XXXXhagi KÜ XXXX vastu tühistada KÜ XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus või tuvastada juhatuse otsuse tühisus 3 500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid
Hageja: XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX ); Hageja lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Ahtri 8 tuba 88, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja: KÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, epost: XXXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo VARUL, Ahtri 6a, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). 04.05.2016.a. Kostja seaduslik esindaja XXXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Resolutsioon
1.Jätta XXXXhagi KÜ XXXX vastu tühistada KÜ XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus või tuvastada juhatuse otsuse tühisus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja XXXXkanda.
3.Välja mõista XXXX KÜ XXXX kasuks menetluskulu summas 1 929,60 eurot.
4.Välja mõista XXXX KÜ XXXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 929,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas 23.04.2015.a. Harju Maakohtule hagi KÜ XXXX vastu tühistada KÜ XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus või tuvastada juhatuse otsuse tühisus. Hagiavalduse kohaselt on hageja elamu XXXX korteri 44 omanik ja Korteriühistu XXXX liige. 04.04.2012.a. toimus Korteriühistu XXXX üldkoosolek. Üldkoosolekul valiti XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX juhatuse liikmeteks. Harju Maakohus tegi 10.11.2014.a. kohtumääruse asjas nr. M 10027498/10, millega leidis, et korteriühistu juhatuse liikmete volitused lõppesid. XXXX teades, et tema ei ole juhatuse liige, ebaseaduslikult nimetas ennast juhatuse liikmeks ja kutsus kokku korteriühistu juhatuse 10.03.2015.a. koosoleku, kus võttis vastu juhatuse otsuse, millega muutis korteriühistu juhatuse 08.09.2010.a. otsust viiviste määramise kohta. XXXX ainuisiklikult otsustas läbi viia juhatuse koosoleku, muuta 08.09.2010.a. juhatuse otsust ja ebaseaduslikult tegutsedes juhatuse nimel tegi juhatuse 10.03.2015.a. otsuse: „Muuta juhatuse otsus (08.09.2010.a. p 12) järgnevalt: Ühistu liikmete suhtes rakendatakse korteriühistu seaduse § 7 lg 4 regulatsiooni ning nõutakse viivist 0,07 % päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Erandeid ei rakendata.“. Hageja leiab, et kuna XXXX juhatuse liikme volitused lõppesid 04.04.2012.a. siis seisuga 10.03.2015.a. ei olnud ta korteriühistu juhatuse liige ja seega ei saanud kutsuda kokku juhatuse koosolekut ja teha juhatuse otsuseid. Hageja palub tühistada Korteriühistu XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus: „Muuta juhatuse otsus (08.09.2010.a. p 12) järgnevalt: Ühistu liikmete suhtes rakendatakse korteriühistu seaduse § 7 lg 4 regulatsiooni ning nõutakse viivist 0,07 % päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Erandeid ei rakendata“ või tuvastada, et juhatuse otsus on tühine. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulu kokku summas 2 190 eurot. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Vaidlus puudub selles, et 04.04.2012.a. toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorrapunkti nr. 4 juures valiti uus 5-liikmeline juhatus. Ebaõige on hageja seisukoht, nagu oleksid kostja 04.04.2012.a. üldkoosolekul valitud juhatuse volitused olnud seisuga 10.03.2015.a. lõppenud. 27.03.2014.a. üldkoosolekul pikendati kostja juhatuse liikmete volitusi seeläbi, et kostja juhatuse liikmed esitasid 27.03.2014.a. üldkoosolekule 2013.a. majandusaasta aruande projekti kinnitamiseks ning kostja 27.03.2014.a. üldkoosolek kinnitas kostja 2013.a.majandusaasta aruande. Kuivõrd kostja 04.04.2012.a. üldkoosolekul oli kostja juhatuse liikmeks valitud ka XXXX, siis toimus kostja 27.03.2014.a. üldkoosolekul konkludentselt ka XXXX juhatuse liikme volituste pikendamine. Tõik, et kostja 10.03.2015.a. juhatuse otsuse langetas ainuisikuliselt XXXX, ei saa tuua kaasa kostja juhatuse 10.03.2015.a. otsuse tühisust. Kostja arvates ei saa 22.04.2015.a. hagiavaldus kuuluda rahuldamisele, kui kostja juhatus on kostja juhatuse 10.03.2015.a. otsuse kinnitanud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu kokku summas 1 929,60 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil kostja seisukohad ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.12.2015.a. kohtumääruses (I köide t/l 150-151).
