Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 26.01.2022, Tartu 3-19-648 Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ kaebused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096 ja 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 tühistamiseks kaebajaid puudutavas osas ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks uute otsuste tegemiseks Tartu Halduskohtu 26.02.2021. a otsus Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Repa Agro OÜ Suurmõmmik Agro OÜ KK Agro OÜ TK Agro OÜ Volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.02.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 25.02.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Repa Agro OÜ esitas 20.05.2018 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111255, mida muutis 21.06.2018, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 45-54). Suurmõmmik Agro OÜ esitas 20.05.2018 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111051, mida muutis 21.06.2018, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 114-121). KK Agro OÜ esitas 20.05.2018 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse 110181111045, mida muutis 15.06.2018, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 55-61). TK Agro OÜ esitas 20.05.2018 aastal PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181111058, mida muutis 21.06.2018, taotledes ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust (I kd, tl 62-68).
2.PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1048 (I kd, tl 72p-73p) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt summas 3778,26 eurot (p 1); tasaarvestas RePa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 (I kd, tl 74p-76p) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele Repa Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1094 (I kd, tl 77p-79) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt summas 1751,82 eurot (p 1); tasaarvestas RePa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1048 tasaarvestamata jäänud summa koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele Repa Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/327 (I kd, tl 6p-8p) Repa Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt summas 21 168 eurot (p 1); tasaarvestas RePa15 OÜ-lt PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1048 ning otsusega nr 12-6/18/1094 tasaarvestamata jäänud toetuse koos viivistega toetusmaksega millele Repa Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2); tasaarvestas RePa15 OÜ-le PRIA 01.06.2018. a otsusega nr 12-6/18/471 kindlaks määratud lisakaristuse 50%-lise pindala erinevuse eest toetusmaksega, millele Repa Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 3). PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1050 (I kd, tl 80p-81p) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt summas 2791,67 eurot (p 1); tasaarvestas Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 (I kd, tl 82p-84) tagasi nõutud
mahepõllumajandusega jätkamise toetuse koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele KK Agro OÜ-l oli otsuse punkti 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1096 (I kd, tl 85p-87) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt summas 1252,64 eurot (p 1); tasaarvestas Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1050 tasaarvestamata jäänud summa koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele KK Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 07.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/307 (I kd, tl 11p-13) KK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt summas 13 986 eurot (p 1); tasaarvestas Kullaketraja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1050 ning otsusega nr 12-6/18/1096 tasaarvestamata jäänud viivise summas 669,89 eurot toetusmaksega, millele KK Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2); tasaarvestas Kullaketraja OÜ-le PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 kindlaks määratud lisakaristuse 50%-lise pindala erinevuse eest toetusmaksega, millele KK Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 3). PRIA määras 17.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1047 (I kd, tl 88p-89p) TK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud ühtset pindalatoetust osaliselt summas 2776,51 eurot (p 1); tasaarvestas Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 (I kd, tl 90p-92) tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele TK Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 21.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/1097 (I kd, tl 178p-180) TK Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust osaliselt summas 1287,35 eurot (p 1); tasaarvestas Tühikargaja OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ja otsusega nr 12-6/18/1047 tasaarvestamata jäänud toetuse koos lisandunud viivistega toetusmaksega, millele TK Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus (p 2). PRIA määras 11.02.2019. a otsusega nr 12-6/19/326 (I kd, tl 125p-126p) Suurmõmmik Agro OÜ-le 2018. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust summas 7824 eurot (p 1); tasaarvestas Suurmõmmik OÜ-lt PRIA 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 kindlaks määratud lisakaristuse üle 50%-lise pindala erinevuse eest toetusmaksega, millele Suurmõmmik Agro OÜ-l oli otsuse p 1 kohaselt õigus. Toetuste tasaarvestamisel tugines PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 112 lg-le 2, § 114 lg-le 1, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art-le 28.
3.PRIA jättis 07.03.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/47-1 (I kd, tl 25-28) rahuldamata Repa Agro OÜ, TK Agro OÜ ja KK Agro OÜ vaided PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096 ja 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 peale. PRIA jättis 08.05.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/61-2 (I kd, tl 122-124) rahuldamata Suurmõmmik Agro OÜ vaide PRIA 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326 peale.
