Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Liis Arrak
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2016. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-6232
Kohtuasi
VB hagi Korteriühistu Kotzebue 5 vastu Korteriühistu Kotzebue 5 juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuni 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind
VB apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VB (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
3500 eurot
Kostja: KÜ Kotzebue 5 (registrikood 80031463), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kohtuistungi toimumise aeg
17. november 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 3. juuni 2016. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja VB kanda.
4.Määrata kindlaks VB poolt KÜ-le Kotzebue 5 hüvitatavate menetluskulude suurus. Mõista VB-lt välja KÜ Kotzebue 5 kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 989,28 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb VB-l tasuda KÜ-le Kotzebue 5 viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.VB (hageja) esitas 23. aprillil 2015. a Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Kotzebue 5 (kostja, korteriühistu) vastu Korteriühistu Kotzebue 5 juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja elamu Kotzebue 5 korteri 44 omanik ja korteriühistu liige. 4. aprillil 2012. a toimus korteriühistu üldkoosolek, kus valiti juhatuse liikmeteks OL, HE, AU, KK ja IP. Harju Maakohus tegi 10. novembril 2014. a kohtumääruse asjas nr M 10027498/10, millega leidis, et korteriühistu juhatuse liikmete volitused lõppesid.
3.OL, teades, et tema ei ole juhatuse liige, kutsus ebaseaduslikult kokku korteriühistu juhatuse 10. märtsi 2015. a koosoleku, kus võttis vastu juhatuse otsuse, millega muutis korteriühistu juhatuse 8. septembri 2010. a otsust viiviste määramise kohta: „Muuta juhatuse otsus (8. september 2010. a p 12) järgnevalt: Ühistu liikmete suhtes rakendatakse korteriühistu seaduse § 7 lg 4 regulatsiooni ning nõutakse viivist 0,07 % päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Erandeid ei rakendata.“ Hageja leiab, et kuna OL juhatuse liikme volitused lõppesid 4. aprillil 2012. a, siis 10. märtsi 2015. a seisuga ei olnud ta korteriühistu juhatuse liige ja seega ei saanud kutsuda kokku juhatuse koosolekut ja teha otsuseid.
4.Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 2190 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu.
6.Vaidlus puudub selles, et 4. aprillil 2012. a toimunud üldkoosolekul valiti uus 5liikmeline juhatus. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleksid kostja 4. aprillil 2012. a üldkoosolekul valitud juhatuse volitused olnud 10. märtsi 2015. a seisuga lõppenud.
27.märtsi 2014. a üldkoosolekul pikendati kostja juhatuse liikmete volitusi seeläbi, et kostja juhatuse liikmed esitasid üldkoosolekule 2013. a majandusaasta aruande projekti kinnitamiseks ning kostja 27. märtsi 2014. a üldkoosolek kinnitas kostja 2013. a majandusaasta aruande. Kuivõrd kostja 4. aprilli 2012. a üldkoosolekul oli kostja juhatuse liikmeks valitud ka OL, siis toimus kostja 27. märtsi 2014. a üldkoosolekul konkludentselt ka OL juhatuse liikme volituste pikendamine.
7.Tõik, et kostja 10. märtsi 2015. a juhatuse otsuse langetas ainuisikuliselt OL, ei saa tuua kaasa kostja juhatuse otsuse tühisust. Hagiavaldus ei saa kuuluda rahuldamisele, kui kostja juhatus on hiljem kostja juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kinnitanud.
8.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu 1929,60 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus jättis 3. juuni 2016. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus leidis, et kostja juhatuse liikme OL ametiaeg oli pikenenud, kuivõrd kostja liikmed kinnitasid 27. märtsil 2014. a korteriühistu 2013. a majandusaasta aruande ja korteriühistu majandustegevuse 2015. a aastakava, millega anti kostja liikmete poolt juhatuse tegevusele heakskiit. Otsuse põhjendustest nähtuvalt nõustus maakohus kostja selgitusega, mille kohaselt lähtus juhatus 10. märtsi 2015. a koosoleku läbiviimisel korteriühistu B-kaardist, millisest nähtub, et OL on olnud kostja juhatuse liige alates 10. novembrist 2008. a.
11.Maakohtu põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled ka selle üle, kas juhatus võis 10. märtsil 2015. a vastu võtta otsust. Maakohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtus, et kostja juhatus koosseisus HU, OL ja AK kinnitasid 17. septembril 2015. a toimunud kostja juhatuse koosolekul varasema 10. märtsi 2015. a vastuvõetud otsuse ning maakohtul puuduvad kooskõlas TsÜS § 38 lg 5 alused juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
12.Lisaks märkis kohus, et vaidlustatud otsus on kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatuga ning seda on võimalik rakendada ilma pädeva organi otsuseta.
