Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 07.05.2020, Tartu 3-18-1247 OÜ Andreseli Taimetootmine kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 08.02.2018. a teatise nr 6-19/18/294 õigusvastasuse tuvastamiseks, 28.05.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/112 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks maksta välja 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetus Tartu Halduskohtu 24.05.2019. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Andreseli Taimetootmine, lepinguline esindaja Kiur Põld Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 24.05.2019. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Andreseli Taimetootmine kaebus rahuldamata.
3.Jätta OÜ Andreseli Taimetootmine menetluskulud kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.05.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jättis 31.01.2017. a otsusega nr 12-6/17/110 rahuldamata OÜ Andreseli Taimetootmine 2016. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse ja kohaldas toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele (9760,83 eurot). Otsuse kohaselt tasaarvestatakse see summa mistahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul. OÜ Andreseli Taimetootmine ei vaidlustanud PRIA 31.01.2017. a otsust.
2.OÜ Andreseli Taimetootmine esitas 2017. a mais PRIA-le taotluse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamiseks.
3.Harju Maakohtu 17.11.2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16195 kuulutati välja OÜ Andreseli Taimetootmine pankrot.
4.PRIA määras 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 OÜ-le Andreseli Taimetootmine 2017. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osaliselt, summas 1761,98 eurot.
5.PRIA andis 08.02.2018. a teatisega nr 6-19/18/294 OÜ-le Andreseli Taimetootmine teada, et teostatud on tasaarvestus võlgnike registris olevate võlgnevustega ajavahemikul 29.01.2018 – 02.02.2018, talle määratud toetus summas 1761,98 eurot on tasaarvestatud ja kokku on makstud välja 0,00 eurot.
6.OÜ Andreseli Taimetootmine (pankrotis) pankrotihaldur esitas 16.04.2018 PRIA-le vaide 08.02.2018. a teatises nimetatud haldustoimingu peale. PRIA jättis 28.05.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/112 vaide rahuldamata.
7.25.06.2018 saabus Tallinna Halduskohtusse OÜ Andreseli Taimetootmine (pankrotis) pankrotihalduri kaebus PRIA 28.05.2018. a vaideotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
8.Harju Maakohtu 04.02.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16195 lõpetati OÜ Andreseli Taimetootmine (pankrotis) pankrotimenetlus kompromissi kinnitamisega. Määrus jõustus 21.02.2019.
9.Tartu Halduskohus võttis pärast kaebuse täpsustamist ja määruskaebemenetlust kaebuse tagastamise kohta 14.03.2019. a määrusega menetlusse OÜ Andreseli Taimetootmine kaebuse PRIA 08.02.2018. a teatise nr 6-19/18/294 õigusvastasuse tuvastamiseks, 28.05.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/112 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks maksta kaebajale välja 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetus.
10.Halduskohus rahuldas 24.05.2019. a otsusega kaebuse, leides, et vastustaja tasaarvestas PRIA 26.01.2018. a otsusest tuleneva kaebaja nõude 31.01.2017. a otsusest tuleneva nõudega kaebaja vastu, lähtudes Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-st 3. Lisaks viitas vastustaja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 112 lg-le 2. ELÜPS § 112 reguleerib toetusraha tagasimaksmist ja tagasinõudmist, mistõttu ei saanud PRIA sellele sättele praeguses asjas tugineda. Tasaarvestamine on reguleeritud Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art-s 28, millest nähtub, et tasaarvestamine ei
tohi piirata riigisisesest õigusest tuleneva täitemeetme kasutamist. Halduskohus järeldas sellest, et tasaarvestamine ei või toimuda riigisisese õiguse pankrotimenetlust reguleerivaid sätteid arvestamata. Seega oleks vastustaja pidanud 31.01.2017. a haldusaktist tuleneva nõude esitama kaebaja pankrotimenetluses. PRIA määratud lisakaristus on käsitatav rahalise nõudena kaebaja vastu. PRIA ei ole 31.01.2017. a otsusest nr 12-6/17/110 tulenevat nõuet OÜ Andreseli Taimetootmine pankrotimenetluses esitanud. Tasaarvestuse võimalikkust oleks saanud hinnata pankrotimenetluse käigus, kui PRIA oleks nõude ja tasaarvestamise avalduse seal esitanud. Kuivõrd PRIA 31.01.2017. a otsusest tulenevat nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, siis ei olnud 08.02.2018. a teatises nr 6-19/18/294 märgitud tasaarvestamine õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Vastustaja esitas Tartu Halduskohtu 24.05.2019. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. PRIA hinnangul on ebaõige halduskohtu seisukoht, et vastustaja peab kaebajale välja maksma PRIA 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud toetuse. PRIA tugines tasaarvestuste tegemisel õiguspäraselt Euroopa Liidu õigusaktidele. PRIA 31.01.2017. a otsuses viidatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 640/2014 art 19 lg-st 3, tuleneb, et nõuete rikkumise eest määratud sanktsioonide puhul on PRIA-l kohustus need tasaarvestada tulevaste toetusmaksetega. Otseselt tuleneb tagasi maksmata toetusraha tasaarvestamise lubatavus ka Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 908/2014 art-st 28. Eelnimetatud Euroopa Komisjoni määruste näol on tegemist otsekohaldatavate õigusaktidega. PRIA hinnangul tuleneb määruse nr 908/2014 art-st 28 pigem see, et riigisiseste täitemeetmete võtmine võlglaste suhtes ei ole piiratud, kuid liikmesriikidel on kohustus tasaarvestada toetusesaajalt laekumata võlad edaspidiste maksetega, mille võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale. Seega ei võta pankrotimenetluse algatamine võlgniku suhtes PRIA-lt ära kohustust tasaarvestada toetuse saaja võlgasid talle määratud uute toetusmaksetega. Sätte teistsugusel tõlgendamisel tekiks vastuolu Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta” üldise põhimõttega, mille art 6 lg 5 sätestab, et finantskaristusi taotleja suhtes võib kohaldada näiteks riigisisesest kriminaalkaristusest sõltumata. Kuna finantskaristust saab toetuse saajale määrata riigisisesest õigusest sõltumata, siis finantskaristusega määratud sanktsiooni rakendamise puhul tuleb lähtuda samast põhimõttest, kuna üksnes see tagab Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse. Riigisisese õiguse (antud juhul pankrotiseaduse) rakendumisel ei ole Euroopa ühenduse finantshuvide kaitse piisavalt tagatud, kuna võimalikud võlgnikule makstavad toetused lisanduvad pankrotivara hulka ning selle tagasisaamine toetuse maksjale (Euroopa Liidule) on vähem tõenäoline, kui tasaarvestuse korral. Lähtudes eeltoodust leidis PRIA, et halduskohtu otsuses toodud tõlgendus Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 908/2014 art 28 kohta ei ole õige ega põhjendatud ja halduskohtul puudus seega alus esitatud kaebuse rahuldamiseks.
12.Kaebaja palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Seega pole põhjendatud vastustaja seisukoht, nagu toimuks haldusmenetluses nõuete tasaarvestamine automaatselt. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et halduskohtu antud tõlgendus tekitab vastuolu Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta” üldise põhimõttega, et finantskaristusi taotleja suhtes võib kohaldada riigisisesest kriminaalkaristusest sõltumata (art 6 lg 5), sest praegusel juhul ei ole asjal mingisugust puutumust kriminaalkaristuse või selle määramisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata esitatud kaebuse PRIA 08.02.2018. a teatise nr 6-19/18/294 õigusvastasuse tuvastamiseks, 28.05.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/112 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks maksta kaebajale välja 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetus. Menetluskulud jäävad samuti kaebaja enda kanda.
14.Asja materjalidest nähtuvalt esitas OÜ Andreseli Taimetootmine pankrotihaldur halduskohtule kaebuse PRIA 08.02.2018. a teatise nr 6-19/18/294 õigusvastaseks tunnistamiseks, 28.05.2018. a vaideotsuse nr 12-4/18/112 tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks maksta kaebajale välja 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud toetus summas 1761,98 eurot. PRIA 28.05.2018. a vaideotsusega oli jäetud rahuldamata OÜ Andreseli Taimetootmine pankrotihalduri vaie PRIA 08.02.2018. a teatisele nr 6-19/18/294, milles selgitati, et tasaarveldatakse PRIA 26.01.2018. a otsusega kaebajale määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetus 1 761,98 eurot OÜ Andreseli Taimetootmine varasemate võlgnevuste katteks PRIA ees. Kaebaja leidis, et sisuliselt rikub tema õigusi 2018. a tehtud tasaarvestus, mille kohta esitati pankrotihaldurile vastav tasaarvestuse teatis (08.02.2018).