4.Tartu Halduskohtu menetluses oli Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ liitkaebus (I kd, tl 102-105p) PRIA 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1048, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1094, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/326, 11.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/327, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1047, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1097, 17.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1050, 21.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/1096, 07.02.2019. a otsuse nr 12-6/19/307 tühistamiseks konkreetset kaebajat puudutavas osas ning PRIA kohustamiseks uute otsuste tegemiseks. Kaebajate põhjendused: 1) PRIA omistas vaideotsustes meelevaldselt kaebajatele kunstliku tingimuste loomise (1306/2013 art 60), viidates alusetult Euroopa Kohtu (EK) otsusele C-434/12. PRIA meelevaldselt tõlgendas kaebajate vastuseid järelpärimistele, järeldades, et kaebajad ei täida toetuse saamise nõudeid. PRIA käsitles alusetult kaebajaid (seoses 2017. a taotlejatega) kui põllumajanduslikke majapidamisi. Kaebajad on täitnud kõik mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded, seega on nad õigustatud toetust saama. 2) Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28 kohaselt antakse õigus edasiste maksetega tasaarveldada võlgnevusi, kuid vastav õigus on antud tasaarveldamaks sama isiku võlgnevusi talle tulevikus makstavate toetustega. ELÜPS § 112 kohaselt on tasaarvelduse aluseks määruse (EL) nr 1306/2013 art 54 lg 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused ehk komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art 28. Täpsemat korda ja nõudeid õigusaktides sätestatud ei ole. Komisjoni rakendusmääruse preambuli kohaselt nõutakse toetus tagasi toetuse saajalt. Ka ELÜPS-i kohaselt nõutakse toetusraha tagasi toetuse saajalt. Puudub õiguslik alus nõuda tagasi toetusraha kelleltki teiselt. 3) RePa 15, Suurmõmmik, Kullaketraja ja Tühikargaja OÜ-d taotlesid 2017. a toetust samadele maadele. Toetuse määramise ja tagasinõudmise otsused on nende ettevõtete puhul vaidlustatud kohtus. Kui eelnimetatud ettevõtted oleksid taotlenud 2018. a toetust, oleks nendele määratav toetus tasaarveldatud ja puuduksid vahendid põllumajandustegevuseks. Tõendatud ei ole PRIA väide, et uute ettevõtete loomine on kandnud toetuse saamise eesmärki. Tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega. PRIA eksis vaideotsuses, leides, et sama füüsilise isiku erinevad äriühingud moodustavad põllumajandusliku majapidamise. Õigusaktidega selline järeldus kooskõlas ei ole. Põllumajanduslik majapidamine saab olla vaid ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus.
5.Tartu Halduskohus jättis 26.02.2021. a otsusega kaebused rahuldamata; jättis rahuldamata kaebajate taotluse EK-lt eelotsuse küsimiseks; jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) PRIA on vaidlustatud otsuste õigusliku alusena välja toonud nii viite- kui volitusnormid ja tuginenud toetuste tasaarvestamisel asjakohasele kohtupraktikale. Tasaarvestamisel võttis PRIA aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 kohase põllumajandustootja ja põllumajandusliku majapidamise määratlused. PRIA õiguspäraselt kohaldas EL-i õigusnorme ja jättis kõrvale siseriikliku õiguse isikuid ja äriühinguid määratleva regulatsiooni. PRIA lähenemist toetab siseriiklik kohtupraktika. Tugeva majandusliku sideme alusel on majanduslikult üheks ja samaks ettevõtjaks vastavalt RePa15 OÜ ja Repa Agro OÜ, Tühikargaja OÜ ja TK Agro OÜ, Kullaketraja OÜ ja KK Agro OÜ ning Suurmõmmik OÜ ja Suurmõmmik Agro OÜ. Vaidlustatud otsused vastavad nende andmise ajal kehtivale objektiivsele õigusele. 