Korrakaitse › Vanglad

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 41 kohaselt tuleb vaie vangla direktori käskkirja või toimingu peale esitada Justiitsministeeriumile. Muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided vaatab läbi vanglateenistus. Kohus selgitab, et kuigi XX kohtule esitatud avalduses/kaebuses ei ole märgitud selgesõnaliselt taotlust, siis kohtule esitatu alusel on võimalik üheselt aru saada, et kaebaja väljendab rahulolematust talle vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Hendrik Tampi (Tamp) poolt algatatud väärteomenetluses määratud rahatrahvi 32.00 eurot määramisega seonduvalt. Kaebaja märgib, et 07.03.2020 õhtul ta kirjutas seletuskirjad/avaldused seoses vangivalvur Aleksandra Jurova solvamisega. Lisaks kaebaja märgib, et 10.03.2020 anti kaks avaldust üle vangla töötajale Hendrik Tampile. Kaebaja oli alguses nõus, et on tekitanud A. Jurovale kahju, kuid hiljem loobus oma ütlustest ja ei loe ennast süüdi. Kaebaja väitel H. Tamp kirjutas omavoliliselt ilma uurimiseta kaebajale välja rahatrahvi A. Jurova eest. Kaebuses leiab kaebaja, et ta on seoses A. Jurovaga toimund intsidendiga saanud vangla poolt karistada mitu korda kartserikaristusega ja rahatrahviga. Tallinna vanglast kohtule edastatud informatsioonist on selgunud järgmised asjaolud: XX on korduvalt eri aegadel andnud selgitusi seoses Tallinna vangla ametniku Aleksandra Jurova solvamisega. Samas ei ole vastavate pöördumiste osas XX pöördunud Tallinna vangla poole rohkem kui vaid 20.03.2020 registreeritud pöördumisega nr 5-8/20/6994-1, milles ta soovis erinevate dokumentide väljastamist, sh ka koopiaid oma 07.03.2020 selgitustest. XX osas ei ole algatatud kriminaalasja, küll aga on algatatud 13.02.2020 väärteomenetlus nr 650020000044 Karistusseadustiku (KarS) § 275 lg 1 tunnustel 07.02.2020 sündmuse kohta, milles tehti kiirmenetluse otsus 17.03.2020. Vastava sündmuse ettekandest nähtuvalt ei ole olnud tegemist tavapärase solvamisega, millele oleks piisav distsiplinaarmenetluse järgnemine, vaid vajalik oli tulenevalt ähvarduste tõsidusest algata väärteomenetlus. Isikule määrati rahatrahv 8 trahviühikut ehk 32.00 eurot. Vastava väärteomenetluse osas kuulati XX 10.03.2020 menetlusaluse isikuna üle. Isik oli ülekuulamisel koostööaldis, tunnistas ametniku solvamist, kahetses ja oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega. Vastav 17.03.2020 määratud karistus on käesolevaks hetkeks jõustunud ning XX ei ole karistust vaidlustanud. Kartserikaristust XXle eeltoodud rikkumise eest määratud ei ole. Isiku suhtes kohaldati 08.02.2020 Vangistusseaduse (VangS) §-s 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna isik rikkus korduvalt vangla korda. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse VangS § 69 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Tegemist ei ole kartserikaristusega, vaid meetmega, mille eesmärk on tagada, et isik ei paneks toime uusi rikkumisi. Vangla kinnitusel topeltkaristamist nimetatud juhtumi puhul ei esine, ainuke karistus, mis XXle 07.02.2020 ähvarduste eest määrati, oli rahatrahv. Korduva solvava kõnepruugi eest on XXle määratud ka teatud aegadel kartserikaristus. Näiteks 12.03.2020 käskkirja nr 5-2/20/190 alusel karistati XXt 3-päevase kartserikaristusega, kuna 18.02.2020 rikkus XX Tallinna vangla kodukorra p 1.13.1 ning solvas korduvalt mitmeid ametnikke. Tallinna Vangla 16.03.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/194 on XXle määratud kartserikaristuseks täiendavalt 3 päeva, kuna 19.02.2020 loenduse ajal sõimas XX Tallinna vangla ametnikke ja kasutas nendega suhtlemisel järjepidevalt ebatsensuurseid