15.Vaidlust ei ole selles, et OÜ Andreseli Taimetootmine esitas 2017. a kevadel PRIA-le mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluse, mille alusel määrati taotlejale PRIA 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 toetust summas 1761,98 eurot. Samas oli PRIA 31.01.2017. a otsusega nr 12-6/17/110 jäetud rahuldamata kaebaja 2016. a mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus ning taotlejale määrati sama otsusega karistus (trahv), mis oli võrdne toetussummaga, mis vastas kaebaja poolt deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala vahele ning mille suuruseks oli 9760,83 eurot. Juba eelnimetatud otsuses fikseeriti, et karistuseks määratud summa tasaarvestatakse mistahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus seoses taotlustega, mille ta esitab järgneva kolme kalendriaasta jooksul. Nimetatud karistuse määramise kohustus tulenes PRIA-le Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas, otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas, art 19 lg-test 2 ja 3. Viidatud määruse art 19 räägib halduskaristustest üledeklareerimise korral ja selle lg 2 kohaselt, kui erinevus on üle 50 %, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta ning peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja art 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele. Sama artikli lg 3 sätestab, et kui lõigete 1 ja 2 kohaselt arvutatud summat ei ole võimalik täielikult tasaarvestada kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28 rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul, siis tasumata jääk kustutatakse. Kuna OÜ Andreseli Taimetootmine võlgnes PRIA-le 31.01.2017. a otsuse nr 12-6/17/110 alusel 9760,83 eurot, teostati nimetatud otsuse alusel kaebajale tasaarvestus talle 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud toetusumma ja 31.01.2017. a otsuses määratud trahvisummaga ning PRIA saatis 08.02.2018 kaebajale ka vastava teatise nr 6-19/18/294, milles teavitas taotlejat tasaarvestuse teostamisest. Seega, kuigi kaebajale määrati PRIA 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 toetus, tasaarvestati nimetatud toetussumma kaebaja
varasemalt saadud trahviga, mis tulenes PRIA 31.01.2017. a otsusest, mida kaebaja tähtaegselt ei vaidemenetluse ega ka kohtumenetluse korras vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on õige vastustaja seisukoht, et PRIA 08.02.2018. a teatis nr 6-19/18/294 ei ole haldusakt, vaid informatsiooniline kiri, millega teavitati kaebajat haldustoimingu teostamisest, mis tulenes kehtivast PRIA 31.01.2017. a otsusest nr 12-6/17/110.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja ja halduskohtu väitega, et pärast kaebaja pankroti väljakuulutamist 17.11.2017 PRIA 31.01.2017. a otsust sisuliselt enam täita ei saa. Nagu juba märgitud, on jätkuvalt tegemist kehtiva ja seega ka täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. PRIA tugines tasaarvestuse tegemisel lisaks nimetatud haldusaktile igati põhjendatult eelkõige Euroopa Liidu vastavasisulistele õigusaktidele. Vaidlust ei ole selle üle, et nimetatud Euroopa Komisjoni määruste näol on tegemist otsekohaldatavate õigusaktidega. PRIA 31.01.2017. a otsuses nr 12-6/17/110 viidatud (EL) määruse nr 640/2014 art 19 lg-st 3 on üheselt arusaadav, et nõuete rikkumise eest määratud sanktsioonide puhul on kohustus need tasaarvestada tulevaste toetusmaksetega. Otseselt tuleneb tagasi maksmata toetusraha tasaarvestamise lubatavus mistahes PRIA poolt hiljem samale taotlejale väljamakstavate toetustega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 908/2014, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollieeskirjadega, tagatistega ja läbipaistvusega, art-st 28. Nimetatud artiklis, mis sätestab sissenõudmise tasaarvestuse kaudu, märgitakse, et ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale. Halduskohus leidis, et nimetatud sättest võib välja lugeda, et tasaarvestamine ei tohi piirata siseriiklikust õigusest tuleneva täitemeetme