2) PRIA järelepärimisega (I kd, tl 69-70) H. Urbanikule on tõendatud, et kaebajate seaduslikul esindajal võimaldati esitada seisukoht PRIA kahtluse kohta seoses RePa15, Tühikargaja, Kullaketraja ja Suurmõmmik OÜ-dele lisakaristusena kohaldatud summade tasaarveldamisest kunstlikult kõrvale hoidmisega. Nimetatud ettevõtetel oli 2018. aastaks kogunenud tagasinõudmisele kuuluvaid toetusi koos viiviste ja lisakaristustega 63 072 eurot. H. Urbaniku 13.11.2018. a vastuse kohaselt (I kd, tl 71) muutusid 2017. a PRIA-lt toetust saanud ettevõtted seoses tagasinõuetega (lisakaristustega) maksejõuetuks. Uued äriühingud ei ole asutatud
„põldude jagamiseks“ ja lisakaristuste kohaldamise vältimiseks, vaid põllumajandustootmisega tegelemiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on H. Urbanikuga seotud äriühingutel varasematel aastatel olnud PRIA-ga vaidlusi toetustingimustele vastamiseks põldude jagamisega kunstlikult tingimuste loomise üle. Tõenditena asja juurde võetud kohtuotsustega on tõendatud, et haldusaktid, millega PRIA teostas vaidlustatud haldusaktides tasaarvestamised tagasi nõutud toetuste, lisandunud viiviste ja määratud lisakaristustega, on jõustunud, kuna nende adressaatide kaebuste alusel algatatutud kohtuvaidlustes on kohtuotsused jõustunud. Kaebajate nimel PRIA-le 2018. aastal toetustaotlused allkirjastanud H. Urbanikul pidi olema 2017. aastal toetuste alusetult saamine teada. Kaebajate taotluste ja põllumassiivide kaartidega on tõendatud, et taotlused kattusid hektarites varasemate aastate taotlustega nii põldude kui ka põllusuuruste osas, millistele oli PRIA RePa15, Suurmõmmik, Kullaketraja ja Tühikargaja OÜ-dele toetusi määranud. PRIA on vaidlustatud otsustes toodud õiguslikel asjaoludel õigesti tuvastanud kaebajate poolt toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikult loomise. 3) Kaebajatega võib nõustuda, et siseriiklik õigus võiks toetuste tasaarvestamise korda reguleerida täpsemalt. PRIA poolt kohtuistungil esitatud tõenditega (I kd, tl 167-168) on tõendatud, et PRIA on vaidlustatud otsuste alusel teinud tasaarveldamised RePa15 OÜ, Suurmõmmik OÜ, Kullaketraja OÜ ja Tühikargaja OÜ vastu üleval olevate nõuete osas, mida oli varasemate otsuste alusel võimalik tasaarvestada. Seega on välistatud nn topelt toetuste tagasinõudmine. Kuna vaidlustatud haldusaktide andmise volitusnormid tulenevad EL õigusest, ei sõltu nende õiguspärasus sellest, kuidas statistikas ja raamatupidamises toimub põllumajanduslike majapidamiste üle arvepidamine. 4) Objektiivselt ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele füüsilise isiku poolt uute põllumajanduslike äriühingute moodustamine toetuse saamise eesmärgil, vältimaks varem sama isiku poolt moodustatud äriühingutele eraldatud toetuste, viiviste ja lisakaristuste tasaarvestamist järgmise aasta põllumajandustoetustega. Kaebajate seaduslik esindaja tunnistas haldusmenetluses kavatsetud tegevust, et saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel majanduslik eelis põllumajandustootmisega tegelemiseks. PRIA otsuse vaidlustamisel pidid kaebajad tõendama, et toetuse tingimuste täitmine ei olnud üksnes vormiline. Seda ei ole kaebajad suutnud. Viitenormide regulatsiooni puudulikkus tasaarvestamise puhul ei ole viinud EL õiguse vastasele tõlgendamisele ja kohaldamisele ning seeläbi kaebajate õiguste rikkumisele. Eeskirjade eiramise tõttu alusetult tehtud maksete tagasinõudmine on liikmesriikidele kohustuslik ja EL õigus selles osas ülimuslik. Liikmesriigid peavad seni laekumata võlad tasaarvestama edaspidiste maksetega. PRIA kohaldas õiguspäraselt EL õigusnorme ja jättis kõrvale siseriikliku õiguse kohase füüsilisi ja juriidilisi isikuid ja äriühinguid ning nende vastutust määratleva regulatsiooni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ esitasid 29.