väljendeid. Vangla kinnitusel vastavaid karistusi ei ole käesoleval hetkel täitmisele pööratud ja XX ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirju vaidlustanud. Tallina vangla esitatud andmetest ilmneb, et solvamise intsidendi osas algatati XX kohta 07.02.2020 väärteomenetlus, mille viis läbi Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Hendrik Tamp ja Hendrik Tamp määras ka väärteomenetluse tulemusena rahatrahvi. Tegemist ei olnud omavolilise tegevusega, vaid Hendrik Tampile volitatud väärteomenetluse läbiviimise õiguse kasutamisega. Tulenevalt justiitsministri 28.07.2010 käskkirjast „Ametikohtade loetelu väärteomenetluses osalemisest“ on Hendrik Tampile määratud ametikohal õigus läbi viia Tallinna Vangla nimel väärteomenetlust. Selle kohta on Hendrik Tampile väljastatud ka vastavasisuline tunnistus. Hendrik Tamp on selgitanud XXle, kuidas on võimalik tasuda rahatrahvi, ent mitte viisil nagu seda on kaebuses kajastatud. Hendrik Tamp selgitas rahatrahvi tasumise erinevaid võimalusi. XXle selgitati, et trahvi tasumiseks on tavapäraselt aega 15 päeva alates väärteootsuse kättesaamisest. XXle selgitati, et trahvi võib isiku eest tasuda ka keegi teine, näiteks mõni perekonnaliige väljastpoolt vanglat. Kui isik soovib enda vangla isikukontol oleva raha eest trahvi ära maksta, siis peab ta tegema selleks eraldiseisva avalduse. Samas selgitati ka seda, et kui isik ei ole rahatrahvi 15 päeva jooksul alates väärteo otsuse saamisest ilma mõjuva põhjuseta tasunud, siis saadetakse otsus täitmiseks kohtutäiturile. 24.03.2020 käis Hendrik Tamp XX juures, kuna isik soovis enda seletuskirjadest koopiaid. Hendrik Tamp selgitas vastava kohtumise raames XXle rahatrahvi tasumist. Kuna XX ütles, et rahatrahv tasutakse väljastpoolt vanglat, siis pikendas Hendrik Tamp rahatrahvi tasumise aega otsuse kättesaamisest kuu aega ehk 15 päeva asemel anti väärteomenetluse läbi viinud isiku poolt XXle rahatrahvi tasumiseks aega 1 kuu enne kui otsus saadetase täitmiseks kohtutäiturile. Kohus märgib, et Tallinna vangla poolt esitatud andmete alusel on selgunud, et XX suhtes läbi viidud väärteomenetlus ei ole kuidagi seotud 07.03.2020 solvamistega, mida XX esitatud kaebuses kirjeldab. Samas, kui kaebaja on silmas pidanud 07.02.2020 solvamisi ja ähvardusi, on nende osas XXle ainsaks karistuseks määratud rahatrahv. Vangla poolt esitatud andmetest nähtuvalt ja vangla kinnitusel antud juhul ei esine topeltkaristamist sama sündmuse eest. Kohus selgitab kaebajale, et väärteomenetluses tehtud otsustuste, sh määratud rahatrahvi, on isikul õigus vaidlustada maakohtus, mitte halduskohtus, kuna väärteomenetluses tehtud lahendite (sh määratud karistuste) vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega juhul, kui kaebaja sooviks on vaidlustada talle väärteomenetluses nr 650020000044 tehtud 17.03.2020 kiirmenetluse otsust, milleks oli kaebajale määratud rahatrahv 32,00 eurot, siis on isikul õigus selle vaidlustamiseks pöörduda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul maakohtusse. Vangla kinnitusel kaebaja määratud karistust vaidlustanud ei ole. Vangla selgitustest nähtuvalt on Tallinna vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Hendrik Tamp kaebajale selgitanud rahatrahvi tasumise korda ja võimalusi (vanglasiseseid ja -väliseid). Samuti on pikendatud väärteomenetluse läbi viinud vanglaametniku H. Tampi poolt kaebajale trahvi tasumise aega 15 päeva asemel kuni 1 kuu arvates otsuse kättesaamisest, enne kui otsus saadetakse täitmiseks kohtutäiturile. Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vaidlustanud vangla 12.03.2020 käskkirja nr 5-2/20/190 alusel kaebajale määratud 3-ööpäevast kartserikaristust (18.02.2020 rikkus XX Tallinna vangla kodukorra p 1.13.1 ning solvas korduvalt mitmeid ametnikke) ega ka 16.03.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/194 määratud 3-ööpäevast kartserikaristust (19.02.2020 loenduse ajal sõimas XX Tallinna vangla ametnikke ja kasutas nendega suhtlemisel järjepidevalt ebatsensuurseid väljendeid). Lisaks, nagu kohus juba eelnevalt märkis, on vangla poolt esitatud andmetest selgunud, et kui kaebaja peab silmas 07.02.2020 solvamisi ja ähvardamisi, siis selles osas on kaebajale ainsaks määratud karistuseks rahatrahv. Kohus selgitab, et VangS § 69 lg 1 alusel