5.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses tühistada KÜ XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus või alternatiivselt tuvastada juhatuse otsuse tühisus. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule alternatiivsed nõuded, siis analüüsib kohus, kas käesoleval juhtumil esineb otsuse kehtetuse või tühisuse aluseid.
6.Vaidlust ei ole selles, et hageja on korteriomandi asukohaga XXXX omanik (I köide t/l 10). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (I köide t/l 62). Ka puudub vaidlus selles, et 10.03.2015.a. toimus KÜ XXXX juhatuse koosolek, millise viis läbi ja millisest võttis osa XXXX (I köide t/l 46).
7.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXXX 10.03.2015.a. juhatuse koosoleku protokolli kohaselt on juhatus otsustanud: 1) muuta juhatuse otsus (08.09.2010.a. p. 12) järgnevalt: Ühistu liikmete suhtes rakendatakse korteriühistu seaduse § 7 lg 4 regulatsiooni ning nõutakse viivist 0,07 % päevas maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Erandeid ei rakendata; 2) kutsuda kokku üldkoosolek 09.04.2015.a. kell 19.00 järgmise päevakorraga: KÜ 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine, KÜ majandustegevuse 2015.a. aastakava; KÜ uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, ühistu liikmete avaldused 3-faasilise elektrienergia kasutamiseks, suurprügi ja muud teemad (I köide t/l 46).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas XXXX olid kostja juhatuse liikme volitused 10.03.2015.a. ning kas juhatus võis 10.03.2015.a. vastu võtta otsust. Hageja on seisukohal, et kostjal puudus 10.03.2015.a. juhatus ning juhatuse liige XXXX ei võinud ainuisikuliselt vastu võtta otsuseid. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
10.MTÜS § 28 lg 11 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui
seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale.
11.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et 04.04.2012.a. toimunud KÜ XXXX üldkoosolekul valiti korteriühistu juhatus koosseisus XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX(I köide t/l 11-17).
12.Kostja põhikirja punktist 5.4 tuleneb, et ühistut juhib ja esindab üldkoosoleku poolt valitav kaheaastase volituste ajaga juhatus või ühistu juhataja, kellele laieneb juhatuse pädevus. Juhatuse liikmete valimisel ja selle tegevuse korraldamisel ning vastutuse kohaldamisel juhindutakse ühistuseaduses sätestatust (I köide t/l 41-43).
13.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt, vaidlustas hageja kohtus kostja eelpool osundatud üldkoosoleku otsuse tsiviilasjas nr. 2-12-15324 ning samuti on registriosakond peatanud eelpool osundatud otsuste alusel kannete tegemise kuni vaidluse lahendamiseni. Tsiviilasjas tehtud lõpplahend jõustus 09.06.2014.a. (I köide t/l 44). Seega ei olnud vahepealsel perioodil s.o. 04.04.2012.a. kuni 09.06.2014.a. selgust selles, kas 04.04.2012.a. üldkoosolekul valitud isikutel on juhatuse liikme volitused.
14.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-65-08 leidnud, et kolleegium nõustub siiski põhimõtteliselt kohtute käsitlusega, et juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega. Erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Üheks selliseks otsuseks võib olla osaühingu juhatuse koostatud ja osanikele esitatud majandusaasta aruande kinnitamine. Kinnitades otsusega heaks majandusaasta aruande, tunnustavad osanikud eeldatavasti ka selle juhatuse liikmena koostatud ja osanikele kinnitamiseks esitatud isikute ametiseisundit. Seega tuleb teatud juhtudel jaatada võimalust, et juhatuse liikme volitused võivad olla pikenenud.
15.Äriregistri väljavõttest nähtub, et enne 04.04.2012.a. toimunud kostja üldkoosolekut oli kostjal kolmeliikmeline juhatus, s.o XXXX, XXXX ja XXXX (II köide t/l 14). Seega valiti 04.04.2012.a. üldkoosolekul varasema juhatuse liikmetest üksnes XXXX uuesti juhatuse liikmeks.