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 26.02.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebajate kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti maaeluministri 30.04.2015. a määrust nr 53 “Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (määrus nr 53) ning ELÜPS §-i 112 koostoimes määruse (EL) nr 1306/2013 art-ga 60 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 art-ga 28. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 preambuli kohaselt nõutakse toetus tagasi toetuse saajalt. Ka ELÜPS-i kohaselt nõutakse toetusraha tagasi toetuse saajalt. ELÜPS-i seletuskirja kohaselt saab toetusraha tasaarveldada üksnes sama isiku teiste toetustega. Puudub õiguslik alus nõuda tagasi toetusraha kelleltki teiselt. 2) Tõendatud ei ole PRIA väide, et uute ettevõtete loomine kaebajate puhul on kandnud toetuse saamise eesmärki. 2017. a taotlejad on õiguspäraste tasaarvelduste osas oma kohustused täitnud
ning kõik ettevõtted tegutsevad ja maksavad tagasinõutavad toetused tagasi. Käesoleva vaidluse aluseks olevate otsuste tegemise ajal ei olnud 2017. a taotlejate suhtes jõustunud toetuse tagasinõudmise otsused. Kuna tasaarveldamisi tehti algsete otsuse saajatega, kes on jätkuvalt tegutsevad põllumajandustootjad, siis puudub objektiivne vajadus summade tasaarveldamiseks kolmandate isikute toetustega. 3) Kohus nõustus PRIA käsitlusega, et põllumajanduslikuks majapidamiseks on kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. Sellise järelduse õiguslikku alust ei ole põhistatud. PRIA käsitluse toetamiseks ettevõtete seostamiseks määruse 1307/2014 art-s 4 toodud alustel puudub alus. Tegemist on eraldiseisvate juriidiliste isikutega. Kohus meelevaldselt seostas käesoleva vaidluse objekti Riigikohtu 19.12.2006. a otsusega nr 3-3-1-80-06. Käesoleva vaidluse puhul puuduvad vaidlusega seotud 8 ettevõtte vahel „tugevad majanduslikud sidemed” täielikult. Ettevõtteid seob vaid üks füüsiline isik. Kohus jättis põhjendamata, miks ei saa arvesse võtta majapidamise määratluse sisustamisel sama valdkonna muudes õigusaktides sätesatud nõudeid. Põllumajanduslik majapidamine saab olla vaid ühe ettevõtja majandusüksus, ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus. Sellist lähenemist toetatavad Statistikaamet, Maamajanduse Infokeskus, Põllumajandusuuringute Keskus ja FADN andmebaas. 4) Kaebuses toodud küsimuses on vajalik EK-lt eelotsuse küsimine ja seetõttu asjas menetluse peatamine.
7.PRIA esitas 21.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Määrav ei ole, et kaebajad ja varem loodud ettevõtted on eraldiseisvad põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-i a mõttes ja toetusetaotlejad. Oluliseks tuleb pidada, et põllumajanduslikuks tegevuseks kastutatav üksus on põllumajandustootja tegeliku juhtimise all. Antud juhul on nii kaebajad kui varem loodud ettevõtted H. Urbaniku kontrolli all. 2) Tegemist on kunstlikult loodud tingimustega. Ettevõtted loodi ja nende kaudu taotleti toetusi eesmärgiga saavutada toetuste väljamaksmine uutele ettevõtetele ja püüda vältida toetussummade tasaarvestamist. Tagastamisele kuuluvad toetused ja lisakaristusena määratud toetussummade tasaarvestamise kohustus tuleneb komisjoni rakendusmääruse (EL) 908/2014 art-st 28 koostoimes ELÜPS § 112 lg-ga 2. Kaebajatele maksmisele kuuluvatest toetussummadest teostatud tasaarvestamised on õiguspärased. 3) Asjakohane ei ole, millist lähenemist toetavad Statistikaamet, Maamajanduse Infokeskus, Põllumajandusuuringute Keskus ja FADN andmebaas. Otsetoetused ja maaelu arengukava meetmed kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1306/2013 kohaldamisalasse, mis tähendab põllumajandusliku majapidamise mõiste sisustamisel ja toetuse andmise üle otsustamisel EL-i asjakohaste õigusaktide kohaldamist.
