Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 7. aprill 2020, Tartu 3-20-247 Madis Naudi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses vabanemistoetuse hoiustamisega Madis Naudi määruskaebus Tartu Halduskohtu
17.veebruari 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Madis Naudi Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada Madis Naudi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2020. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Madis Naudi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise summas 500 eurot väljamõistmiseks ning lisaks taotles, et vangla vabandaks tema ees. Kaebaja esitas 2. septembril 2019 vanglale taotluse, et tema isikuarvele laekuvatest summadest paigutataks 10% vabanemisfondi. Kaebaja kontole laekus 12. novembril 2019 210 eurot, millest kaebaja soovitud makset ei tehtud, küll aga kanti 10. detsembril 2019 laekunud 100 eurost 10% asemel 31,43% ehk 31,43 eurot vabanemisfondi. 21 eurot võeti maha ebaseaduslikult järgmisest laekunud summast. Ametnikud sisuliselt varastasid kaebaja kontolt raha, et peita oma varasemaid tegemata jätmisi. Ametnike omavolitsemise tõttu oli kaebaja sunnitud jõulud ja aastavahetuse mööda saatma vähemaga kui ta oli planeerinud.
2.Tartu Halduskohus tagastas kaebuse 17. veebruari 2020. a määrusega, leides, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine vähetõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Määruse põhjenduste kohaselt ei ole 21 euro ulatuses vangla kauplusest kauba ostmise võimalusest ilmajäämise puhul tegemist isiku õiguste intensiivse riivega. Pärast 31,43 euro vabanemisfondi hoiustamist oli kaebaja vabakasutuskontol 11. detsembri 2019 seisuga vabaks kasutamiseks mõeldud raha 40,17 eurot. Kaebajal oli seega võimalik vabakasutuskontol olevat raha kulutada pühade jaoks oma äranägemise järgi. Arvestada tuleb, et vangla tagab kinnipeetavale põhitoidukorrad vähemalt kolm korda päevas. Kaebaja varaline olukord ei
halvenenud vastustaja tegevuse tõttu. Kui eelkirjeldatud olukorras möönda kaebaja õiguste riivet, siis on tegemist äärmiselt väheintensiivse riivega. Kaebajale laekus 12. novembril 2019 isikuarvele 210 eurot, millest hoiustati 10% (21 eurot) vabanemisfondi 11. detsembril 2019. Asjaolu, et tavapäraselt toimub selline hoiustamine samal päeval laekumisega või mõne päeva jooksul pärast laekumist, ei anna alust pidada vangla 11. detsembri 2019. a toimingut õigusvastaseks. Raha hoiustati vabanemisfondi ühe kuu jooksul laekumisest, mida ei saa pidada ebamõistlikuks viivituseks. Vastavalt kaebaja 12. detsembri 2019. a taotlusele kanti vabakasutuskontole hoiustatud summa kaebajale tagasi 17. detsembril 2019. Kaebaja seob ekslikult 11. detsembril 2019 teostatud mahaarvamise üksnes 10. detsembril 2019 toimunud laekumisega ja leiab, et mahaarvamine teostati seega 10% asemel 31,43% ulatuses. Pärast 10. detsembril 2019 toimunud 100 euro laekumist oli kaebaja vabakasutuskonto jääk 121,21 eurot, millest tehti 31,43 euro suurune hoiustamine vabanemisfondi. Kaebaja sissetulekutest ei ole vabanemisfondi hoiustatud rohkem raha, kui ta ise oma 2. septembri 2019. a taotluses soovis. Isegi kui pidada ülekande tegemisele kulunud aega õigusvastaselt pikaks (ebamõistlik viivitus), ei saanud vastustaja tegevusest tekkida kaebajale kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Rahalise hüvitise asemel ei oleks vastustaja vabandamiseks kohustamise nõude rahuldamine tõenäoline, kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused pole täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.Kaebaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus halduskohtu menetlusse võtta. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kui vanglaametnik võtab suvalisel ajal, suvalisest laekumisest temale sobiva summa ja paigutab selle ringi, on tegemist vastutustundetu käitumisega, mis ei ole vanglas viibimisega kaasnev paratamatus. Kinnipeetavatele, ka neile, kes töötavad väljaspool eluosakonda, ei ole 21 eurot väike summa. Nõustuda ei saa halduskohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei ole kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kaebajale jääb ebaselgeks, et kui tema kontolt oleks 21 000 eurot ümber paigutatud, kas siis oleks tema õigusi intensiivselt riivatud. Või annab fakt, et kaebaja on kinnipeetav, ametnikele õiguse tema rahaga ümber käia nagu soovitakse. Vangla peab selgitama, milliste õigusaktide alusel on neil õigus kontol olevast rahast 10% asemel maha võtta 31,43%.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on arusaadavalt ja selgelt jälgitavalt selgitanud, miks ta ei pidanud põhjendatuks kaebust menetlusse võtta ja selle tagastas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel koostoimes HKMS § 203 lg-ga 2 põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