13.Vastuseks hageja väitele, et korteriühistu juhatus ei ole teinud juhatuse liikmetele teatavaks 17. septembri 2015. a juhatuse otsust, leidis maakohus, et vastav hageja väide ei ole õige, kuivõrd kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostja juhatuse
17.septembri 2015. a otsus on pandud 18. septembril 2015. a välja Kotzebue 5 hoone trepikodades paiknevatele teadete tahvlitele ning hageja ei ole vastupidist tõendanud ega põhistanud.
14.Maakohus jättis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasumääraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Maakohus leidis, et antud juhul ei kuulu kostja esindaja ajakulu vähendamisele, kuivõrd hageja poolt väljatoodud õigusabi ajakulu vähendamise alused ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja poolt märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud täies ulatuses, vastab toimikus olevatele materjalidele ja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning kuulub hageja poolt hüvitamisele. Eelnevast tulenevalt kuulus hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 1929,60 eurot (13,4 tundi x 120 eurot = 1608 eurot + 20 % ). Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonikaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, palub hageja kohaldada TsMS § 162 lg 4 ja jätta kulud täielikult poolte kanda.
16.Hageja leiab, et on ebaõige maakohtu seisukoht, et korteriühistu 27. märtsil 2014. a üldkoosolekul 2014. a majanduskava ja 2013. a majandusaasta aruande kinnitamisega pikendati juhatuse ametiaeg edasiulatavalt järgmiseks ametiajaks. Maakohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsuses nr 3-2-1-65-08 tehtud järeldusi. Nimetatud Riigikohtu otsusest tuleneb, et majandusaasta aruande kinnitamisega saab pikendada juhatuse ametiaega ainult tagasiulatavalt, s.t. kuni kuupäevani, millal aruanne oli kinnitatud. Selleks, et juhatuse ametiaeg oleks pikendatud edasiulatavalt peab olema otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena edasiulatavalt. Samal seisukohal oli Tallinna Ringkonnakohtu kolleegium ka
30.detsembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 2-07-4994.
17.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriühistu juhatuse 10. märtsi 2015. a koosolekul ei kehti kvoorumi nõue ja seega otsus ei ole tühine. Isegi kui oletada, et
korteriühistu 27. märtsi 2014. a üldkoosolek pikendas juhatuse liikmete ametiaja edasiulatavalt järgmiseks ametiajaks, s.o kuni 27. märtsini 2016. a, siis seisuga 10. märts 2015. a oli korteriühistu juhatuses 5 liiget. Korteriühistu 10. märtsi 2015. a juhatuse koosolekul osales ainult üks liige – OL, kes tegi juhatuse nimel otsuse. See on ilmselge kvooruminõude rikkumine (MTÜS § 29 lg 1) ja seoses sellega selline juhatuse otsus on tühine. Maakohus leidis, et rikutud oli rikutud ainult hääletamise korda ja tõlgendas oma seisukoha põhjendamisel ebaõigesti Riigikohtu 27. detsembri 2013. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, kus selgitati, mida tähendab häälteenamuse nõue olukorras, kus kvooruminõue on täidetud. Maakohus aga leidis, et kvooruminõude rikkumine on võrdne häälteenamuse nõude rikkumisega.
18.Ebaõige on maakohtus seisukoht, et hageja ei saa nõuda juhatuse 10. märtsi 2015. a koosoleku otsuse tühistamist (kehtetuks tunnistamist), kuna korteriühistu juhatus kinnitas vaidlusaluse otsuse 17. septembri 2015. a otsusega. Maakohtu seisukoht on ebaõige seetõttu, et korteriühistu juhatuse 10. märtsi 2015. a otsus ei ole jõustunud, kuna ei ole kättetoimetatud korteriühistu liikmetele (TsÜS § 69 lg 2 kohaselt isiklikult teatavaks tehtud) ja seega ei kehti. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht TsÜS § 38 lg 5 kohaldamiseks.
19.Lisaks on maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 3) sellega, et ei edastanud hagejale kostja 23. märtsil 2016. a esitatud tõendit, millele maakohus otsuse p-s 30 viitab. Hageja sai tõendist teada otsuses ja tutvuses sellega apellatsioonkaebuse koostamise ajal. Hageja on vastupidiseks maakohtule seisukohal, et kostja esitatud foto ja kostja seletused ei tõenda, et juhatuse otsus oli välja pandud Kotzebue 5 hoone trepikodades paiknevatele teadete tahvlitele. Kostja poolt esitatud fotost ei ole võimalik tuvastada, kus asub infotahvel, millal otsus oli infotahvlile paigaldatud ja millal oli tehtud esitatud foto. On oluline ka asjaolu, et juhatuse otsuse paigaldamine ühele infotahvlile, et tõenda, et juhatuse otsus oli kõikidele korteriühistu liikmetele teatavaks tehtud (elamus on 3 trepikoda ja 44 korterit). Sellega seoses palub hageja ringkonnakohtul võtta arvesse tema vastuväited, uuesti hinnata kostja tõendit (fotot) ja anda hinnang esitatud fotole.
20.Maakohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ka sellega, et tegi otsuse ja põhjenduse asjaolude kohta, mis ei olnud pooltega arutatud ja ei olnud poolte poolt esitatud. Pooled ei ole esitanud ja arutanud asjaolusid seoses tsiviilasjaga nr 2-1215324.
21.Maakohtu seisukoht, et juhatuse liikmete tegevus ja ametiaeg sõltub sellest, millised kanded on tehtud äriregistri B-kaardil, on ebaõige. Juhatuse liikmed saavad on õigused üldkoosoleku otsusega ja nende ametiaeg lõpeb vastavalt seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele, aga mitte vastavalt äriregistri andmetele.
22.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et tulenevalt TsÜS § 38-st ei saa hageja vaidlusaluse juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kuna kostja juhatus tegi hiljem 17. septembril 2015. a otsuse, millega kinnitas 10. märtsi 2015. a juhatuse otsuse. Hageja esitas hagi 22. aprillil 2015. a ja kostja juhatus tegi alles 6 kuu möödudes pärast hagi kättesaamist uue otsuse, millega kinnitas vaidlusaluse otsuse. Seega juhatus soovis uue otsusega seadustada vaidlustatud otsust ja selle kaudu tekitada õigusliku olukorra, et hagejal just kui puudub alus hagi esitamiseks. Hagejal oli põhjendatud huvi hoiatada kostjat edaspidi rikkumistest hoiduma, otsus puudutas hageja õigusi ja kohustusi suhetes kostjaga ja hagejal oli põhjendatud huvi saada selgust võimalike kahju hüvitamise nõuete aluste osas. Selline järeldus tuleneb ka Riigikohtu 25. veebruari 2004. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-23-04.
23.Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt hageja vastuväited kostja menetluskulude osas on alusetud. Hageja palub ringkonnakohtul anda hinnang hageja vastuväidetele seoses kostja menetluskuludega. Ühtlasi leiab, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane.
Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
26.Kolleegium määratleb esmalt apellatsioonimenetluses vaidluse all olevad küsimused (I) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse (II) ja määrab menetluskulude jaotuse
(III).
I
27.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled jätkuvalt kostja juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kehtivuse üle. Hageja leiab, et juhatuse otsus on tühine või kehtetuks tunnistatav tulenevalt sellest, et otsuse on ainuisikuliselt võtnud vastu isik, kes ei olnud juhatuse liige. Kostja aga leiab, et otsuse vastu võtnud OL sai volitused ühistu üldkoosolekult läbi juhatuse senise tegevuse kohta käiva majandusaasta aruande ja tulevikku vaatava majanduskava kinnitamise. Samuti on kostja väitel juhatus otsuse kvoorumit täites hiljem heaks kiitnud.
28.Korteriühistu õigus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist tuleneb KÜS § 7 lg-st 4, mille järgi võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna ühistu juhatuse õigus viivist nõuda tuleneb seadusest, on ühistu juhatusel võimalik vastavat õigust maksma panna ilma sellekohase formaalse otsuse vormistamiseta. Seda muuhulgas sõltumata sellest, kas ühistu varasem juhatus oli võtnud vastu teistsuguse otsuse või mitte. Tegemist on konkreetse juhatuse kui organi sisemise otsusega enda käitumise suhtes, mis ei oma mõju ega ole siduv järgneva juhatuse töökorralduse või kavatsuste suhtes. Seetõttu on poolte vaidlus kõnealuse otsuse seaduspärasuse üle tegelikult sisutu. II
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et nõustub maakohtuga, mille kohaselt on kostja juhatuse 10. märtsi 2015. a otsus viivise nõudmiseks formaalselt seadusekohane. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et vaatamata sellele, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg oli möödunud 4. detsembril 2014. a, võis OL varasema juhatuse liikmena siiski 10. märtsi 2015. a juhatuse otsuse vastu võtta. Maakohus on õigesti leidnud, et juhatuse liikme OL ametiaeg pikenes läbi selle, et korteriühistu liikmed kinnitasid 27. märtsil 2014. a toimunud üldkoosolekul 2013. a majandusaasta aruande ja majandustegevuse 2014. a aastakava. Samuti on ühistu liikmed kinnitanud 23. aprillil 2015. a korteriühistu 2014. a majandusaasta aruande ja 2015. a majanduskava. Maakohus on sellise seisukoha esitamisel tuginenud põhjendatult Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 ja teinud ringkonnakohtu arvates sellest õiged järeldused.
30.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 4. aprillil 2012. a toimunud KÜ Kotzebue 5 üldkoosolekul valiti korteriühistu juhatus, kelle hulka kuulus ka OL (I kd, tl 11-17). Hageja vaidlustas kostja eelpool osundatud üldkoosoleku otsuse kohtus (tsiviilasi nr 2-12-15324) ning samuti peatas registriosakond otsuse alusel kannete tegemise kuni vaidluse lahendamiseni. Registriasjas tehtud lõpplahend jõustus 9.
juunil 2014. a, millega registripidaja keeldus valitud juhatuse liikmeid registrisse kandmast (I kd, tl 44). Seega ei olnud vahepealsel perioodil 4. aprillil 2012. a kuni 9. juunini 2014. a selgust selles, kas 4. aprilli 2012. a üldkoosolekul valitud isikud on juhatuse liikmed või mitte.
31.Juhatus on korteriühistu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib ühistut. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine on MTÜS § 19 lg 1 p 2 järgi ühistu üldkoosoleku pädevuses ning isiku juhatuse liikmeks valimiseks on MTÜS § 28 lg 1 järgi vajalik ka tema nõusolek. MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Kostja põhikirja punktist 5.4 tuleneb, et ühistut juhib ja esindab üldkoosoleku poolt valitav kaheaastase volituste ajaga juhatus või ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. Juhatuse liikmete valimisel ja selle tegevuse korraldamisel ning vastutuse kohaldamisel juhindutakse ühistuseaduses sätestatust (I kd, tl 41-43).
32.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe ühistu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes ja saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb. Seadus ei näe ette selle juhatuse liikme suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes, st juhatuse liikme ametikohustuste täitmist saab isik jätkata üksnes juhul, kui ametiaega kokkuleppel pikendatakse. Ametiaja pikendamiseks on vajalik korteriühistu liikmete otsus ametiaja pikendamise kohta ja juhatuse liikme sellega nõustumine. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Sellest võib järeldada üldjuhul üksnes juhatuse liikme tahet jätkata juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-65-08, p 32-33; 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17).
33.Korteriühistu liikmete otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks, on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (MTÜS § 22 ja 28). Riigikohtu praktika järgi on siiski peetud võimalikuks ka seda, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel (või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes) kaudsete tahteavaldustega. Sellisel juhul on lisaks (endise) juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele vajalik ka seadusekohast pädeva organi otsust, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu liikmete otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme määramise otsuse nõuetele. Üheks selliseks otsuseks võib olla juhatuse koostatud ja liikmetele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine, kuna kiites otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad liikmed eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostanud ja kinnitamiseks esitanud isikute ametiseisundit (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34).
34.Eeltoodud mõttekäike arvestades on maakohus õigesti tuvastanud, et hageja jätkas poolte ühise tahte kohaselt tegevust juhatuse liikmena ka tähtaja möödumisel, mistõttu tema ametiaeg pikenes. Asjas on esitatud tõenditena 27. märtsil 2014. a toimunud üldkoosoleku protokoll, millest nähtuvalt kinnitati sellel koosolekul ühistu 2013. a majandusaasta aruanne ja majandustegevuse 2014. a aastakava. Samuti on tõendina esitatud korteriühistu 23. aprillil 2015. a üldkoosoleku protokoll, mille järgi on ühistu liikmed kinnitanud 2014. a majandusaasta aruande ja 2015. a majanduskava. Maakohus on õigesti leidnud, et nende tõendite põhjal võib järeldada, et ühistu liikmed on heaks kiitnud ka juhatuse liikmete tegutsemise ja nende ametiseisundi.