8.Repa Agro OÜ, Suurmõmmik Agro OÜ, KK Agro OÜ ja TK Agro OÜ märkisid 20.12.2021. a seisukohas, et H. Urbanik ei ole põllumajandustootja. Seega ei moodusta ettevõtted, mille juhatustesse ta kuulub, kelle töötaja ta on, kellele ta nõu annab või muid teenuseid osutab, ühtset põllumajanduslikku majapidamist. PRIA ka möönis, et kõik ettevõtted on iseseisvad põllumajandustootjad ja toetusetaotlejad. Ettevõtlusvabaduse printsiibi kohaselt võivad Eestis olla füüsilisel isikul osalused erinevates juriidilistes isikutes. Tõendamata on, et ettevõtete loomise põhjus on toetuse saamine. Samuti ei päde PRIA väide, nagu oleksid kaebajad loodud vältimaks toetuste tagasimaksmist. Kaebajad esitasid tõendid, et ettevõtted on toetusraha tagasi maksnud, kuna tegutsesid edasi. PRIA käsitlus ei ole õiguspärane ega ole kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga. Ka ei ole PRIA käsitlus eesmärgipärane, sest ettevõtetele põhjendamatute nõuete esitamise läbi nende maksejõuetuks muutmine ei taga toetusraha tagasisaamist (ega EL finantshuvide kaitset).
9.PRIA kinnitas 29.12.2021. a seisukohas, et kõik arveldamised on toimunud tasaarveldamise teel, välja arvatud Suurmõmmik OÜ, kes 04.10.2018 tasus 269,68 eurot (14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 tagasi nõutud 249,71 eurot ja viivised). PRIA rõhutas, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art-le 4 tuginedes saab kaebajaid vaadelda ühtselt toimiva põllumajandusliku majapidamisena, millest tulenevalt on põhjendatud toetuste nõuetele vastavuse kindlakstegemisel kaebajate koos käsitlemine. Kaebajad tunnistasid halduskohtule esitatud kaebuses, et uute ettevõtete kaudu toetuse taotlemine on kandnud endas toetuste saamise eesmärki (subjektiivne kriteerium). PRIA hinnangul ei ole vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis on kantud seoses 20.12.2021. a täiendusega, kuivõrd nimetatu kattub kaebuses toodud seisukohtadega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tingiks otsuse tühistamise.
11.Ka apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas vastustajal esines õiguslik alus kaebajatele määratud toetuste tasaarvestamiseks RePa 15 OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt ja Suurmõmmik OÜ-lt tagasi nõutud mahepõllumajandusega jätkamise toetustega ning määratud lisakaristuste ja viivistega. Pooled ei vaidle samas PRIA haldusaktidega kaebajatele toetuste määramise üle.
12.Vastustaja hinnangul asutas H. Urbanik kaebajad selleks, et PRIA-l tekiks alus neile toetuste maksmiseks, mida ei saaks 2017. aastal toetusi taotlenud äriühingutelt tagasinõutavate summadega tasaarvestada. Sellisel viisil püüdis kaebaja vältida toetussummade tasaarvestamist ning luua kunstlikult tingimused toetuste väljamaksmiseks uutele äriühingutele. Samale seisukohale jõudis halduskohus. Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtu seisukohaga.
13.ELÜPS § 111 lg 1 sätestab üldreegli - kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. ELÜPS § 112 lg 2 annab samas PRIA-le õiguse tagasinõutav toetusraha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates tasaarvestada.
14.Kaebajad ei ole vaidlustanud PRIA põhimõttelist õigust RePa15 OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt ja Suurmõmmik OÜ-lt tagasinõutud toetuste ja lisakaristuste tasaarvestamiseks, kuid leiavad, et toetusi saab tasaarvestada vaid toetuse saanud äriühingute tulevaste toetussummadega. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega selles, et Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktid ei näe sõnaselgelt ette olukorda, kus tagasi nõutud toetussummad tasaarvestatakse mõnele teisele taotlejale määratud toetussummadega. Komisjoni rakendusemääruse (EL) nr 908/2014 art 28 sätestab: „Ilma et see piiraks liikmesriikide õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, tasaarvestavad liikmesriigid toetusesaajalt laekumata võlad, mis on liikmesriikide õigusaktide kohaselt kindlaks määratud, edaspidiste maksetega, mis võlgade sissenõudmise eest vastutav makseasutus teeb kõnealusele toetusesaajale“. Riigikohus on leidnud, et „[t]asaarvestust tulevaste toetusmaksetega peetakse EL õiguses toetusesaajalt toetuse tagasinõudmise ja lisakaristuse sissenõudmise peamiseks viisiks. Samuti viitab sellele rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 põhjendus 24, milles on
märgitud: „[...] Ilma, et see piiraks siseriiklike õigusaktidega ette nähtud mis tahes muu täitemeetme võtmist, on võla sissenõudmise tõhus ja kulutasuv viis arvata võlgnikule edaspidi tehtavatest mis tahes maksetest maha kõik laekumata summad pärast seda, kui võlg on siseriiklike õigusaktide kohaselt kindlaks määratud. Seepärast peaksid liikmesriigid olema kohustatud kohaldama kõnealust võla sissenõudmise meetodit ja tuleks ette näha selle ühtsed kohaldamistingimused“ (RKHK 29.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1247, p 25.2).
