustele. Töötukassa ei ole otsuses ega kohtule esitatud vastustes kordagi tuginenud sellele, et kaebaja nendele tingimustele ei vastaks või vastaks hüvitist välistavatele tingimustele. Vastupidi – Töötukassa on oma vastuses kaebusele kinnitanud, et kaebajal on sisuline õigus hüvitisele (Töötukassa 25.10.2019 vastus kaebusele p 2.1 lk 3 lõik 1).
22.2.TTTS-s ei ole sätestatud regulatsiooni, mille kohaselt töötuna ennast arvele võtnud isik peaks tingimata kasutama enda õigust töötuskindlustushüvitisele. Isik võib soovida enda töötuna arvele võtmist ka tööturuteenuste kasutamise eesmärki silmas pidades. TTTS-si §-s 1 toodud eesmärgiga tuleb pidada kooskõlaliseks regulatsiooni, kus isik saab töötuna arvel olla üksnes tööturuteenuste kasutamise eesmärgil, kasutamata seejuures tööturutoetuseid. Isikul on TTTS § 3 ja TKindlS § 6 lg 1 alusel eelduste täitmisel küll subjektiivne õigus töötuskindlustushüvitisele, kuid sellest ei tulene isiku kohustust selle hüvitise taotlemiseks arvele võtmisega koos. Sealjuures Töötukassa märgib ka ise, et töötuna arveloleku eesmärgiks ei ole üksnes töötuskindlustushüvitise saamine. Töötu on isik, kes ei tööta, on Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud ja otsib tööd. Töötuna arveloleku eesmärk on eeskätt töö otsimine ja töötuskindlustushüvitis on ette nähtud tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaliseks kompenseerimiseks (Töötukassa 30.04.2020 vastuse kohtu küsimustele p 3 lk 2).
22.3.Samas märgin, et kaebaja on asjaoludest nähtuvalt ekslikul seisukohal, et töötuskindlustushüvitisest loobumine töötuskindlustusstaaži säilitamise eesmärgil võimaldab tal koheselt saada töötutoetust (vt käesoleva otsuse p 32-36). See aga ei tähenda, et isikul puuduks õigus arvel olla tööturuteenuste (TTTS § 9) kasutamise eesmärgil. Asjaolu, et osad teenused on kättesaadavad ka arvel olemiseta (Töötukassa 30.04.2020 seisukoht p 4 lk 3) ei tähenda samuti, et isikul puudub õigus ennast eelduste täidetuse korral nõuetekohaselt arvele võtta. Seda enam, et Töötukassa kinnitab ka ise, et arvelevõtmisel on tööturuteenuste maht laiem (Töötukassa 30.04.2020 seisukoht p 4 lk 3). Seega saabki isiku poolt enda arvelevõtmise eesmärgiks olla pakutavate tööturuteenuste kasutamine nende võimalikult maksimaalses mahus. Lisaks on laienevad arvelevõtmisel töötule ka kohustused (TTTS § 31), mis kinnitab, et arvelevõetud ja arvele võtmata töötute õiguslik staatus tööturuteenuseid silmas pidades on erinev. Töötuna arvele võtmise eesmärki silmas pidades ei ole vähetähtis ka see, et isiku töötuna arveolek (ka ilma hüvitist saamata) tagab töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri (TTTS § 8) andmete õigsuse, mis võimaldab riigil tööturutoetuste ja -teenuste mahtu paremini planeerida.
23.Töötukassa märgib, et üldiselt on isikul, kes on töötuna arvele võetud, õigus otsustada, kas ta taotleb hüvitist või mitte. Töötuna arveloleku eesmärgid võivad olla erinevad ja igale kliendile koostatakse individuaalne tööotsimiskava, võttes arvesse toetavaid asjaolusid ja võimalikke takistusi ning kavandatakse just temale sobilikke tegevusi. Samas üldjuhul kasutavad töötud ka oma õigust hüvitisele, mis võimaldab neil keskenduda tööotsingutele. Samas, isikute puhul, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed, ei ole töötuna arvele võtmine seatud sõltuvusse sellest, kas nad 6(10)
3-19-1304 vastavad töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, st neil on sellest olenemata õigus töötuna arvele tulla. Põhjendused, miks arvele võtmisel koheldakse isikuid erinevalt, tulenevad 01.01.2018 jõustunud TTTS muudatustest, mille kohaselt saab äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtta vaid sellisel juhul, kui ta vastab ka töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele, ehk ta peab olema kindlustatu TKindlS-s mõttes (peab olema töötanud vähemalt 12 kuud arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja töö eest saadud tasult on makstud töötuskindlustusmaksed). Nimetatud muudatusega võimaldati juhatuse liikmel töötuna arvele tulla selleks, et ta saaks realiseerida oma õigust töötuskindlustushüvitisele (Töötukassa 30.04.2020 vastused kohtu küsimustele p-d 4 ja 5 lk 3-5).