Puudub alus arvata, et 27. märtsil 2014. a ja 23. aprillil 2015. a koosolekutel majandusaasta aruandeid ja majanduskavasid kinnitades ei oleks ühistu liikmetel olnud reaalset võimalus otsustada, kas nad soovivad OL juhatuse liikmena jätkamist või mitte. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuivõrd majandustegevuse aastakava elluviimine leiab aset tulevikus, viitab selle heaks kiitmine ühtlasi selle esitanud juhatuse liikmetele kava elluviimiseks konkludentselt õiguste andmisele.
35.Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka osas, mis puudutab juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kehtivuse küsimust tulenevalt sellest, et OL langetas vaidlusaluse otsuse ainuisikuliselt. Maakohus on õigesti leidnud, et nimetatud küsimuse lahendamisel omab tähtsust Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt 27. märtsil 2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 tehtud otsuse p-s 12 antud suunis, mille järgi ei ole häälteenamuse nõude rikkumine MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, ning võimalik on nõuda üksnes sellise otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus on õigesti leidnud, et see põhimõte on kohaldatav ka korteriühistu juhatuse otsuse suhtes.
36.Otsustamaks, kas hagejal on õigus nõuda kostja juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamist, on oluline TsÜS § 38 lg 5, mille teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole kolme kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest esitatud hagi uue otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatus on 17. septembri 2015. a otsusega vaidlusaluse 10. märtsi 2015. a otsuse kinnitanud. Kuivõrd hageja ei ole juhatuse 17. septembri 2015. a otsust vaidlustanud, siis on maakohus õigesti leidnud, et hagejal ei ole õiguslikult võimalik nõuda juhatuse 10. märtsi 2015. a otsuse kehtetuks tunnistamist.
37.Kaebaja väide, et talle ei ole juhatuse 17. septembri 2015. a otsust teatavaks tehtud, on paljasõnaline. Kostja sõnul pandi juhatuse 17. septembri 2015. a otsus järgmisel päeval välja Kotzebue 5 hoone trepikodade teadete tahvlitele. Sellisel viisil oli vastustaja juhatuse otsus jõudnud ühistu liikmete mõjusfääri ja neile oli tagatud TsÜS § 69 lg 2 teise lause tähenduses mõistlik võimalus otsusega tutvuda. Oma väidete tõendamiseks on vastustaja lisanud 23. septembri 2016. a protsessidokumendile foto. Kolleegiumi hinnangul on foto tõendina praegusel juhul piisav, kuna hageja ei ole omalt poolt esitanud ühtegi tõendit, mis kostja väidete usutavuse kahtluse alla seaks. III
38.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagi on jäänud rahuldamata, on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolu, et kostja juhatus kinnitas vaidlusaluse juhatuse otsuse uue otsusega pärast hagi kohtusse esitamist. Vaatamata sellele, et kostja juhatus kõrvaldas vaidlustatud otsuse puuduse pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada seda, et kostja õigus ühistu liikmetelt viivist nõuda tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4) ja seepärast on hageja algatatud kohtuvaidlus kõnealuse otsuse seaduspärasuse üle olnud nii või teisti tarbetu (vt p 28).
39.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele kostja maakohtus kantud menetlustoimingute ajakulu vähendamise osas leiab ringkonnakohus vastupidiselt hageja seisukohale, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ja vajalikkust ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas õigetele järeldustele. Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2.
detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud.
40.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
41.Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja apellatsiooniastmes kandnud õigusabikulusid kokku 1267,20 eurot (käibemaksuga), millele lisandub istungil osalemise kulu 57,60 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on nimekirjadest ja nendele lisatud kulude aruannetest nähtuvalt olnud 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebuse analüüsimises ja sellele vastuse koostamises (5,6 tundi), hageja 10. novembri 2016. a protsessidokumendiga tutvumises ja selle osas seisukoha koostamises ning istungiks ettevalmistamises (3,2 tundi) ja istungil osalemises (0,4 tundi). Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuga.
42.Kolleegium leiab, et hageja 10. novembri 2016. a esitatud dokumendiga tutvumist ja kostja seisukoha koostamist ei ole vaja TsMS § 175 lg 1 kohaselt vastaspoolel hüvitada. Ülejäänud kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 5,6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund ja istungil osalemiseks 16 minutit, arvestades istungi kestvust. Eeltoodu tõttu peab kolleegium kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 6,87 tunni (5,6+1+0,27) ulatuses. Tunnitasumäära osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja peab vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.
43.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 989,28 eurot (6,87x144).
44.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Reet Allikvere Liis Arrak
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.