15.Käsitletavatel juhtudel tingis PRIA poolt RePa15 OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt ja Suurmõmmik OÜ-lt tagasinõutud toetussummade ja lisakaristuste tasaarvestamise kaebajatele määratud toetustega PRIA järeldus, et kaebajad asutati ja nad esitasid PRIA-le taotlused samade põldude osas ning samas ulatuses nagu eelviidatud äriühingud eelneval aastal vaid seetõttu, et vältida RePa15 OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt ja Suurmõmmik OÜ-lt tagasi nõutud toetussummade tasaarvestamist neile antavate uute toetustega. Sellist teguviisi, millega välditakse PRIA poolt tasaarvestuse teel toetuste tagasinõudmist, saab pidada toetuse saamiseks vajalike tingimuste kunstlikuks loomiseks.
16.Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 1306/2013 artiklist 60 tuleneb, et põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Riigikohtu selgituse kohaselt väljendab säte üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldise EL õiguse üldpõhimõte. Kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärgid saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused. Kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid (RKHK 17.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-567, p 10 ja seal tehtud viited).
17.Kaebajad ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud halduskohtu poolt tuvastatud järgmisi asjaolusid: 1) kaebajad taotlesid 2018. aastal PRIA-lt ühtset pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ning mahepõllumajandusega jätkamise toetust samadele põldudele, millele taotlesid 2017. aastal toetust RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ (kohtuotsuse p-d 55-56); 2) 2017. aastal esitas RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ nimel taotlused äriühingute osanik H. Urbanik, kes on ka äriühingute seaduslik esindaja (kohtuotsuse p-d 57-58); 3) kaebajate nimel esitas ning allkirjastas pindalatoetuste taotlused ja maksetaotlused 2018. aastal äriühingute seaduslik esindaja ja osanik H. Urbanik (kohtuotsuse p 57); 4) kaebajateks olevad osaühingud registreeriti äriregistris vahetult enne taotluste esitamise tähtaega, s.o 09.04.2018 (kohtuotsuse p 57); 5) kaebajate 2018. a taotlustes deklareeritud põldudele (ca 115,632 ha) said 2017. aastal toetusi Repa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ, esindajaks H. Urbanik (kohtuotsuse p 71); 6) PRIA haldusaktid toetuste tagasinõudmise ja tasaarvestamise kohta RePa15 OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt ning Suurmõmmik OÜ-lt on jõustunud (kohtuotsuse p-d 83-88). Ringkonnakohus nõustub ühtlasi halduskohtu seisukohaga selles, et kaebajate nimel PRIA-le 2018. aastal toetustaotlused allkirjastanud H. Urbanikul pidi olema 2017. aastal toetuste alusetult saamine teada, sest temaga seotud osaühingutele olid PRIA vastavad haldusaktid teatavaks tehtud, vastasel korral puudunuks tal võimalus neid kohtus vaidlustada (vt kohtuotsuse p 94).
18.Ringkonnakohus leiab, et nõustuda tuleb PRIA seisukohaga, et kui 2018. aastal oleksid kaebajate asemel toetusi taotlenud RePA OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ, oleksid neile toetusena määratavad summad kuulunud tasaarvestamisele varem äriühingutelt haldusaktide alusel tagasi nõutud toetussummadega. Uute äriühingute nimel toetuste taotlemine samas ulatuses ja samadele põldudele nagu seda olid teinud 2017. aastal RePA OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ, võimaldas toetuste tasaarvestamist formaalselt vältida.
