lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-819/34

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-819/34
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-819/19Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja19.02.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-819

Haldusasi

I.G. kaebus Viru Vangla 27.02.2018. a käskkirja nr 6-3/172-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.02.2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.G. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant I.G.

Menetlusosalised

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.02.2019. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 25.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 213

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 28.11.2017. a käskkirjaga nr 6-2/970-1 kaebaja tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale alates 28.11.2017 kuni 28.02.2018 (käskkirjas ekslikult märgitud 28.02.2017).
2.28.01.2018 andis vanemvalvur kaebajale korralduse asuda graafikujärgselt eluosakonda koristama. Kaebaja keeldus korraldust täitmast ja soovis meedikut. Kohale tuli meditsiiniõde, kes vabastust ei andnud. Kaebaja keeldus täitmast vanemvalvuri uuesti antud tööle asumise korraldust.
3.Viru Vangla karistas 27.02.2018. a käskkirjaga nr 6-3/172-1 vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 nõuete rikkumise eest 5-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 28.01.2018 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda eluosakonda koristama.
4.Kaebaja esitas 12.03.2018 Viru Vangla 27.02.2018. a käskkirja nr 6-3/172-1 peale vaide, mille Viru Vangla jättis 11.04.2018. a vaideotsusega nr 6-12/163-4 rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 22.04.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27.02.2018. a käskkirja nr 6-3/172-1 tühistamiseks. Kaebaja väitel keeldus ta töö tegemisest tervisliku seisundi tõttu. Kaebaja leidis, et väljakutsutud meditsiiniõde ei ole spetsialist, kes saaks panna diagnoosi tema tervise kohta. Kaebaja ei olnud nõus meditsiiniosakonna 14.09.2017. a arvamusega, et kaebaja võib töötada, sest see koostati ilma meditsiinilise läbivaatuseta. Varem on neuropatoloog kaebaja tööst vabastanud ja määranud talle ravi. Kaebaja ootas enne kaebuse esitamist arsti vastuvõttu tulutult neli ja pool kuud. Vaidlusalune käskkiri oli juba viies vangla õigusrikkumine, vaatamata pretsedendile analoogses haldusasjas nr 3-16-857.
6.Viru Vangla palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus selgitas kõigepealt, et kohtute infosüsteemi andmetel jättis halduskohus kaebuse kohtuasjas nr 3-18-277 sisuliselt läbi vaatamata, kuna käskkirja kehtivusaeg lõppes. Seetõttu saab kaebaja halduskohtu hinnangul käesolevas vaidluses tugineda sellele, et otsus tema tööle määramise kohta oli õigusvastane. Vangla lähtus kaebaja tööle määramisel arst R. Aadamsoo 14.09.2017. a hinnangust, mille järgi kaebaja oli töövõimeline. Arst R. Aadamsoo suunas kaebaja 14.09.2017 neuroloogi vastuvõtule, kes määras kaebajale üksnes ajutise ühenädalase töövabastuse. Seega määrati kaebaja tööle õiguspäraselt. Kaebaja ei tuginenud tööst keeldumisel ootamatule tervisehäirele, vaid samale argumendile, mille ta esitas juba tööle määramisel. Kaebaja ei esitanud meditsiiniõele uusi asjaolusid oma tervise kohta. Hinnangu selle kohta, kas seljavalu takistab kaebajal töötamast, oli arst andnud juba varem. Meditsiiniõde lähtus õiguspäraselt arsti eelnevast hinnangust. Halduskohus pidas meditsiiniõde päevaks kaebaja terviseseisundit hindama. Kohtupraktika kohaselt peab tööle määramisel kinnipeetava töövõimelisust hindama arst. Olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid kinnipeetav ootamatu terviserikke tõttu keeldub tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida ka kinnipeetava tervisenäitajate vastavust arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (RKHKo 22.01.2015, 3-3-1-53-14, p 15-16). Käesolevas asjas oli just nii toimitud, meditsiiniõel oli õigus hinnata seda, kas kaebaja on töövõimeline. Meditsiiniõe pädevust ei mõjutanud see, kas tal oli kaebaja juurde tulles kaasas arstikohver.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.04.03.2019 saabus Tartu Ringkonnakohtule kaebaja apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus Viru Vangla 27.02.2018. a käskkirja nr 6-3/172-1 tühistamise kohta. Kaebaja hinnangul on halduskohtu seisukoht ja põhjendused pea peale pööratud, s.t vaidlusalused momendid tõlgendatakse alati vangla kasuks ja mõnedele momentidele ei pöörata isegi tähelepanu. Arst R. Aadamsoo pani diagnoosi kaebajat läbi vaatamata, mis iseenesest on juba rikkumine. Neuropatoloog andis kaebajale