16.Kostja leiab, et kostja juhatuse liikmete ametiaeg ei olnud lõppenud seisuga 10.03.2015.a., kuivõrd 27.03.2014.a. toimunud kostja üldkoosolekul otsustati kostja 2013.a. majandusaasta aruande kinnitamine ja seega toimus üldkoosolekul konkludentselt XXXX juhatuse liikme volituste pikenemine (I köide t/l 75-76, 96-99). Hageja vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
17.23.04.2015.a. toimunud kostja üldkoosolekul valiti kostjale juhatus koosseisus XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX (I köide t/l 117-121). Varasemalt on kostja juhatus olnud kolmeliikmeline, s.h on juhatuse liikmeks olnud XXXX. Seega leiab kohus, et kostja juhatuse liikme XXXX ametiaeg pikenenud, kuivõrd kostja liikmed on 27.03.2014.a. kinnitanud KÜ XXXX 2013.a. majandusaasta aruande ja KÜ XXXX majandustegevuse 2015.a. aastakava. Nimetatuga on antud kostja liikmete poolt juhatuse tegevusele heakskiit.
18.Samuti on 04.05.2016.a. toimunud kohtuistungil kostja juhatuse liige XXXX selgitanud, et lähtus juhatuse 10.03.2015.a. koosoleku läbiviimisel korteriühistu B-kaardist ja 10.11.2014.a. Harju Maakohtu registriosakonna määrusest (II köide t/l 1 pöördel). Osundatud määruse kohaselt on 10.11.2014.a. jäetud kostja kandeavaldus, millisega paluti registrisse kanda muuhulgas korteriühistu juhatuse koosseis, rahuldamata (I köide t/l 44-45).
19.Eelpool nimetatud kostja seadusliku esindaja seisukohta toetab kostja Korteriühistu XXXX äriregistri B-kaart, millisest nähtub, et XXXX on olnud kostja juhatuse liige alates 10.11.2008.a. (II köide t/l 13-14). Lisaks nähtub kostja B-kaardilt, et 04.04.2012.a. kostja üldkoosolekul ei pikendatud kahe varasema juhatuse liikme volitusi ja nad on registrikaardilt kustutatud kostja juhatuse liikmetena 08.10.2014.a. (II köide t/l 14).
20.Kohus märgib, et antud juhul on äriregistrisse kannete tegemine olnud peatatud hageja enda tegevuse tõttu, kuivõrd viimane vaidlustas kohtus kostja 04.04.2012.a. üldkoosoleku otsuse, millisega valiti kostjale 5-liikmeline juhatus.
21.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja juhatuse liikme XXXX ametiaeg oli pikenenud. 10.11.2014.a. Harju Maakohtu registriosakonna määrusest nr. M 10027498/10 nähtub, et äriregistrisse ei olnud uute juhatuse liikmete kohta võimalik kannet teha, kuivõrd kostja poolt esitatud dokumendid ei vastanud seaduse nõuetele, kuivõrd kostja põhikirjast tulenevalt valitakse juhatuse liikmed kaheks aastaks (I köide t/l 44-45).
22.Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas XXXX kostja juhatuse liikmena võis võtta 10.03.2015.a. vastu otsuse, millisega muudeti juhatuse 08.09.2010.a. varasemat otsust, millisega on otsustatud, et korteriomanike jaoks, kelle võlg ületab 8 000 krooni rakendatakse korteriühistuseaduse § 7 lg 4 regulatsiooni ja nõuda korteriomanikelt viivist 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Esitada vastav teade Südalinna Kinnisvarahalduse OÜ-le (I köide t/l 52).
23.MTÜS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet ja lg 2 kohaselt kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
24.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-16-13 leidnud, et kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis on ühistu liikmel, juhul kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, õigus esitada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend ka juhul, kui ühistu liige leiab, et häälteenamuse nõudeid on rikutud ühistu kodukorra kinnitamise üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel. Kohus on seisukohal, et sellist käsitlust saab analoogia korras kohaldada ka juhatuse otsusele.
25.Kohus leiab, et seega võivad antud juhul hagiavalduses väljatoodud asjaolud olla aluseks kostja juhatuse 10.03.2015.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
26.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada.
27.TsÜS § 38 lg 5 järgi organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on
selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.