19.Nii PRIA kui ka halduskohus on pidanud tasaarvestuste õiguspärasuse põhjendamisel oluliseks, et kaebajad taotlesid PRIA-lt toetusi samadele põldudele, millele taotlesid 2017. aastal toetust ka RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ, samuti seda, et äriühingud olid H. Urbaniku kontrolli all. PRIA hinnangul on faktilisi asjaolusid arvestades kõnealustel äriühingutel ühtne põllumajanduslik majapidamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikkel 4 lõike 1 punkti b tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on „põllumajanduslik majapidamine“ kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil. „Põllumajandustootja“ on määruse artikkel 4 lõike 1 punkti a kohaselt füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Eeltoodust järeldub, et võimalik on nii olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka isikute rühmast, kes on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Järelduse, et isikutel on ühtne põllumajanduslik majapidamine, võib ringkonnakohtu hinnangul teha aga ka käesoleval juhtumil, st olukorras, kus ühe ja sama põllu kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik.
20.Kaebaja on kaebuses halduskohtule selgitanud, et kui RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ oleksid taotlenud 2018. a toetust, oleks nendele määratav toetus tasaarveldatud ja puuduksid vahendid põllumajandustegevuseks. Seega võib järeldada, et taotlejate vahetumine teenis ühtepidi nii juba makstud toetuste säilitamise kui ka teistpidi uute toetuste saamise eesmärki, mis oli kasulik kõigile äriühingutele, kes sama põllu osas taotlusi esitasid. Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii sarnaseid toetustaotlusi samadele põldudele kui ka äriühingute ühtset juhtimist, saab lugeda, et vastavalt äriühingutel RePa15 OÜ ja Repa Agro OÜ, Kullaketraja OÜ ja KK Agro OÜ, Tühikargaja OÜ ja TK Agro OÜ ning Suurmõmmik OÜ ja Suurmõmmik Agro OÜ on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti b mõistes ühtne põllumajanduslik majapidamine ning vastavaid äriühingute paare saab eelnevast tulenevalt toetuste tagasinõudmisel pidada ka üheks põllumajandustootjaks eelviidatud sätte punkti a mõistes. Siinkohal ei oma Euroopa Liidu õiguse järgi tähtsust asjaolu, et tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. Halduskohus on õigesti leidnud, et tugeva majandusliku sideme alusel on eelnevalt viidatud ettevõtjate paaride näol tegemist sisuliselt ühe ja sama ettevõtjaga (otsuse p 67). Kaebajad leiavad, et Euroopa Kohtu otsuses C-61/09 (Landkreis Bad Dürkheim) on kohus kinnitanud põllumajandusliku majapidamise otsest seost üksnes konkreetse põllumajandustootjaga. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate toodud näide ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuv, kuna kohus ei käsitlenud selles küsimust, millistel tingimustel saab mitut juriidilist isikut pidada ühte põllumajanduslikku majapidamist
omavateks ega ka seda, millistel tingimustel saab mitut juriidilist isikut pidada üheks põllumajandustootjaks. Kaebajad leiavad ka seda, et halduskohus on otsuses (p 66) meelevaldselt viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2006. a otsusele asjas 3-3-1-80-06. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on viitega Riigikohtu otsusele selgitanud, mida tuleb siseriiklikul kohtul võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada. Vastavad asjaolud kattuvad nendega, mida tõi ringkonnakohus esile käesoleva otsuse p-s 16. Seega ei olnud halduskohtu eesmärgiks näidata, et käesolevale juhtumile kohaldub konkurentsiseaduse (KonkS) § 2 lg-s 3 toodud ühe ettevõtja määratlus.