23.1.Ma ei nõustu eelpooltoodud Töötukassa seisukohtadega. Esmalt pean vajalikuks viidata, et ei otsuses ega kohtule antud selgitustes ei ole vastustaja viidanud ühelegi õigusnormile, mille alusel tuleks eristada äriühingu juhatuse liikmeks olevaid isikuid teistest end töötuna registreerinud isikutest. Töötukassa viitab üksnes TTTS muudatuste ajendiks olnud seisukohtadele ja kohtulahenditele, mis käsitlevad juhatuse liikme õigust enda töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustushüvitise saamiseks.
23.2.Teiseks, ei ole äratuntav see, kuidas viidatud TTTS muudatus välistab äriühingu juhatuse liikmest isiku töötuna arveloleku juhul, kui ta vastab seaduses toodud eeldustele. Muudatus andis küll äriühingu juhatuse liikmetele teiste isikutega võrdselt subjektiivse õiguse nõuda eelduste täidetuse korral töötuskindlustushüvitise maksmist, kuid sellest ei nähtu kohustust selle hüvitise taotlemiseks ja väljavõtmiseks. Ka eelnõu seletuskirjast ei nähtu viiteid sellele, et töötuna arvelevõtmise eelduseks on uue regulatsiooni järgi töötuskindlustushüvitis avalduse esitamine. Seletuskirjast nähtub, et eelnõuga kõrvaldatakse vastuolu põhiseadusega ja sätestatakse äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise tingimused. Samas ei tulene seletuskirjast, et muudatuse kohaselt on töötuna arvelevõtmise tingimuseks töötuskindlustushüvitise avalduse esitamine. Muudatus annab eelduste täidetuse korral üksnes õiguse enda arvelevõtmiseks ja õiguse töötuskindlustushüvitisele (vt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seadus 479 SE1, seletuskiri).
23.3.Arveoleku eeldusena töötuskindlustushüvituse avalduse esitamise kohustusele ei viita ka seaduse algsel vastuvõtmisel koostatud seletuskiri (vt Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, algtekst, 611 SE2). Liiatigi möönab Töötukassa oma seisukohtades ise, et üldjuhul saabki isik ise valida, kas ta töötuskindlustushüvitist soovib (Töötukassa 30.04.2020 seisukoht p 4 lk 3).
23.4.Töötukassa märgib küll õigesti, et töötuskindlustusjuhtumi realiseerumisel on Töötukassal kohustus teostada omalt poolt vastusooritus (maksta isikule töötuskindlustuse hüvitist). Sellise vastusoorituse kohustus on Töötukassal aga juhul, kui isik esitab sellekohase avalduse. Sellest ei saa aga mingilgi viisil loogiliselt tuletada isiku kohustust esitada arvelevõtmise eeldusena töötuskindlustushüvitise taotlus.
23.5.Ühtlasi juhin tähelepanu, et Töötukassa seisukohad on mõneti vastuolulised. Töötukassa märgib, et töötuna arvelolek ei olnud lõpetatud TTTS §-s 7 toodud alusel, vaid oli algusest peale kehtetuks tunnistatud TTTS § 6 lg 5 p-i 4 ja HMS § 64 lg 1 ja lg 2 ning § 66 lg 1 alusel, sest kaebajal ei olnud algusest peale õigust töötuna arvel olla (Töötukassa 30.04.2020 vastused kohtu küsimustele p-2 lk 2). Seda seisukohta arvestades oleks loogiline, et isikut kohustatakse töötuna arvelevõtmiseks (TTTS § 6 lg 1) esitama koheselt ka töötuskindlustushüvitise avaldus. Selline kohustus ei tulene TTTS-st ja seda ei nõua asjas esitatud materjalide pinnalt ka Töötukassa ise.