28.Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et kostja juhatus koosseisus XXXX, XXXX ja XXXX on 17.09.2015.a. toimunud kostja juhatuse koosolekul kinnitanud 10.03.2015.a. vastuvõetud XXXX KÜ juhatuse 10.03.2015.a. otsuse (I köide t/l 138-139). Seega on kostja juhatus 17.09.2015.a. kiitnud heaks varasemalt juhatuse poolt 10.03.2015.a. tehtud otsuse ning kohtul puuduvad kooskõlas TsÜS § 38 lg 5 alused juhatuse 10.03.2015.a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
29.Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud otsus on kooskõlas korteriühistu seaduse (KÜS) § 7 lg 4 sätestatuga ning seda on võimalik rakendada ilma pädeva organi otsuseta.
30.Hageja tugineb ka asjaolule, et korteriühistu juhatus ei ole teinud juhatuse liikmetele teatavaks 17.09.2015.a. juhatuse otsust. Kohus leiab, et vastav hageja väide ei ole õige, kuivõrd kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja juhatuse 17.09.2015.a otsus on pandud 18.09.2015.a. välja XXXX hoone trepikodades paiknevatele teadete tahvlitele (I köide t/l 191). Hageja ei ole vastupidist tõendanud ega põhistanud.
31.Kõige eelpooltoodu alusel jätab kohus XXXX hagi KÜ XXXX vastu KÜ XXXX tühistada KÜ XXXX juhatuse 10.03.2015.a. otsus või tuvastada juhatuse otsuse tühisus rahuldamata.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 132 lg 4 p 8 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu kokku summas 1 929,60 eurot (II köide t/l 3-5). Hageja vaidleb kostja õigusabikulu suurusele vastu (II köide t/l 9-11).
36.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Tunnitasu suurust ei ole vaidlustanud ka hageja.
37.Kostja esindaja on kohtule esitanud õigusabikulude spetsifikatsioonid, millistest nähtub, et esindaja on 11.09.2015.a. tutvunud kohtuasja materjalidega ja analüüsinud olukorda 1,3 tundi, koostanud vastuse hagile 3,8 tundi, 14.09.2015.a. vormistanud lõpliku vastuse hagiavaldusele 0,3 tundi, 18.09.2015.a. tutvunud kostja juhatuse koosoleku protokolliga ning koostanud kohtule saadetava dokumendi juurde kaaskirja 0,3 tundi, 05.01.2016.a. tutvunud hageja 07.10.2015.a. protsessidokumendiga ja analüüsinud olukorda 2 tundi, koostanud vastuse 0,7 tundi, 06.01.2015.a. koostanud vastuse hageja 07.10.2015.a. protsessidokumendile 2,5 tundi, 23.03.2016.a. koostanud täiendava protsessidokumendi 0,4 tundi, 03.05.2016.a. ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, 04.05.2016.a. osalenud kohtuistungil 0,9 tundi, 06.05.2016.a. tutvunud kohtuistungi protokolliga 0,2 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas 13,4 tundi.
38.Kohus leiab, et hageja etteheited kostja õigusabikulude osalise põhjendamatuse kohta on alusetud. Hageja on palunud vähendada kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud seoses hagimaterjalidega tutvumisega, vastuste koostamisega ja hageja seisukohtadega tutvumisega. Kokku palub hageja esindaja vähendada kostja esindaja ajakulu ligikaudu 5 tunni võrra ja seega on põhjendatud hageja hinnangul kostja esindaja ajakulu ligikaudu 8 tunni ulatuses.
39.Kohus leiab, et antud juhul ei kuulu kostja esindaja ajakulu vähendamisele, kuivõrd hageja poolt väljatoodud õigusabi ajakulu vähendamise alused ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega kooskõlas tsiviilasja materjalidega.
40.Kohus märgib, et samas on hageja esindaja osutanud õigusabi hagejale 18,25 tundi ning hageja enda õigusabikulud on suuremad s.o 2 190 eurot koos käibemaksuga, kui kostja vandeadvokaadist esindaja õigusabikulu (I köide t/l 208-209). Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud täies ulatuses, vastab toimikus olevatele materjalidele ja esindaja poolt tehtud menetlustoimingutele ning kuulub hageja poolt hüvitamisele.
41.Eelnevast tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu summas 1 929,60 eurot (13,4 tundi x 120 eurot = 1 608 eurot + 20 % ).
42.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.