5.Kaebaja keskne seisukoht on, et vanglaametnikud kandsid tema kontole 10. detsembril 2019 tehtud laekumisest meelepärase summa 11. detsembril 2019 vabanemisfondi ning ei ole oma tegu põhjendanud ega selgitanud. Kaebaja soovib kirjeldatud toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja vabandamist. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
6.Kaebaja on vangla poolt 11. detsembril 2019 teostatud 31,43 euro suurusest ülekandest vabanemisfondi ekslikult järeldanud, et tema kontolt kanti meelepärane summa vabanemisfondi, mistõttu võib olla tegu vargusega. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid sissetulekuid ja väljaminekuid analüüsides on selge, et vangla ei teinud koheselt pärast 12. novembri 2019. a
laekumise (210 eurot) saabumist kaebaja soovitud makset vabanemisfondi ja seda on vangla ise ka kinnitanud. Kaebaja kontole 12. novembril 2019. a laekunud summast 210 eurot, 8. novembril 2019. a saabunud laekumisest summast 1,57 eurot ja 10. detsembril 2019 laekunud summadest 2,77 eurot ja 100 eurot, arvestas vangla 10%-lise makse (31,43 eurot) ja tegi ülekande vabanemisfondi 11. detsembril 2019. Seega ei ole vangla teinud makset meelepärases summas nagu väidab kaebaja, vaid siiski 10% ulatuses tema sissetulekutest. Matemaatiliselt arvutades on vangla poolt kaebaja vabanemisfondi ülekantud summa 31,43 eurot korrektne (10% summast 314,34(1,57+210+2,77+100) on 31,43). Eeltoodu alusel on õige halduskohtu järeldus, et kaebaja sissetulekutest ei ole vabanemisfondi hoiustatud rohkem raha, kui kaebaja oma 2. septembri 2019. a taotluses soovis. Eelnevaga seoses on asjakohatu nõuda ka vanglalt selgitust, millise õigusakti alusel ülekandeid tehti, kuna 10% kaebaja sissetulekutest arvati vabanemisfondi kaebaja enda taotluse alusel.
7.Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa pidada ka kaebaja väidet, et talle tekitati mittevaraline kahju, kuna ta pidi jõulud ja aastavahetuse mööda saatma vähemaga kui oli planeerinud. Vangla selgituste kohaselt ei näe vangistust reguleerivad õigusaktid ette kindlat aega, mille jooksul tuleks kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest teha vajalikud mahaarvamised. Kuna kanded vabanemisfondi tehti kaebaja enda taotluse alusel, pidi ta sissetulekute kasutamisel ja kauplusest kaupade soetamisel arvestama, et oli eelnevalt avaldanud soovi koguda täiendavat raha vabanemisfondi. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et detsembris 2019 ei soetanud ta kaupu kogu vabaks kasutamiseks olnud raha eest, mistõttu ei saa tõsikindlalt võtta kaebaja väidet, et ta pidi pühade ajal vähemaga hakkama saama.
6.detsembril 2019 tasus kaebaja kaupade eest summas 40,59 eurot ja konto jäägiks oli seejärel 20,21 eurot. 27. detsembril 2019 tasus kaebaja kaupade eest summas 33,63 eurot ja tema konto jäägiks oli 136,57 eurot. Liiatigi tasub märkimist, et vaidlusalused kanded toimusid pühadeeelsel perioodil ning 17. detsembril 2019 kanti kaebajale tema soovil kogu eelnevalt vabanemisfondi kogutud ja maksimaalsest määrast ülejääv summa kaebaja kontole tagasi. Arvestades asjaolu, et kandeid vabanemisfondi tehti kaebaja soovi alusel, jagab ringkonnakohus vangla ja halduskohtu seisukohta, et kinnipeetava poolt soovitud summa paigutamist vabanemisfondi mõned nädalad hiljem algse summa isikuarvele laekumisest ei saa pidada ebamõistlikuks ja seega vangla tegevust õigusvastaseks.
8.Kui asuda seisukohale, et kaebaja soovitud kandeid vabanemisfondi pidi vangla sooritama iga laekumisega samal päeval või selle lähipäevil, ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski nõustuda kaebaja väitega, et tema õigusi riivati intensiivselt. Enne 31,43 euro vabanemisfondi kandmist võis konto jäägi alusel kaebajale küll jääda mulje, et tal on vabaks kasutamiseks rohkem raha, kuid see oli kaebajale kontrollitav lihtsa arvutuse abil lahutades laekumiste summast mahaarvamiste ja kulutuste summa. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla kaebaja väidet, et 21 eurot on oluline summa, kuid osutab, sel juhul pidi kaebaja jaoks olema arusaadav, kas see summa on talle laekunud rahast vabanemisfondi kantud või mitte. Vastavalt saanuks kaebaja juba varem juhtida vastustaja tähelepanu sellele, et kanne vabanemisfondi on jäänud tegemata. Seetõttu ei lükka kaebaja väited ümber eeldust (HKMS § 133 lg 1), et tulenevalt vaidluse all oleva summa suurusest on õiguste riive väheintensiivne.
9.Eelnevale tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on põhjendatult leidnud, et 11. detsembril 2019 kaebaja vabanemisfondi tehtud ülekandega summas 31,43 eurot riivati kaebaja õigusi väheintensiivselt ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.