3-19-1304 Tagantjärele kontrolli raames isiku arveoleku kustutamine alusel, et ta ei ole soovinud töötuskindlustushüvitise väljamaksmist, paneb isiku olukorda, kus tal ei ole võimalik arveletulekul mõistlikult ette näha endal lasuvaid kohustusi, kuna töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kohustust ei tulene TTTS-st ja seda ei ole Töötukassa isikule pannud ka mõne haldusaktiga ega nõua ka arvelevõtmise avalduse esitamisel. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus Töötukassa suuliselt palus kaebajal töötuskindlustushüvitise avaldus esitada ning seejärel tunnistas arvelevõtmise algusest peale kehtetuks – seda olukorras, kus arvelevõtmisel töötuskindlustushüvitise avalduse esitamise kohustus puudub.
24.Märgin, et kaebaja hilisemad avaldused töötuskindlustuse hüvitise maksmiseks ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Isikul on subjektiivne õigus valida, millal töötuskindlustushüvitist taotleda. Seega ei saa kaebaja avaldus selle õigus realiseerimiseks mõjutada käesolevas asjas 04.04.2019 otsuse õiguspärasust olukorras, kus selle otsuse tegemise hetke seisuga kaebaja seda õigust realiseerida veel ei soovinud.
25.Kokkuvõtvalt leian, et TTTS-s puudub säte, mis võimaldaks isiku töötuna arveoleku kustutada põhjusel, et isik on äriühingu juhatuse liige ja ei ole esitanud töötuskindlustushüvitise avaldust. Sellist kohustust ei saa tuletada ka Töötukassa poolt väljatoodud muudest sätete ja põhimõtete koostoimest. Seega on Töötukassa otsus kaebaja töötuna arveloleku kustutamise osas õigusliku aluse puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Töötukassa 05.04.2019 otsus ja kohustamisnõue töötutoetuse maksmiseks
26.Töötukassa 05.04.2019 otsusega tunnistati kehtetuks 06.03.2019 otsus nr TT19-0008626, millega määrati kaebaja poolt esitatud avalduse alusel töötutoetus ajavahemikuks 06.03.2019 30.11.2019. Otsuse kohaselt puudub kaebajal õigus töötutoetusele, kuna 04.04.2019 otsusega on kaebaja töötuna arvelolek kustutatud, kuna kaebaja ei esitanud töötuskindlustushüvitise avaldust. Seejuures tuleb märkida, et Töötukassa 05.04.2019 otsuse põhjendused on napid ning sisulised põhjendused on Töötukassa esitanud vaideotsuses ja vastuses kaebusele, milles kokkuvõtlikult selgitab, et töötutoetusele tekib isikul õigus alles peale töötuskindlustushüvitise õiguse realiseerimist.
27.Erandlikel juhtudel võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud kaalutlusi, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus nendest kaalutlustest haldusakti andmisel. Sellisel juhul võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata. Tõendamiskoormus küsimuses, kas kohtumenetluses esitatud põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, on haldusorganil (vt nt RKHKo nr 3-3-1-29-12, p 20; RKHKo nr 3-3-1-33-12, p 16; RKHKo nr 3-3-1-46-14, p 15). Leian, et vaidlusaluses asjas saab arvestada Töötukassa vaideotsuses ja vastuses kaebusele toodud seisukohti, kuna puudub alus kahelda, et Töötukassa on nendest seisukohtadest lähtunud juba otsuse tegemisel.
28.Seega tuleb kontrollida, kas Töötukassa on õigesti järeldanud, et kaebajal puudub õigus töötutoetusele, kuna ta ei ole eelnevalt realiseerinud enda õigust töötuskindlustushüvitisele.
28.1.Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud juhtudel, mis on loetletud lõikes 4, ja kelle kuu sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (TTTS § 26 lg 1). Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel (TTTS § 26 lg 7). Töötutoetuse saamise tingimused sätestab TTTS § 27.