08.02.2020 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud ei ole kartserikaristus, vaid meetmed, mille eesmärgiks on uute rikkumiste toimepanemise ennetamine. Eeltoodust ilmneb, et XXle väärteomenetluses nr 650020000044 tehtud 17.03.2020 kiirmenetluse otsust, millega on kaebajale määratud rahatrahv 32,00 eurot, vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus märgib, et kui kaebaja eesmärgiks on Tallinn vangla haldusaktide (nt kartserikaristuste määramise käskkirjad; täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) või toimingute (nt väidetav kaebaja topeltkaristamine) kohtus vaidlustamine, siis tuleb eelnevalt läbida kohtueelne kohustuslik vaidemenetlus ja alles seejärel tekib õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Kaebusest nähtuvalt ja ka Tallinna vanglast edastatud informatsiooni kohaselt kaebaja ei ole kaebuses nimetatud sündmustega seoses Tallinna vanglale vaideid esitanud. Väärteomenetluses määratud rahatrahvi (sh selle täitmisele pööramise) vaidlustamiseks on õigus pöörduda maakohtusse. Seega tuleb kaebus väärteomenetluses määratud rahatrahvi vaidlustamise osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel (halduskohtu pädevuse puudumine). Tallinna vangla haldusaktide ja/või toimingute kohtus vaidlustamiseks tuleb enne läbida kohustuslik vaidemenetlus. Vanglast saadud informatsiooni kohaselt kaebaja ei ole kaebuses nimetatud sündmustega seoses kohustuslikku vaidemenetlust läbinud, mistõttu on kohtu hinnangul kaebus selles osas ennatlik. Seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 27.03.2020 sai kohus XX riigi õigusabi taotluse, milles kaebaja märgib, et soovib riigi õigusabi (advokaati) maakohtult enda õiguste kaitseks. Kaebaja viitab KarS § 275 lg 1 alusel koostatud protokollile. Seega lähtudes kohtule teadaolevatest andmetest, mille kohaselt algatati kaebaja suhtes väärteomenetlus nr 650020000044 KarS § 275 lg 1 tunnustel 07.02.2020 sündmuse kohta ja milles tehti kiirmenetluse otsus 17.03.2020, siis kohus järeldab, et kaebaja sooviks on nimetatud väärteoasjas kaebuse maakohtule esitamine. Samas vangla on kohtule teatanud, et nimetatud väärteoasjas määratud rahatrahvi kaebaja vaidlustanud ei ole ja 17.03.2020 määratud karistus on jõustunud. Samuti on väärteomenetluse algataja pikendanud rahatrahvi tasumise tähtaega ja 15 päeva asemel on kaebajale antud tasumiseks aega üks kuu arvates otsuse kätte saamisest. Seega ei ole selge, kas kaebaja üldse soovib väärteomenetlusega seoses maakohtule kaebust esitada, mistõttu ei pea kohus vajalikuks taotluse maakohtule edastamist RÕS § 10 lg 7 alusel. Kaebajal on õigus vastav taotlus maakohtule esitada, kui riigi õigusabi taotlemine on vajalik väärteootsuse vaidlustamisel ning menetlusabi taotlemise tingimused on täidetud. Samuti puudub kohtu hinnangul alus kaebajale riigi õigusabi määramiseks halduskohtumenetluses isiku esindamiseks, kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult. Sellest tulenevalt kohus jätab taotluse rahuldamata. Kaebaja taotleb koopiate väljastamist kaebaja esitatud kaebustest. Kohus juhindub taotluse lahendamisel Riigikohtu kujundatud seisukohtadest, mille kohaselt (Riigikohtu 08.09.2015 määrus asjas nr 3-7-1-502-15) menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja 89. Nendest normidest tuleb lähtuda nii kohtumenetluse ajal kui ka pärast selle lõppu. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale koopia. Erandina on peetud põhjendatuks koopiate väljastamist juhul, kui koopiate väljastamine on isikule vajalik tema põhiõiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtus menetluse

algatamiseks. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Eeltoodud põhjendustel jääb taotlus rahuldamata. Menetlusdokumendist ärakirja/koopia väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus on korraldav määrus ning see ei ole edasikaevatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-7-1-50215, p 5) .

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.