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et nimelt asjaolu, et nii 2017. kui ka 2018. aastal toetust taotlenud äriühingud olid kõik ühe isiku kontrolli ja juhtimise all kui ka see, et toetust taotleti samas ulatuses ja samadele põldudele, annab aluse järeldada, et tingimused toetuste saamiseks tekitati kunstlikult. H. Urbanik esitas PRIA-le haldusmenetluse käigus 02.11.2018 selgituse, mille kohaselt RePa15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ muutusid seoses PRIA tagasinõuetega maksejõuetuks, nende edasine majandustegevus on võimatu käibevahendite puudumise tõttu, samuti ei ole ettevõtted krediidikõlbulikud, kuna tagasinõuded ületavad varasid. Iga maksejõuetu ettevõtte asemele asutati uus ning uus ettevõte alustas majandustegevust pankrotistunud ettevõtte põldudel (I kd tl 71). Eelneva selgitusega vastuolus selgitasid kaebajad apellatsioonkaebuses (p 4, I kd tl 192), et kõik 2017. aastal taotlused esitanud ettevõtted tegutsevad jätkuvalt. Seega kaebajate seadusliku esindaja varasem selgitus PRIA-le selle kohta, miks ettevõtted enam põldudele toetust ei taotlenud, ei ole asjakohane. Kaebajad ei ole haldus- ega ringkonnakohtus esitanud ühtegi täiendavat mõistlikku selgitust selle kohta, miks samade põldude osas toetuse taotlejad vahetusid. Arvestades kaebajate väidet, et RePA 15 OÜ, Tühikargaja OÜ, Kullaketraja OÜ ja Suurmõmmik OÜ jätkuvalt tegutsevad, ei esine ka ühtegi loogilist seletust sellele, miks polnud äriühingutel võimalik vaidlusaluste põldude osas 2018. aastal jätkuvalt toetust taotleda. Kaebajate poolt juba haldusmenetluses esitatud täiendav väide, mille kohaselt ei saanud nad toetusi taotleda sel põhjusel, et neile 2017. aastal toetusi ei määratud ning neil puudusid seetõttu vahendid põllumajanduslike tegevustega tegelemiseks, ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev. Äriühingute tegevus ei saa tugineda vaid PRIA toetustele. Ka ei selgita nimetatud asjaolu äriühingute jätkuvat tegevust. Apellatsioonkaebuses leidsid kaebajad ka seda, et PRIA väide, mille kohaselt on kaebajad loodud selleks, et vältida toetuste tagasimaksmist, ei päde, kuna ettevõtted (ka varasemad) on toetusraha tagasi maksnud. 29.12.2021. a menetlusdokumendis kinnitas PRIA ringkonnakohtule, et kõik arveldamised on toimunud tasaarveldamise teel, välja arvatud Suurmõmmik OÜ puhul, kes tasus 04.10.2018 269,68 eurot (14.05.2018 otsusega 12-6/18/466 tagasi nõutud 249,71 eurot + lisandunud viivised). Seega ei ole ka kaebajate eelviidatud väide asjakohane. Seetõttu esineb ringkonnakohtu hinnangul tugev eeldus, et uute äriühingute (kaebajate) asutamise ja nende abil samadele põldudele toetuste taotlemise ainsaks mõjuvaks põhjuseks oli asjaolu, et vastasel korral (samade äriühingute poolt toetustaotluste esitamisel) oleks PRIA teostanud varasemate võlgade tasaarvestamise uute toetusmaksetega ning eesmärgiks (kuritarvituse subjektiivne külg) oli seda vältida. Seda eeldust ümberlükkavaid tõendeid ei ole kaebajad haldus- ega ringkonnakohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kaebajate taotlused esitati kunstlikult toetuse saamiseks vajalike tingimuste tekitamiseks.
22.Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et vastavalt RePa15 OÜ ja Repa Agro OÜ, Kullaketraja OÜ ja KK Agro OÜ, Tühikargaja OÜ ja TK Agro OÜ ning Suurmõmmik OÜ ja Suurmõmmik Agro OÜ näol oli tegemist Euroopa Liidu õiguse mõistes ühe ja sama põllumajandustootjaga, oli PRIA poolt kaebajatele määratud toetuste tasaarvestamine RePa15 OÜ-lt, Tühikargaja OÜ-lt, Kullaketraja OÜ-lt ja Suurmõmmik OÜ-lt tagasinõutud summadega õiguspärane ning puudub alus PRIA tehtud otsuste tasaarvestuste osas muutmiseks.
Ringkonnakohus on seisukohal, et toetuste ja tagasinõutud summade selline tasaarvestamine ei ole vastuolus Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikliga 28. Toetuste saamise ja tasaarvestuste vältimise eesmärgil kunstlike tingimuste loomine, kui see tähendab ka uute äriühingute asutamist, ei saa kaasa tuua meetmemäärusega vastuolus olevat tulemust. Kuna kaebajate kuritarvitus on ringkonnakohtu jaoks ilmne ning selle esinemist saab järeldada mh sellest, et tegemist on samade põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandustootjatega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka Euroopa Kohtult asjas eelotsuse küsimist.
23.Eeltoodud põhjendustel jääb kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.02.2021. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebajate kahjuks ning vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.