28.2.Oma 10.06.2019 vaideotsuses ja vastuses kaebusele viitab Töötukassa kohaselt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, et töötuskindlustushüvitis on osa PS § 28 lõikest 2 tuleneva kohustuse täitmiseks loodud töötaja sotsiaalse kaitse süsteemist. Seadusandja on valinud töötu 8(10)
3-19-1304 sotsiaalse kaitse tagamiseks lahenduse, mille võib jagada üldjoontes kaheks. Esimesena rakendub sundkindlustusel põhinev töötuskindlustussüsteem, kuid juhul kui töötuks jäänud isikul ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist, maksab Eesti Töötukassa isikule töötutoetust (TTTS § 25 punkt 1). Raha töötuskindlustushüvitise maksmiseks saadakse kindlustatute kindlustusmaksetest, mille Eesti Töötukassa kogub töötuskindlustusfondi, raha töötutoetuse maksmiseks eraldatakse aga riigieelarvest (RKÜKo nr 3-4-1-17-16, p 53).
28.3.Eeltoodust silmas pidades puudub säte, mis annaks kaebajale subjektiivse õiguse valida töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse vahel. Viimasele on kaebajal õigus üksnes töötuskindlustushüvituse õiguse puudumise korral. Vaidlusaluses asjas on kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele, kuid ta ise ei soovi seda kasutada. Seega, kaebajal võib küll olla õigus töötuna arvel olla, kuid sellest ei tulene talle õigust töötutoetusele ilma, et kaebaja oleks eelnevalt realiseerinud enda õigus töötuskindlustushüvitisele.
29.Kokkuvõtvalt leian, et Töötukassa 05.04.2019 otsus on oma lõppjärelduses õiguspärane ning alused selle tühistamiseks puuduvad. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka kohustamisnõue töötutoetuse maksmiseks.
30.Lõpetuseks selgitan kaebajale ka seda, et kaebaja 29.04.2020 seisukohas viidatud eraldiseisvate perioodide töötutoetuste summad ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja nende võimaliku väljamaksmise osas teeb Töötukassa kaebaja taotluse alusel eraldi otsustuse. Töötukassa 05.04.2019 otsus puudutas konkreetselt 06.03.2019 otsuse alusel määratud töötutoetuse kehtetuks tunnistamist ajavahemikule 06.03.2019 - 30.11.2019 määratud töötutoetuse osas. Töötukassa 08.04.2019 otsus ja kindlustusstaaži arvestamine
31.Töötukassa 08.04.2019 otsusega on kaebajale määratud töötuskindlustushüvitis kaebaja enda poolt 04.04.2019 iseteenindusportaalis esitatud taotluse alusel. Ühtlasi on Töötukassa vastuses kaebusele selgitanud, et kaebajale maksti töötuskindlustushüvitist ajavahemikus 11.04.201902.05.2019. Kaebaja kindlustusstaaž loeti nulliks 11.04.2019, kui talle määrati esmakordselt töötuskindlustushüvitis.
32.Seoses 08.04.2019 otsusega on poolte vahel vaidlus selles, kas kaebajal on õigus vaidlustada enda taotluse alusel 08.04.2019 tehtud positiivset otsust ning kas Töötukassa peaks 08.04.2019 otsuse muutmise korral taastama kaebaja kindlustusstaaži arvestuse.
33.Kindlustusstaaž perioodiks loetakse TKindlS § 7 lg 1 kohaselt: 1) periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse §-s 46 või välisteenistuse seaduse §-s 67 ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus TKindlS-s sätestatud korras kinni pidada töötuskindlustusmakse (p 1) ning 2) periood millal kindlustatu sai tasu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest, kui sellelt on TKindlS-s sätestatud korras kinni peetud töötuskindlustusmakse (p 2). Kindlustusstaaži arvestus lõpetatakse ja kindlustusstaaž loetakse nulliks päevast, mil kindlustatule määratakse töötuskindlustushüvitis TKindlS alusel. Kindlustatu tööle asumisel algab kindlustusstaaži arvestus uuesti (TKindlS § 7 lg 3).