kasutamist ning seega ei võinud tasaarvestamine antud olukorras toimuda siseriikliku õiguse pankrotimenetlust reguleerivaid sätteid arvestamata. Ringkonnakohus halduskohtu sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et (EL) määruse nr 908/2014 art-st 28 tuleb aru saada selliselt, et ei ole piiratud siseriiklike täitemeetmete võtmine võlglaste suhtes, kuid liikmesriikidel on siiski kohustus eelkõige tasaarvestada toetusesaajalt laekumata võlad edaspidiste maksetega, mille võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus samale toetusesaajale teeb. Nimetatud tõlgendust toetab ringkonnakohtu hinnangul ka viidatud määruse lg 24, milles märgitakse, et ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tõhus ja kulutasuv viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest mis tahes maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit ja tuleks ette näha selle ühtsed kohaldamistingimused. Nagu varasemalt juba märgitud, määras PRIA kaebaja lisakaristuse ehk võlgnevuse suuruse (9760, 83 eurot) kindlaks 31.01.2017. a otsusega nr 12-6/17/110 ja kuna 26.01.2018. a otsusega määrati kaebajale uus toetussumma, tasaarvestas PRIA selle 2018. a veebruaris kooskõlas (EL) määruse nr 640/2014 art 19 lg-tega 2 ja 3 ning (EL) määruse nr 908/2014 art-ga 28 võlgnike registris olevate kaebaja võlgnevustega perioodil 29.01.2018 – 02.02.2018. Seega ei võtnud pankrotimenetluse algatamine kaebaja enda 2017. a oktoobris esitatud avalduse alusel ja OÜ Andreseli Taimetootmine pankroti väljakuulutamine 17.11.2017. a määrusega PRIA-lt ära kohustust tasaarvestada tema varasemaid võlgasid PRIA ees võlgnikule määratud uute võimalike toetusmaksetega, mille osas tehti otsus 26.01.2018.
Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et (EL) määruse nr 908/2014 art 28 teistsugusel tõlgendamisel tekiks vastuolu Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ üldise põhimõttega, mis on väljendatud nimetatud määruse art 6 lg-s 5, mis sätestab, et finantskaristusi taotleja suhtes võib kohaldada siseriiklikust kriminaalkaristusest sõltumata. Kaebaja lisakaristus summas 9760, 83 eurot määrati kindlaks 31.01.2017. a otsusega nr 12-6/17/110 ja see oli ka finantskaristus, kuigi seda ei määratud kaebajale kriminaalmenetluse raames, vaid haldusmenetluses. Seega ei ole õige kaebaja väide, et halduskohtu antud tõlgendus (EL) määruse nr 908/2014 art-le 28 ei tekita vastuolu Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 art 6 lg-ga 5, sest praegusel juhul ei ole kaebajal olnud mingisugust puutumust kriminaalkaristuse või selle määramisega. Kuna finantskaristust saab toetuse taotlejale määrata siseriiklikust õigusest sõltumatult, siis on igati loogiline, et ka finantskaristusega määratud sanktsiooni rakendamise puhul tuleb lähtuda samast põhimõttest, kuna see tagab Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse.
17.Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et PRIA oleks pidanud 31.01.2017. a haldusaktist tuleneva nõude esitama kaebaja pankrotimenetluses kui rahalise nõude ja siis oleks tasaarvestuse võimalikkust saanud hinnata pankrotimenetluse käigus, kuna PRIA aga 31.01.2017. a otsusest tulenevat nõuet pankrotimenetluses ei esitanud, siis ei olnud 08.02.2018. a teatises nr 6-19/18/294 märgitud tasaarvestus õiguspärane ja PRIA peab kaebajale välja maksma 26.01.2018. a otsusega nr 12-6/18/161 määratud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Halduskohus mõistis otsuses PRIA-lt kaebaja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 540 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning PRIA halduskohtule menetluskulude taotlust ei esitanud, muudab ringkonnakohus ka halduskohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ning jätab poolte menetluskulud halduskohtus nende endi kanda. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel samuti tema enda kanda. PRIA ei ole apellatsioonimenetluses kulude väljamõistmise taotlust esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.