Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 7. aprill 2020, Tartu 3-20-247 Madis Naudi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks seoses vabanemistoetuse hoiustamisega Madis Naudi määruskaebus Tartu Halduskohtu
Tagastada Madis Naudi määruskaebus Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2020. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates.
halvenenud vastustaja tegevuse tõttu. Kui eelkirjeldatud olukorras möönda kaebaja õiguste riivet, siis on tegemist äärmiselt väheintensiivse riivega. Kaebajale laekus 12. novembril 2019 isikuarvele 210 eurot, millest hoiustati 10% (21 eurot) vabanemisfondi 11. detsembril 2019. Asjaolu, et tavapäraselt toimub selline hoiustamine samal päeval laekumisega või mõne päeva jooksul pärast laekumist, ei anna alust pidada vangla 11. detsembri 2019. a toimingut õigusvastaseks. Raha hoiustati vabanemisfondi ühe kuu jooksul laekumisest, mida ei saa pidada ebamõistlikuks viivituseks. Vastavalt kaebaja 12. detsembri 2019. a taotlusele kanti vabakasutuskontole hoiustatud summa kaebajale tagasi 17. detsembril 2019. Kaebaja seob ekslikult 11. detsembril 2019 teostatud mahaarvamise üksnes 10. detsembril 2019 toimunud laekumisega ja leiab, et mahaarvamine teostati seega 10% asemel 31,43% ulatuses. Pärast 10. detsembril 2019 toimunud 100 euro laekumist oli kaebaja vabakasutuskonto jääk 121,21 eurot, millest tehti 31,43 euro suurune hoiustamine vabanemisfondi. Kaebaja sissetulekutest ei ole vabanemisfondi hoiustatud rohkem raha, kui ta ise oma 2. septembri 2019. a taotluses soovis. Isegi kui pidada ülekande tegemisele kulunud aega õigusvastaselt pikaks (ebamõistlik viivitus), ei saanud vastustaja tegevusest tekkida kaebajale kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud. Rahalise hüvitise asemel ei oleks vastustaja vabandamiseks kohustamise nõude rahuldamine tõenäoline, kuna kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused pole täidetud.
laekumise (210 eurot) saabumist kaebaja soovitud makset vabanemisfondi ja seda on vangla ise ka kinnitanud. Kaebaja kontole 12. novembril 2019. a laekunud summast 210 eurot, 8. novembril 2019. a saabunud laekumisest summast 1,57 eurot ja 10. detsembril 2019 laekunud summadest 2,77 eurot ja 100 eurot, arvestas vangla 10%-lise makse (31,43 eurot) ja tegi ülekande vabanemisfondi 11. detsembril 2019. Seega ei ole vangla teinud makset meelepärases summas nagu väidab kaebaja, vaid siiski 10% ulatuses tema sissetulekutest. Matemaatiliselt arvutades on vangla poolt kaebaja vabanemisfondi ülekantud summa 31,43 eurot korrektne (10% summast 314,34(1,57+210+2,77+100) on 31,43). Eeltoodu alusel on õige halduskohtu järeldus, et kaebaja sissetulekutest ei ole vabanemisfondi hoiustatud rohkem raha, kui kaebaja oma 2. septembri 2019. a taotluses soovis. Eelnevaga seoses on asjakohatu nõuda ka vanglalt selgitust, millise õigusakti alusel ülekandeid tehti, kuna 10% kaebaja sissetulekutest arvati vabanemisfondi kaebaja enda taotluse alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.