34.Esmalt selgitan kaebeõigusega seonduvat. Üldjuhul ei saa isik vaidlustada endale soodsat haldusakti. Vaidlusaluses asjas vaidlustab kaebaja enda suhtes iseenda taotluse aluse tehtud soodsat otsust põhjusel ei ta ei soovi et tema kindlustusstaaži muudetaks. Seega on tegemist otsusega, mis omab isiku jaoks sisuliselt topeltmõju. Soodus mõju seisneb hüvitise saamises ja otsusega automaatselt kaasnev koormav mõju seisneb kindlustusstaaži nullimises. Viimase näol on olemuselt tegemist haldusorgani toiminguga, mille osas Töötukassa eraldiseisvat haldusakti ei 9(10)
3-19-1304 anna, sest tegemist on seaduses ettenähtud tagajärjega, mille osas Töötukassal kaalutlusõigus puudub (TKindlS § 7 lg 3). Seega saab vaidlusaluses asjas jaatada kaebaja kaebeõigust.
35.Edasi nähtub, et kaebaja ei ole toonud välja ühtegi argumenti, mis viitaks 08.04.2019 otsuse õigusvastasusele. Töötukassa on selgitanud, et kaebaja ei ole taotlust töötuskindlustushüvitise maksmiseks tagasi võtnud (17.05.2020 vastus kohtu küsimustele). Kaebaja väited võimalikust taotluse tagasivõtmisest on eksitavad ja tõendamata. TTTS ei sätesta eraldi aluseid õiguspärase töötuskindlustushüvitise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Seega tuleb otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda HMS regulatsioonist. HMS § 66 lg-d 2 ja 3 sätestavad juhud, millal on võimalik õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks ja kasuks. Nõustun vastustajaga, et neid aluseid asjas ei esine.
36.Kokkuvõtvalt leian, et Töötukassa 08.04.2019 otsus on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks käesolevas kohtumenetluses puuduvad. Tühistamiskaebuse rahuldamise tõttu jääb rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue seoses kindlustusstaaži arvestuse muutmisega.
37.Lisaks selgitan kaebajale, et HMS § 44 näeb ette menetluse uuendamise taotluse esitamise võimaluse. Kaebajal tuleb siiski arvestada, et menetluse uuendamine on võimalik seaduses toodud eelduste korral ning menetluse uuendamise korral võib kaebajal tekkida kohustus HMS § 69 alusel väljamakstud toetuse tagasimaksmiseks. Kaebajale väljamakstud toetuse võimaliku tagasimaksmisega seotud väidete osas ma seisukohta ei võta, sest see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Toetuse tagasinõudmise otsustab Töötukassa eraldiseisvas haldusmenetluses. Kokkuvõte ja menetluskulud
38.Rahuldan kaebuse osaliselt. Tühistamisele kuulub Töötukassa 04.04.2019 otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie Töötukassa 04.04.2019 otsusele. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Töötukassa 05.04.2109 ja 08.04.2019 otsused on õiguspärased. Kohustamisnõuded töötutoetuse maksmiseks seoses kindlustusstaaži arvestuse muutmisega jäävad rahuldamata.
39.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. (HKMS § 109 lg 1).
40.Kaebaja ei pidanud asjas riigilõivu tasuma, seega selles osas menetluskulud jagamisele ei kuulu. Kaebaja soovib Eesti Õigusbüroole alusel makstud tasu (5 eurot) väljamõistmist ning on esitanud panga väljavõtte vastava summa ülekandmisest. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi kuludokumenti, st arvet või lepingut, mis annaks aluse järeldada, et esindaja on menetluses osalenud või kaebaja eest toiminguid teinud. Kõik dokumendid on allkirjastatud ja koostatud kaebaja enda poolt. Olukorras, kus kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja isiklikult, puudub HKMS § 103 lg 1 p 1 järgi esindajakulu väljamõistmiseks alus isegi siis, kui kaebaja on tegelikkuses kasutanud menetlusdokumentide koostamiseks mõne õigusteenuse osutaja abi (nt RKHKo nr 3-3-1-79-16, p 24; nr 3-3-1-46-12, p 33). Sealjuures selgitas kohus kaebajale eelnevalt ka kuludokumentide esitamise vajadust. Seega ei saa neid kulusid vastustajalt ka välja mõista.
41.Vastustaja menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Seega jäävad poolte kulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.