vabastuse üheks nädalaks. Selle vastuolu alusel ei vastanud R. Aadamsoo diagnoos tegelikkusele. Kaebajale on arusaamatu, kuidas nimetatud arst võib vanglas arstina töötada, kuna kaebaja väidete kohaselt on nimetatud arstilt võetud Soomes arstilitsents ära selle eest, et ta kirjutas diagnoose, mis ei vastanud haigusele ja ületas ravimite doose. Kaebaja ei saa aru, kuidas vangla võttis tööle mittekvalifitseeritud arsti ning kuidas kohus saab tugineda sellise arsti järeldustele. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et meditsiiniõde pani kaebajale diagnoosi kaebajat läbi vaatamata, rääkides temaga toidujagamise luugi kaudu. Seetõttu on kaebajale arusaamatu, kuidas saab kohus rääkida selle meditsiiniõe pädevusest. Lisaks ei näe kaebaja erinevust käesoleva ja haldusasja nr 3-16-857 vahel, kuna mõlemal juhul andis meditsiiniosakond loa töötamiseks kaebajat läbi vaatamata.

9.Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja kordab apellatsioonkaebuses eelnevas menetluses esitatud väiteid. Viru Vangla on neile juba vastanud ning jääb oma seniste seisukohtade juurde. Viru Vangla nõustub halduskohtuga, et käesoleva ja haldusasja nr 3-16-857 asjaolud, mis puudutavad arsti kooskõlastust kaebaja tööle määramise käskkirja väljaandmisel, on erinevad. Viidatud kohtuasjas puudus uuritud materjalides arsti kooskõlastus, käesolevas asjas sellist viga tuvastatud ei ole. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja etteheited meditsiiniõe tegevusele. Vangla meditsiiniõed on professionaalid, kes oskavad hinnata tööle asumise korralduse saanud kinnipeetava terviseseisundit. Milliseid tehnilisi abivahendeid selleks kasutada ja kas võtta need kaasa kohe kinnipeetava juurde minnes, on töökorralduslik otsus. Meditsiiniõde suhtles kaebajaga läbi toiduluugi, nähes ja kuuldes teda vahetult, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, nagu ei oleks meditsiiniõde saanud hinnata tema terviseseisundit.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.Kaebaja väitel on Viru Vanglas tööl mittekvalifitseeritud arst, kelle pandud diagnoos ei vastanud tegelikkusele. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja väidet nii, et kaebaja seab kahtluse alla kaebaja tööle määramise käskkirja aluseks olnud terviseseisundi hinnangu andnud arsti pädevuse. Kaebaja heidab ette, et halduskohus jättis tähelepanuta, et meditsiiniõde pani kaebajale diagnoosi kaebajat läbi vaatamata. Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja etteheidet nii, et kaebaja soovi kohaselt oleks halduskohus pidanud hinnangu andma meditsiiniõe tegevusele kaebaja tervisliku seisundi hindamisel. Kaebaja mõlema väite osas juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et tegemist on meditsiiniteenuse kvaliteedi küsimustega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluses ei saa tuvastada asjaolu, kas konkreetne meditsiinitöötaja andis õige hinnangu kaebaja terviseseisundile või mitte, kuna tegemist on ravikvaliteedi küsimusega, mida on pädev lahendama maakohus. Kuna käesoleval ajal ei ole ringkonnakohtule teadaolevalt kohtuvaidlust ega jõustunud otsust asjassepuutuva arsti või meditsiiniõe kvalifikatsiooni või pädevuse küsimuses, siis lähtub ringkonnakohus eeldusest, et asjassepuutuv arst ja meditsiiniõde on kvalifitseeritud ja pädevad oma ametikohal töötama ning meditsiinilisi otsuseid vastu võtma.
12.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et ei näe erinevust käesoleva haldusasja ja haldusasja nr 3-16-857 vahel. Ringkonnakohus viitab, et Tartu Halduskohus on 19.02.2019. a otsuse p-s 11 õigesti selgitanud, et kohtuasja 3-16-857 asjaolud ei lange kokku käesoleva vaidluse

asjaoludega. Viidatud haldusasjas tühistas kohus kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse, kuna kaebaja tööle määramisel ei hinnanud tema tervislikku seisundit arst. Käesolevas asjas sellist viga tehtud ei ole, arsti kooskõlastus on olemas.

13.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus jätkas 11.03.2019. a määrusega kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Seetõttu kehtis Tartu Halduskohtu 28.08.2018. a määrusega antud menetlusabi ka apellatsioonimenetluses ja kaebaja oli vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 euro tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis lähtuvalt HKMS § 118 lg-st 3 jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
15.Vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium